Marek Võsu võitis Tehvandi Mäejooksu

Marek Võsu (keskel) Tehvandi Mäejooksu autasustamisel. Foto: Kristi Leping

23. aprillil toimunud ekstreemjooksude avaetapina kavas olnud Tehvandi Mäejooksu 5,8 km pikkune jooksurada kulges Tehvandi spordikeskuse territooriumil, peamiselt asfaltkattega rulliteel, ent finiš asus suusahüppemäe maandumisnõlva ülemises osas. Finišisse jõudmiseks tuli osalejatel liikuda mööda maandumisnõlvale paigaldatud võrkusid ligi 110 meetrit üles.

„Võtsin riskina ette kiire alguse ja nii sain järgnevatega vähemalt 50 m vahe sisse, mis kärises pikemaks. Lõpus sain jala sirgeks lasta. Lõputõusust ainult jalgade abil üles minna ei kannatanud, haarasin võrgust kinni. Alguses ja lõpus sain ka jalgu kasutada,“ ütles Marek, kes võitis jooksu ajaga 21.56.

Mullu pidi ta leppima samal jooksul kolmanda kohaga. Toona võitis laskesuusatamise treener Indrek Tobreluts. „Korduvalt üles-alla jooksmine võtab ikka korralikult läbi, kui ei ole mäetrenni teinud. Kuna eelmisel aastal läks hästi, siis otsustasin tänavu uuesti proovida. Üles jõudes ja siruli visates, mõtlesin küll, et enam sinna võistlema ei lähe, aga nüüd tahan ikka uuesti minna,“ sõnas Marek. Enne Parkmetsa jooksu tegi ta ka treener Viljar Vallimäe juhendamisel ka mäejooksu.

Meesjuunioride arvestuses võitis esikoha Kristo Jesse ajaga 27.02, M40 klassis sai Kalle Lellep 3. koha ajaga 25.41. Naiste põhiklassis saavutas Egle Villik 2. koha ajaga 29.37, N50 klassis Ingrit Ernits samuti 2. koha ajaga 33.08 ja N40 klassis Kristi Leping 3. koha sama ajaga 33.08. Lisaks võitis ProRunneri meeste tiim võistkondade arvestuses ja naised said tiimidest kolmanda koha.

Tehvandi Mäejooksu üldarvestuse tulemused

Tehvandi Mäejooksu vanuseklasside tulemused

Rauno Reinarti hea esitus jätkub – seekord teine koht raskel Kõrvemaa kevadjooksul

Rauno Reinart Kõrvemaa kevadjooksu raskel rajal. Foto: Mait Marttila

Spordiklubi ProRunner ridadesse kuuluv Rauno Reinart on jätkuvalt heas hoos. 22. aprillil saavutas ta Kõrvemaa kevadjooksu raskel, 18 km pikkusel maastikurajal keenialase Ibrahim Mukunga Wachira järel teise koha ajaga 1:03.32.

“Kohe alguses tekkisid ees vahed. Vaatasin, et keegi kaasa ei taha tulla ja otsustasin kolmanda kohaga kindla vahe sisse joosta, mis ka õnnestus. Mukunga läks muidugi kohe oma teed,” ütles Rauno. “Vorm on täitsa hea ja maastik sobib mulle. Rada oli ikka raske, paistis, et kõik tõusud mis, Kõrvemaal leidusid, kasutati rajal ära,” arvas Rauno. Distantsi esimesel poolel pani ta endast kõik välja.

Esikuuikusse jõudis ka Kristo Reinsalu, kes sai 5. koha ajaga 1:07.50. 15. kohal ajaga 1:13.00 jooksu lõpetanud Cris Poll pidas Kõrvemaa kevadjooksu väga raskeks. “Kõrvemaa kevadjooks osutus kohutavalt raskeks. Kuna rada oli tehtud mägisemaks, kui kunagi varem, siis minu keha selleks lahinguks valmis ei olnud. Kui mäge pole treeninud, siis pole vaja mäkke ronida, aga hea mäetreeningu eest ikka,” hindas Cris. 

ProRunner liikmete kohad Kõrvemaa kevadjooksul

5. Kristo Reinsalu 1:07.50
15. Cris Poll 1:13.00
41. Mart Norman 1:19.47 (M40 10.)
197. Andrus Nurmik 1:41.38 (M50 9.)
199. Raivo Meitus 1:41.42 (M50 10.)
266. (N 62.) Helle Viitak 1:54.31
270. Lauri Valdmaa 1:55.47
307. (N 85.) Helle Persitski 2:11.53 (N 50 2.)

Kõrvemaa kevadjooksu kõik tulemused

Pärtel Piirimäe jooksis Bostoni maratonil

Pärtel Piirimäe jooksmas Bostoni maratonil. Foto: erakogu

Spordiklubi ProRunner liige Pärtel Piirimäe jooksis Ameerika Ühendriikides Bostoni maratonil, kus sai lõpuajaks 2:53.59. Kuidas maraton tema jaoks läks, sellest pajatab asjaosaline ise.

Ootused enne jooksu olid nii madalad, et igasugune lõpuaeg oleks tähendanud endale seatud lati ületamist. Oktoobris olin küll elu parimas vormis, jooksin poolmaratoni PB ja hellitasin Bostoniks suuri lootusi, aga siis algasid jamad säärte ja kandadega. Novembri lõpust alates tegin peamiselt vaid ÜKEt (3-4 tundi nädalas) ja ujumist. Jooksukilomeetreid kogunes alates aasta algusest vaid 450. Ise muigasin, et jooksma hakkan süvalihastega, aga võib-olla polnudki see tõest nii kaugel, sest ülakeha ja kerelihaste rolli ei saa alahinnata. Süstemaatiliste jooksutreeningutega alustasin pisut paaniliselt 5 nädalat enne maratoni, aga enesekindlust andis see, et kolm viimast pikka otsa (28, 30 ja 32km) läksid päris ladusalt 4:40 tempos.

Viimased kontrolljooksud näitasid, et 4.05-4.10 tempo võiks olla jõukohane. Siis aga hakkasid tulema ilmateated, mis lubasid järjest soojemat ilma. Võib vaid tänada õnne, et jooks ei toimunud pühapäeval, mil kraadiklaas näitas Cambridge’is 31 C. Maratonipäeva keskmine tuli Garmini järgi 26,1 C ja jõudis paaril korral 28 C-ni. Meenusid varasemad hävimised palava ilmaga Eesti poolmaratoni meistrivõistlustel Tallinnas ja Narvas. Samas olen viimaste aastatega õppinud, et joosta saab iga ilmaga, tuleb vaid õige tempo valida. 2015. a Trail Verbieril katkestades arvasin, et + 35 C kuumaga polegi võimalik ultrat joosta, aga 2016. a UTMB TDS-il tulin toime ka kuni +38C päikeselõõsaga. Võtmesõna on ’core temperature’ jälgimine, sest ülekuumenemine päädib paratamatult kurnatusega. Nii paningi paika maratoni taktika: jälgida pulssi ja enesetunnet, mitte kella ja kaasvõistlejaid.

Ehkki esimese laine start oli alles kell kümme, tuli ärgata enne viit, sest 40 000 inimese stardijoonele toimetamiseks võtsid korraldajad omajagu varuaega. Cambridge Running Club’i tsharterbuss jõudis Hopkintoni stardiparklasse kell seitse, aga õnneks sai seal edasi tukkuda ning korraldajate pakutud kohvi-saia nosida. Teipisin kinni häda tegevad peroneused. Tagareis kippus venitamise ajal krampi minema, justnagu viimases massaazhiski, mispeale mökerdasin mõlemad reied soojendava kreemiga kokku. Athlete Village’ist hakkasime 1,5 km kaugusel asuva stardijoone suunas liikuma kella 9 paiku, lai mass inimesi liikus ülimalt korrapäraselt ja paigutus ilma trügimise ja närveerimiseta oma stardigruppidesse. Tänu Prorunneri särgile märkas mind Toomas Tarm, kellega startisime ühes laines.

Ameerika hümn, hävituslennukite ülesõit ja läkski lahti! Esimesed kilomeetrid olid allamäge, liikusin jalgu säästes ja rütmi otsides väga rahulikult ca 4 min/km tempos ning Toomas liikus kiiresti eest (Mart Einasto olevat startinud järgmise laine eesotsas lausa 3.45 tempoga). Esimesed 5 km 20.05, järgmised 20.10. Järjest palavamaks läks, varju ei olnud kuskil, sest puud olid veel raagus. Õnneks pakkusid korraldajad iga miili tagant spordijooki ja vett – jõin igas punktis mõlemat ja kastsin mütsi märjaks. Korra anti ka terve pudel kätte ning tassisin seda järgmise joogipunktini, sortsu haaval vett pähe valades (väline jahutus on sama tähtis kui joomine!).

Pärtel Piirimäe koos perega pärast Bostoni maratoni.

Kolmas 5 km 20.24, neljas 5 km 20.38. Poolmaratoni vaheaeg 1:25.41 – enesetunne oli hea, pulss püsis 162-165 vahemikus ning ehkki jalad hakkasid veidi tundma andma, võis nentida, et ’so far so good’. Muidugi oli ärevus sees, et kui veel palavamaks peaks minema, läheb teise poole suurtel tõusudel väga raskeks. Aga kiire matemaatika näitas, et alla 3h tulekuks on ligi 10 min kukkumisvaru olemas. Veidi aja pärast märkasin suureks üllatuseks enda ees veel ühte Prorunneri särki – küsisin nime ja selgus, et tegu oli Priit Jaagantiga. Priit oli silmnähtavalt väsimas ja ergutuse peale ütles, et ta enam järgi ei tule.

Pärast selgus, et 20-25 vahel olin möödunud ka Tarmist, aga suure rahvahulga tõttu seda ise ei märganud. Tal oli just sel lõigul väga raskeks läinud ja andis 5 km-ga oma 2-minutise edu ära, aga suutis taastuda ning kaotas lõpuks vaid minuti, jälitades mu selga suure osa distantsi teisest poolest. Minu vaheaeg 20-25 lõigul 20.30. 27. kilomeetrist algas pikkade tõusude jada, mis kestis kuulsa Heartbreak Hilli tipuni 34. kilomeetril. Õnneks hakkasid pilved kogunema ning tugevnevad tuulepuhangud jahutasid ja lükkasid tagant, mistõttu joosta oli üllatavalt mõnus hoolimata jätkuvalt kõrgest temperatuurist. 25-30 km vaheaeg 20:45, 30-35 km 21.32. Rahva ergutamine neil tõusudel oli lausa pöörane ja see andis kindlasti energiat juurde.

Nüüd oli jäänud vaid 8 km, kõigepealt pikalt allamäge ja siis lõpuni siledat maad, aga kohe laskumise alguses tabas mind reie tagalihase kramp – kusjuures paremas reies, mis ei olnud hommikul häda teinud. Egas midagi, astusin aia äärde, paar kiiret venitust ja madaltiheda sammuga edasi (34. km 36 tõusumeetri ja krambiga tuli 4.39-ga, nii et pool minutit lisandus ühe kilomeetri jooksul). Kahju oli küll, et ei saanud laskumisel „täiega panna“; krambioht oli justkui piiraja, mis ei lasknud lõpuni pulssi üles ajada. 35-40km vaheaega 20.46. Viimased 700m jooksin Garmini väitel 3:06/km tempos, aga arvatavasti läks kell kõrghoonete vahele jõudes omadega pisut sassi, näidates kokkuvõttes jooksu pikkuseks 42,7 km. Boylston Streeti finishisirgel lõin rusika õhku justkui oleks võitjana lõpetanud või vähemalt isikliku rekordi püstitanud – 2:53.59 oli aeg, mida ei olnud osanud loota.

Kokkuvõttes: ääretult võimas elamus, ja mitte esmajoones sportliku külje pärast, vaid olulisem oli võimalus vahetult osa saada Bostoni (ja kogu Ameerika) jaoks ülimalt olulisest traditsioonist. Sellist kaasaelamist kogu raja ulatuses ei ole mitte kuskil mujal! Sarnaseid emotsioone olen varem kogenud vaid Vasaloppetil, mis samamoodi mängib rootslaste identiteedis üsna olulist rolli. Nii et kõigile maratonisõpradele minu poolt tugev soovitus!

Rainer Kravets võitis noormeeste A-klassi arvestuses Luitejooksu

Rainer Kravets suvisel treeningul. Foto: Mallor Malmre

16. aprillil võistlesid mõned ProRunneri jooksjad Pärnumaal Häädemeeste vallas Rannametsa külas toimunud 8,3 km pikkusel Luitejooksul, kus parimat tulemust näitas noor klubi liige Rainer Kravets, kes võitis noormeeste A-klassi arvestuses 1. koha ning sai üldarvestuses oma vanuse kohta kõrge 12. koha.

Rainer parandas oma lõpuaega võrreldes mulluse jooksuga koguni kolm minutit. “Täitsa hea jooks tuli. Alguses ei läinud kohe kiire tempoga kaasa, hiljem püüdsin paljud metsas kinni. Kuna mul on probleeme pistmisega, kui on veidi pikem distants, siis eesmärk oli seda vältida, mis ka õnnestus 7. kilomeetrini. Viimasel kilomeetril pingutasin veidi rohkem, kuid tühjaks ei pidanud ennast jooksma,” võttis Rainer Luitejooksu kokku. 

Oma järgmise stardi teeb Rainer 18. aprillil spordiklubi UP Sport korraldataval Rae Run krossil, kus stardib 1500 m distantsil.

ProRunneri liikmete kohad Luitejooksul

12. Rainer Kravets (PA 1. koht)
28. Mart Norman (MV 40 4. koht)
199. (N 27.) Anneli Metsamaa 42.39
234. (N 39.) Ingrit Ernits 44.17 (N45 9. koht)

Luitejooksu kõik tulemused

Margus Gering sai Eesti-Läti jooksul 4. koha

Margus Gering jooksmas. Foto: Juri Vsitšev

Margus Gering sai 15. aprillil Valgas Eesti-Läti jooksul 10 km distantsil parima seal osalenud ProRunnerina 4. koha ajaga 35.10.

Esimese ringi jooksis Margus õlg õla kõrval koos lätlase ja Marko Lundveriga. „Teisel ringil lasin lätlasel vedada. Distantsi teises pooles tekkis raskusi, aga hoidsin ära. Viimasel tõusul lasin meelega jala lõdvaks, seejärel tekkis eesolijatega 10-15m vahemaa. Egole mõjus see laastavalt ja nii olingi valmis lõpuni oma tempos sörkima,“ rääkis Margus.

Kuna konkurendid tempot juurde ei pannud, siis proovis ta eelviimases kurvis täiskäiku ning mäest all joostes tegi väga tugeva spurdi. Kumbki konkurentidest reageerida ei jõudnud, mis kokkuvõttes andiski Margusele 4. koha. „Taktikaliselt tark jooks, üllatusin isegi lõpplahenduse üle,“ märkis Margus.

Margus treenib eesmärgipäraselt ja on üldjoontes kõik, mis treener Rein Valdmaa plaani kirja pannud, ka täitnud. „Võrreldes eelmise aastaga olen mahtudega targemini ümber käinud ning rohkem kvaliteedile keskendunud,“ hindas Margus oma treeningplaani.

Margus ajastab oma vormi poolmaratoni ja 10 000 m Eesti meistrivõistlusteks. „Loodan oma senised rekordid üle joosta. Teravat jalga soovin näha ka ekideni Eesti meistrivõistlustel,“ sõnas Margus. Tema 10 km isiklik rekord on 34.55, mis joostud tänavu jaanuaris Vinni-Rakvere talvejooksul ja poolmaratoni isiklik rekord 1:18.20, mille jooksis mullu Narvas.

Augustis teeb Margus paarinädalase puhkuse, et hakata valmistuma maratoniks. Oktoobris on tal plaanis joosta Tbilisi ja Jerevani poolmaratonil ning novembris Istanbuli maratonil.

Olari Orm sai Eesti-Läti jooksul 8. koha vahetult enne parimaid naisi õdesid Leila ja Lily Luike ajaga 36.13.  “Trenni mõttes oli hea minek, et kahe Luigega sai koos joostud ja suhteliselt stabiilne jooks. Kahe 5 km vaheajad näitasid ka, et ühtlane tempo,” lausus Olari.  5 km pikkuse ringi ajad tal 18.04 ja 18.09.

Olari on 4-5 nädalat treeninud, sest töö ei võimaldanud varem ning võttis palju energiat. “Plaan on vaikselt vormi hooaeg ikka laduda, et keskmise tasemeni jõuda ja äkki sügisel võtan maratoni ette, aga samas ei julge midagi kindlat lubada,” arutles Olari.

Tubli tulemuse tegi Eesti -Läti jooksul ka Hannes Veide, kes sai üldarvestuses 17. koha ning M40 vanuseklassis 2. koha ajaga 38.27.

Eesti-Läti jooksu kõik tulemused 

Heasse vormi tõusnud Rauno Reinart võitis Jõgeva rahvajooksu

Rauno Reinart Jõgeva rahvajooksu autasustamisel pjedestaali kõrgeimal astmel. Foto: Reine Koppel

15. aprillil peetud 4. Jõgeva rahvajooksul, kus osales arvukalt ProRunnereid, näitas üha paranevat vormi Rauno Reinart, kes võitis 10,4 km pikkusel distantsil esikoha ajaga 34.12,7.

Juba nädala tagasi Haapsalu maanteejooksul kolmandaks tulnud Rauno läbis Jõgeval kilomeetreid keskmiselt 3.17-ga ja edestas teisena lõpetanud Janar Juhkovit Treeningpartnerist ligi kahe minutiga. “Võit tuli kergelt. Jooksin kohe teistel eest ära ja sain soolojooksu teha. Tunne oli hea ja kerge ja täitsa tühjaks ei pidanud jooksma võidu jaoks,” lausus Rauno.

Mehe sõnul läheb tema vorm iga nädalaga aina paremaks. “34.12 on täitsa hea aeg ja umbes minuti võrra parem kui eelmisel aastal. Haapsaluga maanteejooksuga võrreldes tuli täna joosta nii metsas kui ka põllul, seega võib rahul olla,” hindas Rauno oma jooksu.

N50 vanuseklassis noppis võidu Ingrit Ernits ajaga 52.08. “Jooksin trenni mõttes, sest jooksen ka Luitejooksul ega tahtnud seepärast palju pingutada. Seega teen kaks jooksu pigem treeninguna. Eesmärgipärased jooksmised tulevad mul Raplas ja Narvas,” rääkis Ingrit. Seal loodab ta paremad tulemused teha ja sügisel maratoni kiiremini joosta. Suvel tahab Ingrit veteranide klassis sprinti ja keskmaad joosta.

Jõgeva rahvajooksu tulemused

 

Rainer Nisloni ja Kalle Lellep Sinilille jooksul poodiumil

Rainer Nisloni (paremal) Sinilille jooksu autasustamisel. Foto: Kristi Leping

Päev pärast Tartu Parkmetsa jooksu ehk 9. aprillil Tartus toimunud Veteranidepäeva Sinilille jooksul Tartus saavutas Rainer Nisloni meeste üldarvestuses kolmanda koha.

Kuigi Rainer osales eelmisel päeval ka Parmetsa jooksul, suutis ta vaatamata sellele Sinilille jooksul poodumikohale tõusta, läbides 3,2 km pikkuse distantsi ajaga 11.42. Temast ettepoole jäid vaid Martin Vilismäe ja laskesuusataja Roland Lessing.

“Kohe stardis pandi hirmus tempo peale. Kusagil 400-500 m järel olin 14.-.15 kohal, siis hakkas konkurentide tempo langema ja kilomeetri pärast edenesin juba kolmandaks,” rääkis Rainer. Esimesed kaks meest olid temast selgelt üle ja nende tegemisi suutis ta ainult kaugemalt jälgida. “Eelmisel päeval joostud parkmetsa jooks tegi üllataval kombel enesetunde isegi paremaks, kuigi ma pingutasin ka seal suhteliselt maksimaalselt,” imestas Rainer isegi.

Eelmisel päevas sai Rainer Nisloni Tartu Parkmetsa jooksul 12. koha. Tundub, et Parkmetsa jooks tõmbas noorel ProRunneril jala lahti? “Paistab nii jah. Või andis tunda see, et ma kaks nädalat varem jooksin Pangodi poolmaratoni,” arvas Rainer. Sinilille jooksul osutus tema sõnul rada siiski veidi pikemaks kui 3,2 km, sest jooksjate ees sõitnud rattur eksis natuke linnas ära.

Sinilille jooksul näitas head vormi ka Kalle Lellep, kes saavutas M40 vanuseklassis 2. koha ajaga 13.00, olles üldarvestuses 11. kohal. 

Sinilille jooksu tulemused

 

Marek Võsu parandas Tartu Parkmetsa jooksul isiklikku rekordit

ProRunneri liikmed Tartus pärast Parkmetsa jooksu.

8. aprillil, samal päeval, kui kümmekond ProRunneri jooksjat osales Haapsalu maanteejooksul, toimus GORUN# Tartu jooksusarja esimene etapp – Tartu Parkmetsa jooks, kus lõi kaasa 23 ProRunneri liiget. 

Neist ainsana jõudis esikümnesse tublilt esinenud Marek Võsu, kes lõpetas jooksu 9. kohal ajaga 24.07. Võrreldes eelmise aasta tulemusega parandas ta oma rekordit sel jooksul üle pooleteise minuti. „Olin nädalaid tõbine ja pidin vahepealsed treeningud ära jätma. Tegemist oli minu hooaja avastardiga ja eesmärki Parkmetsa jooksul ei seadnud. Plaan oli lihtsalt läbida, et teada saada hetke vorm. Lõpuajaga olen rahul,“ ütles Marek.

SK ProRunneri liikmete kohad Tartu Parkmetsa jooksul:

9. Marek Võsu 24.07
12. Rainer Nisloni 24.45
14. Olari Orm 24.54
38. Indrek Ermel 27.02
39. Hannes Veide 27.04
105. (N 14.) Kristi Kuldkepp 29.55
110. Maik Tukk 30.07
112. Guido Bergmann 30.09
115. (N 15.) Karin Redi 30.15
118. (N 16.) Egle Villik 30.22 NV35 (5.)
130. (N 18.) Triin Bergmann 30.53
148. Mirko Adari 31.28
149. Aigar Kärgenberg 31.28
168. Renno Lehtla 32.22
179. (N 32) Tea Mey 32.47 NV 35 (15.)
192. (N 33.) Evelin Kisand 33.09
195. (N 34.) Maia Boltovsky 33.11 NV 35 (16.)
223. (N 48.) Anne-Mai Võsu 34.18
253. (N 65.) Evelin Vetevood-Järvelt 35.20
276. (N 77.) Helle Viitak 36.22 NV35 (31.)
301. Reimo Rehkli 37.24
337. (N. 109) Tiina Säälik 39.01 NV50 (7.)
350. (N 115.) Eve Teder 39.27 NV50 (8.)

Tartu Parkmetsa jooksu tulemused

Rauno Reinart Haapsalu maanteejooksul kolmas

Rauno Reinart (paremal) Haapsalu maanteejooksu autasustamisel. Foto: Hanno Kindel

ProRunneri 11 liiget võistlesid 8. aprillil 10 km pikkusel Haapsalu maanteejooksul, neist parimana saavutas Rauno Reinart kolmanda koha ajaga 33.25. 

Rauno Reinartist jäid ettepoole jooksu rajarekordiga 30.59 võitnud Ilja Nikolajev ja ajaga 33.09 teisena lõpetanud Marti Medar. Rauno pidas oma tulemust hooaja esimese stardi kohta päris heaks. “Teadsin, et suudan Marti Medari ja Kristo Reinsaluga koos joosta. Esimesed kaks kilomeetrit jooksimegi koos, siis läks Nikolajev eest ära.  4. kilomeetril tuli mingisugune klomp kurku, mis lõi hingamise sassi. Tõmbasin tempo alla 3.46 peale kilomeetri kohta, nii tuli Medariga vahe sisse,” ütles Rauno.

Ta sai hingamise uuesti paika, aga enam eesjooksjale järgi ei jõudnud, kuigi tempo tõusis uuesti 3.20 peale. “Õlg läks krampi ja jalad tundsuid kanged, mis on esimese stardi kohta tavaline asi. Võin vormiga rahul olla küll,” leidis Rauno. Viimased kolm kuud on ta jooksnud 500 kilomeetrit iga kuuga. “Kiirust ei ole jõudnud teha, aga küll see vaikselt tuleb,” arvas Reinart.  Varem on ta Haapsalu maanteejooksul saavutanud ühe korra 2. koha. 

Rauno Reinarti järel sai Haapsalu maanteejooksul 4. koha hiljuti ProRunneriga liitunud Kristo Reinsalu ajaga 34.10. “Hea meel on Rauno tubli jooksu üle. Kolme nädala pärast on, mida oodata,” kostis Kristo, viidates ekideni Eesti meistrivõistlustele. Tänavu esimest aastat veteranide klassi kuuluval (M40) Reinsalul vaatamata 4. kohale midagi kripeldama ei jäänud. “Enne ekideni on vaja kopsud lahti joosta. Ma ei oska veteranide teemal kaasa rääkida. Eestis on palju lootusandvaid noori, kes on 30-aastased ja vanemad,” muigas Kristo. Kokku lõpetas Haapsalu maanteejooksu 132 osalejat.

SK ProRunner jooksjate kohad Haapsalu maanteejooksul:

3. Rauno Reinart 33.25
4. Kristo Reinsalu 34.10
16. Ahto Jakson 37.37
20. Hanno Kindel 38.04
24. Jannes Mäeots 38.54
31. Ivo Müürsepp 39.55
37. Karre Lauring 40.46
62. Silver Vürmer 44.00
88. Heigo Paide 47.29
89. Ivo Kreutzvald 47.41
97. Margo Engel 50.18

Haapsalu maanteejooksu tulemused

Kristo Reinsalu ühines ProRunneriga

Kristo Reinsalu jooksmas 2012. aastal Frankfurdi maratonil. Foto: Kristo Reinsalu blogi

Seni spordiklubi Stamina ridadesse kuulunud pikamaajooksja ja 2012. aasta maratoni Eesti meistrivõistluste pronksmedaliomanik Kristo Reinsalu ühines spordiklubiga ProRunner.

39-aastase Reinsalu sõnul otsustas ta ProRunneri klubiga ühineda selle juhatuse liikme Viljar Vallimäe kutsel. “Ju ta nägi, et võiksin olla klubile vajalik. Tahaksin ekideni Eesti meistrivõistlustel kaasa lüüa,” ütles Reinsalu. Ekideni Eesti meistrivõistlused toimuvad juba 29. aprillil Tallinnas Lillepi pargis.

Reinsalu on võtnud omale sihiks võita algaval hooajal Eesti meistrivõistlustel medal. Millisel distantsil see tal õnnestub, seda näitab aeg. Seni pärineb tema ainus individuaalarvestuse medal 2012. aastast, mil võitis maratonijooksu Eesti meistrivõistlustel pronksi. Ta on võitnud kaks korda ka Pärnumaa Võidupüha maratoni ning olnud esimene mõned korrad ka vana-aasta heategevusmaratonil.

Reinsalu harjutab praegu mahuliselt vähem, kuid paneb suuremat rõhku jõu komponendile. “Olen praegu füüsiliselt sama heas või isegi natuke paremas seisus kui 2013. aastal, mil jooksin isikliku rekordi maratonis kui 10 km distantsil.” hindas Reinsalu enda vormi. Tema parim tulemus pärineb Hamburgi maratonilt, kus saavutas 20. koha ajaga 2:28.05.

Reinsalu juhib SiS ehk Science in Sport brändiga seotud tegevusi kogu Baltikumis, siis ei ole lõunamaisesse jooksulaagrisse minek tema puhul töökoormuse tõttu võimalik. “Keskendun rohkem teiste spordiinimeste aitamisele. Kuna Eestis lumerohket talve pole olnud, siis otsest vajadust lõunas harjutamiseks õnneks ei ole ka,” märkis Reinsalu.