Esimene poolmaratoni kogemus algajale jooksjale

Saku poolmaraton 18.07.2015 kokkuvõte

Ütlen kohe alguses ära, et midagi säravat järgnevates lausetes loota ei ole. „Jooksugurudele“ on see hiiglama igav lugemine, aga mõnele algajale (nagu minagi) ehk huvipakkuv.

Eellugu võistlusele:

Jooksukogemus ca 2 aastat. Täpsemalt lahti seletatuna jooks kord või kaks nädalas. Viimased aasta ja kolm kuud lisaks jooksule iga kolmapäev ühistreening staadionil Viljari näpunäidete järgi.

Kuna pidevalt on erinevad tervisehädad kimbutamas, siis viimase poole aasta kilometraaž kokku 355 km. Seejuures juulikuu ainukesed jooksutreeningud tegin Otepää treeninglaagris 10-12. juulil (umbes 30 km) ja ühistrennides ei käinud.

Elu senini pikim jooks 20 km tehtud 30. mail Viljari (jooksis kogu tee lapsekäru lükates) ja Kadiliisiga Luua ja Palamuse kandis.

Nüüd asja juurde!

18. juuli varahommik 9.30, sooja ca. 17-18 kraadi. Kell 8 söödud riisipudru on veel mõnusalt kõhukoopas. Vaikimisi olin endale seadnud eesmärgi läbida distants ajaga 1 tund ja 40 minutit. Teen kerge soojendusjooksu ja mõned venitusharjutused. Endale omaselt venitan starti minekuga viimase hetkeni ja otsustan 2 minutit enne lähet wc-sse minna. Jõuan Kadiliisi juurde täpselt 20 sekundit enne stardipauku. Viljari sõnul peaksin Kadiliisi „vedama“ hakkama. Vähemalt jooksu esimeses pooles. Esimesed 10 km jooksin tal peaaegu kõrval või siis selja taga. Kilomeetrid läbisime keskmiselt 4.16-4.26. 10 km vaheaeg 44.10. Meie ees jooksid kaks meesterahvast, kelle tuules oli hea kaasa lohiseda ja kes jooksu ajal mõnuga juttu puhusid. Peale kümnendat kilomeetrit jäin pikalt maha ja etteruttavalt võin öelda, et finišis kaotasin Kadiliisile ca. kolme minutiga. Sellist vedurit ei ole küll kellegi silm varem näinud! Mis juhtus?

Kuna minu nn. põhidistants on 10 km ja ega ma väga pikemaid jookse teinud olegi, siis rohkem kui 10 km  joostes hakkab põlve väliskülg iga sammuga väga tugevaid valusähvatusi lööma ja edasi liikumine toimub vaid tahtejõu varal. Et see nii vara kimbutama hakkab, ei osanud küll oodata. Tavaliselt valu aina süveneb ja üle paari-kolme kilomeetri ei suuda valu kannatada. Seekord läks nii, et lasin tempo alla 5.13-5.14 peale ja valu hullemaks ei läinud. Nautisin männimetsa hõngu ja nägin raja servas üllatavalt suures koguses mustikaid ja metsmaasikaid kasvamas. Kinnasvarahuvilistele võin öelda, et müügil oli hulganisti erinevate suurustega kinnistuid 🙂 12. kilomeetril sain Viljari käest juua mingit imejooki, mille tarbimise järel hakkas valu taanduma ja edasi sain liikuda 5.00 tempos. 14-ndaks kilomeetriks püüdis mind kinni maratonihunt Andrus Rüütelmaa (jooksis 42 km), kellega koos mõnusalt lobisedes  keskmiselt 4.50-ga kilomeetreid läbides jõudsime punkti (18,5km), kus „poolikud“ tagasi keerasid ja maratoonarid edasi jooksid. Leppisime kokku, et teeme võidu selle peale, kes kiiremini 21,1 km läbib. Kahjuks Andruse aega selle konkreetse distantsi kohta veel ei tea. Arvan, et olin kiirem, sest viimased kilomeetrid tulid heas tempos 4.41 ja 4.29. Jalg oli üllatavalt hea ja valu enam ei seganud. Enne lõppu sain veel mööda ühest naisterahvast ja lõpumeetreid läbides karjus Miina mulle raja äärest: „Rauno, jookse ruttu, tädi tuleb!“.

Finišis olin ajaga 1.39.58. Eesmärk sai täidetud 🙂

Lisan veel, et kuna oli suhteliselt jahe ilm ja puhus kerge tuuleke, siis juua väga palju ei tahtnud. Paar väikest lonksu sain kilomeetritel 4, 8, 12 ja 16. Viimasel juhul tarbisin ka ühe Honey Poweri porgand + jõhvikas 32 grammise geeli.

Kokkuvõttes oli positiivne elamus ja kui jalg paremini vastu hakkab pidama (loe: kui treeningkoormust suurendan), siis loodetavasti tulevad ka veidi ilusamate numbritega lõpuajad.

(Rauno Lehtla)


Saku maratonil võistlustules olnud Prorunnerite tulemused:

  • Andrus Rüütelmaa 03:28:14 (maraton)
  • Maichl Suur 04:55:35 (maraton)
  • Kadiliis Kuiv 01:36:46 (poolmaraton)
  • Rauno Lehtla 01:39:58 (poolmaraton)
  • Liis Kilk 01:51:21 (poolmaraton)
Kadiliis Kuiv Saku Poolmaraton

Foto: Saku Poolmaraton MTÜ

Saku maraton / Saku poolmaraton ametlikud TULEMUSED.

Saku maratoni (ja poolmaratoni) rada iseloomustavad sõnad tasane, sirge, kiire. Jooksu trass kulgeb kergliiklusteedel ning esineb palju pikki sirgeid tagasipöördekohtadega. Jahedama, tuulevaikse ilma korral oleks võimalik häid aegu saavutada küll, ent see eeldaks pisut ka suuremat osavõtjate arvu. Tänavu oli osavõtjaid täpselt niipalju, et tekkisid mõned pundid, aga joosta tuli enamjaolt üksi, sh ka pikkadel sirgetel vastutuules, mis paneb tempo hoidmise oskused tõsiselt proovile. Joogipunkte tundus olevat piisavalt ning töö nendes toimus kiiresti ja korralikult.

Autasustati mõlema distantsi meeste ja naise kolme paremat, kõik lõpetanud maratoonarid said ka osavõtjamedali. Ajavõtt SI-pulgaga, mis kinnitati randmele.