Kiievi maratoni lugu

 KIIEVI MARATON

Maraton on alati põnev. Mitte kunagi ei tea registreerudes, mis võib ees oodata. Väljaspool Eestit joostes lisandub alati ka palju muid põnevaid muljeid ja nii saab iga maratonireis oma näo.

Kiiev tundus põnev. Viimati sai seal käidud klassiekskursiooniga umbes 30 aastat tagasi ja ega eriti mingeid eredaid muljeid ja mälestusi ei olegi. Sestap sai Kiievit „võetud“ päris puhtalt lehelt.

img_6149Ukraina on meile viisavaba, aga arvestama peab tõsise passi- ja pagasikontrolliga, näiteks tagasiteel ei saanud enne lennujaama sissegi, kui pagas oli kontrollitud. Kõik ikkagi turvalisuse pärast. Tavaliselt teen enne reisi üsna põhjaliku kodutöö, et teada saada, kuhu minek ja mis huvitavat ees ootamas. Seekord jäi kodutöö tegemata, aga tegin järeltöö. Raamatukogus polnud just palju raamatuid Ukraina kohta ja nii sattus mu lugemislauale Ukraina ühe tuntuima kirjaniku Andrei Kurkovi raamat „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“. See raamat annab päevikuvormis ülevaate sündmustest 2013.a sügisest kuni 2014.aasta kevadeni. Soovitan lugeda, nii mõndagi saab poliitilisest olukorrast ja toimunust selgemaks. Ukrainas on sõda, Kiievis me sellest aru ei saagi, võib-olla aimame vaid selle järgi, et liikvel on rohkem sõdurivormis inimesi. Riigisiseseid sõjapõgenikke on 1,6 miljonit. Krimm on venemaa poolt annekteeritud. Kel suurem huvi toimuva vastu , siis sotsiaalmeedias on selline lehekülg: https://www.facebook.com/uudisedukrainast/?hc_ref=NEWSFEED Lisaks ka: http://www.unian.info/war/

Meid tervitas Ukraina pealinn pilves ja jaheda ilmaga. Esimeses ettejuhtuvas sööklas vaksali lähistel tegime hommikueine ja sealt peale jätkus meie vaimustus kohalike toitude vastu kuni reisi lõpuni. Kui maitsvad pirukad, imelised koogid-tordid, super hea kiievi kotlet, vinegrett jne. Ainult kiidusõnad. Ja odav, meie jaoks hämmastavalt odav. Korraliku õhtusöögi said lihtsamas kohas umbes 3 euroga, pidulikum pühapäevaõhtune söök maksis veidi rohkem aga ikkagi rõõmutegevalt vähe. Arvestama peame aga seda, et keskmine ukrainlase palk on 400  ja pension 50 euro ringis.

Kiievis on kõige mugavam ja kiirem  liikuda metrooga. Loomulikult ei saanud jätta külastamata ka maailma kõige sügaval asuvat metroojaama. Arsenalnaja jaam, mille sügavus on 105,5 meetrit, avati muide, juba 1960.aaastal. Kiievis on palju, mida vaadata. Juba ainuüksi südalinn on kaunis, seal jalutamine omaette elamus. Kuna meil oli linnaga tutvumiseks napilt aega, siis külastasime kuulsat kloostrit Petšorsjaka Lavra ja vaatasime üle ka umbes kilomeeter eemal oleva Rodina Mat kuju. Samas asub ka sõjamuuseum, nii et militaarhuvilistel kuluks seal uudistamiseks kindlasti vähemalt päev. Et mida Kiievist osta? Kaubandusele me eriti rõhku ei pannud, aga üllatuse osaliseks saime küll. Nimelt oli vaja saada teisele poole tänavat ja kui maa-alusesse tunnelisse sisenesime, siis leidsime enda hoopis kaubanduskeskuses. Kõikvõimalikud poed igasse suunda. Seiklesime seal siis mõna aega ja kui maa peale tõusime, siis olime hoopis ei-tea-kus. Nii et maa all on lausa nagu teine, kaubanduslinn. Osta tasub juveelitooteid, ilusat käsitööd ja maitsvat šokolaadi. 1996.aastal president Petro Porošenko poolt asutatud kondiitritoodete firma „Roshen“ firmakaupluses on valik igatahes muljet avaldav.

Ennast Maidani (Maidan tähendab ukraina keeles väljakut. Tänaseks on Maidan saanud 2013-2014.aastaimg_6160 protestiliikumise sünonüümiks, sest liikumine sai alguse Kiievi Iseseisvuse väjakult, mis on ukraina keeles Maidan Nezaležnosti)  äärses 4*hotellis Ukraina sisse seadnud, asutame end maratoni Expot külastama, mis asus Puškini pargis, messihallis. Stardimaterjalide kätte saamiseks on vaja (reisi)kindlustuse paberit (oli võimalik ka kohapeal vormistada) ja isikut tõendavat dokumenti. Stardimaterjalid sisaldasid lisaks numbrile suur hulka kõikvõimalikke reklaamvoldikuid. Expo ise oli nagu ikka- pakuti kõikvõimalikku spordikaupa, samuti ka raamatuid ja näiteks keedupotte. Maratonile registreerudes kahjuks ei olnud ühtegi kohta, kuhu märkida, et soovime ka osaleja t-särki. Kohapeal selgus, et särgi oleks saanud ikkagi ette tellides. Aga kuidas? Seda meile ei osatud vastata. Ja nii me särgist ilma jäimegi, isegi suure raha eest ei saanud osta. Aga see oli ka vist ainus suur pettumus, sest maraton ise oli kenasti korraldatud. Kuna asusime kohe stardi ja finiši juures, siis astusime hommikul hotellist välja ja minuti pärast olime stardis. Paraku ei läinud ühel tuttaval jooksjal sugugi nii hästi. Pakihoidu antud kotist varastati püksid ja kott ise oli kusagil vihma käes, nii et kuivade riiete asemel olid kotis läbiligunenud rõivad.

Maratonihommik oli maadligi pilvede ja vihmasajune. Targu panin ennast soojalt riidesse, koguni kolm särki, müts ja kindad ning pikad püksid ja see oli õige tegu. Kui suvel Peterburis tuli kulgeda ülikuuma, tublisti üle 30 soojakraadiga ilmas, siis Kiievis oli 9.oktoobril sooja nii umbes 7-8 kraadi, lisaks lausvihm ja ka üsna tugev tuul. Nii mõnigi kogenud jooksja hindas ennast pisut üle ja asus jooksma maika ja lühikeste pükste väel, paraku tasus see ennast üsna kurjalt kätte ja nii jäid head jooksuajad tegemata. Minu 24 maratoni jooksul oli see esimene kord, kui varbad külmetama hakkasid, jalad olid ju täiesti läbimärjad. Enne jooksu raja profiili vaadates ja ka laupäeval linnas hulkudes tundus, et tuleb üsna „mägine“ jooks ja nii oligi. Esimene suurem katsumus tuli 10-nda kilomeetri img_6138paiku, kui oli vaja edasi-tagasi joosta mööda väga pikka silda, kus vihm ja tuul eriti hästi tunda andsid. Õnneks oli seal pikemaid ja laiemaid jooksumehi, kelle seljataha hoides sai see ebamugav lõik kenasti läbitud. Ja soovitatav oli kiiresti joosta, et külm ei hakkaks. Siis järgnes esimene pikem ja tõsisem tõus. Tõuse oli korralikult, ikka selliseid laugeid ja pikki. Huvitaval kombel ei tekkinud selle jooksu kestel kordagi tunnet, et tahaks kõndida. Päris pikka aega jooksin koos meestegrupiga, kelle vestlust oli huvitav kuulata ja tempo  oli samuti mulle sobiv ja ühtlane. Vene keelest ju ikka midagi aru saab. Heideti nalja, et norrakatel oleks see ilm ideaalne, vahepael käivad fjordides ujumas ka ja lippavad kiiresti. Igaks juhuks ei hakkand sõna võtma, et Norra pole minu kodumaast ka just ülikaugel. Nii me siis jooksime, vahepeal läksid nemad ette ja mina jäin maja ja lõpupoole püüdsin ma nad siiski kinni ja kulgesin mööda. Üks eakas visa veteranjooksja kõikus üsna kahtlaselt, ka selline maika ja lühikese püksi mees, kuna mul oli musta leiba kaasas, siis pakkusin tükikese. Loodetavasti ta ikka jõudis elu ja tervisega lõpuni. Kiievi maraton on meeste jooks. Naisi osales hämmastavalt vähe, ainult 69 Kokku lõpetas maratoni 630 jooksjat. Muide, ka kohalikud rääkisid, et selline külm ja vihmane ilm on oktoobris sel ajal haruldane, nii et kõik lõpetajad olid kindlasti kangelased.

Kuna ilm oli vihmane, siis joogipunktides väga juua ei tahtnudki, paaris kohas pakuti spordijooki, muidu siiski vaid vett. Lisaks banaane ja apelsine. Õnneks oli endal kõik vajalik kosutuseks olemas ja viimase magneesiumipulbri andsin ka krampidega hädas olnud kaasjooksjale.

Ja siis, oh üllatus, näen äkki enda ees rajal klubikaaslast Maichel Suurt ja tublit jooksjat Raunot. Ausõna, mul  läksid silmad suureks ja suu oli lahti. Hõikasin, et mis lonkimine see on. Maichel vastas, et mine nüüd, tuleb hea aeg ja nii ma edasi liikusingi. Alles hiljem selgus, et tegelikult oli Maichel Raunole abiks, et noormees saaks lõpuni kulgeda. Pisut vale riietus ja meeletu külm olid oma töö teinud. Kella vaadates oli mul tõepoolest võimalik teha hea aeg ja nii need viimased kilomeetrid said korralikult pingutatud. Ja oh imet, tuligi minu isiklik rekord, pea 6 minuti parem, kui suvel Kaunases joostud.  Õhtul tulemusi vaadates selgus teine naljakas asi – oma vanusegrupi III koht. Loomulikult oleks see pidanud tegelikult kuuluma Maichelile aga seekord läks juhuslikult nii. Kõige olulisem on see, et me kõik siiski jõudsime finišisse, ühe karmi kogemuse võrra rikkamana.

img_6040

Kuum dušš, veidike puhkust ja välja teenitud suurepärane õhtusöök „Mafia“ nimelises udupeenes söögikohas. Meie seltskonnas olid lisaks ka üks jooksja ning tema töökaaslane, kes töötavad juba mitmendat aastat Ukrainas. Nii saime ka äärmiselt huvitava ülevaate kohalikest oludest. Loomulikult maratonimuljed ja enesega rahulolu – kõik see käib ju ühe mõnusa jooksujärgse koosviibimise juurde.

img_6090 img_6099

img_6132

Tiina Säälik

KIIEVI MARATONI KODULEHEKÜLG – http://en.kyivmarathon.org/

Prorunner Vikerraadios!

Eile,1. novembril olid Viljar Vallimäe ja Hanno Kindel külalisteks Vikerraadio saates Huvitaja, kus tehti põgusalt juttu talvisest treenimisest, talviselt riietumisest ning rühmas treenimise positiivsetest külgedest. Kellel huvi, see saab saadet järelekuulata siit: http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/072c3cf9-f6bc-4185-afe2-0c0c312d99bf/huvitaja-kulmal-ajal-oues-treenimine

Vikerraadio Huvitaja Hanno Kindel Viljar VallimäeHanno Kindel Viljar Vallimäe