Rauno Laumets lõpetas Suvejooksu ümber Saadjärve teisena

Rauno Laumets autasustamisel poodiumi teisel astmel. Foto: Ahto Jakson

Spordiklubi ProRunner esinumber Rauno Laumets saavutas 30. juulil DFDS järvejooksude sarja kolmandal osavõistlusel – 4. Suvejooksul ümber Saadjärve teise koha ning on enne viimast etappi sarja kokkuvõttes samuti teisel kohal. Kokku osales Saadjärve jooksul 34 ProRunneri liiget.

Raivo Alla järel 16,9 km pikkuse distantsi ajaga 56.57,5 teisena lõpetanud Rauno tunnistas, et distants oli tema jaoks natuke pikk. “14 kilomeetrit jooksin Raivo Allaga koos, kuid pärast seda enam sellist minekut polnud, et oleksin suutnud Raivoga kaasa minna,” rääkis Rauno. Kuna järvejooksude sarja enne viimast võistlust – ümber Ülemiste järve jooksu kaotab ta Raivo Allale 40 sekundit, siis on sarja kokkuvõttes esikolmiku kohad Rauno hinnangul juba pagas. “Väga raske on kaotatut tagasi teha. Mul läheb raskeks, sest viimane etapp on ka päris pikk (14 km),” sõnas Rauno.

SEB Tallinna Maratonil joosta Rauno ei plaani, sest pole enda sõnul teinud piisavalt mahutreeninguid, et seal kõrgete kohtade eest võidelda. “Kui teen kaasa, siis ainult läbimise mõttes. Arvan, et jään ikka lühemate maade peale. Isegi Saadjärve jooks tundus päris pikk. Tunnen ennast sel aastal lühematel distantsidel palju paremini,” ütles Rauno.

Paremuselt teine ProRunner oli Saadjärve jooksul Kristo Reinsalu, kes sai ajaga 59.54,0 üldarvestuses 10. koha ja M40 vanuseklassis 2. koha. Tagasituleku võistlusrajale teinud Kaarel Piip lõpetas jooksu 12. kohal ajaga 1:02.56,7.  “Olen sel aastal vähe võistelnud, sest talvine ettevalmistus jäi veidi lünklikuks säärelihase vigastuse tõttu. Mai algul nurjas võistlemise külmetushaigus. Suvel olen saanud korralikult trenni teha, kuid head hoogu pole veel leidnud. Saadjärve jooksuga ei saa just rahul olla, sest jooksin märgatavalt aeglasemalt kui eelmistel aastatel. Jooksin peaaegu terve distantsi üksi. Enesetunne ei olnud üldse kehv, aga kiirusest jäi vajaka,” tõdes Kaarel.

Klubi parima naisena saavutas Kadiliis Kuiv 13. koha ajaga 1:16.23,4. Taas näitas head minekut ka Egle Villik, kellele kuulus naistest 19. koht ja N35 vanuseklassis 5. koht tulemusega 1:19.35,2.  Jooksule eelneval õhtul oli Egle veel kindel, et läheb proovib vanuseklassi esikohta või vähemalt teist kohta võtta.

“Kui hommikul stardiprotokolli vaatasin, siis loobusin ja otsustasin rahuliku jooksu kasuks. Moonika Pilli ja Marion Tibar jne nimed on need, kelle kandadele ma just astuda ei suuda. Tundub, et ma ei ole veel päris taastunud viimase kuu aja laagritest. Hetkel ei saagi aru, kas olen vähe taastunud või vähe võistelnud, seset vorm ei ole päris see, mis võiks olla. Jooksus maksimumi päris välja ei andnud, aga kerge ka ei olnud. Päris maksimumini pingutades oleks ehk paar kohta võitnud. Arvestades ilma ja rada on keskmine jooksutempo 4.42 täitsa hea. Tuleb analüüsida, kas on vaja nüüd pigem rohkem puhata või just karmimalt jooksutrennidele keskenduda. Eelmisel aastal olin samal rajal minuti kiirem,” lausus Egle.

N50 vanuseklaasis võitles 3. koha välja Ingrit Ernits ajaga 1:27.23,9.

ProRunneri liikmete kohad:

2. RAUNO LAUMETS 56.57,5 M21 vanuseklassis 1. koht
10. KRISTO REINSALU 59.54,0 M40 vanuseklassis 2. koht
12. KAAREL PIIP 1:02.56,7
38. INDREK ERMEL 1:08.42,5
42. MADIS METS 1:09.03,3
44. AHTO JAKSON 1:09.11,6
50. LAURI VALDMAA 1:09.43,8
55. KALLE LELLEP 1:11.27,4
91. (N 13.) KADILIIS KUIV 1:16.23,4
92. MARTIN SIIMER 1:16.30,4
101. PEETER ORANEN 1:17.20,5
107. MATI KOPPEL 1:17.48,2
127. (N 19.) EGLE VILLIK 1:19.35,2 N35 vanuseklassis 5. koht
138. GUIDO BERGMANN 1:20.21,1
148. (N 23.) MARIN MEHIDE 1:21.35,4
156. (N 24.) MARIKA KOPLIMÄGI N40 vanuseklassis 5. koht
157. RENNO REHTLA 1:22.05,0
169. RAIVO MEITUS 1:23.01,4
196. RAIDO HAAVISTE 1:25.53,1
199. HEIGO PAIDE 1:26.18,3
202. (N 30.) ÕNNELA SKOBIEJ 1:26.35,3
209. (N 33.) INGRIT ERNITS 1:27.23,9 N50 vanuseklassis 3. koht
210. (N 34.) LIIS KILK 1:27.30,3
226. MARGO ENGEL 1:29.30,5
227. (N 41.) EVELIN KISAND 1:29.38,1
233. (N 43.) MERIKENE ANNUK 1:30.21,6 N35 vanuseklassis 7. koht
237. MAIT MARTTILA 1:30.34,6
273. (N 60.) REINE KOPPEL 1:34.28,7
276. (N 62.) EVELIN PELLENEN 1:34.50,9
285. (N 66.) EVELIN VETEVOOD-JÄRELT 1:36.15,9
316. (N 79.) HELLE VIITAK 1:40.04,8
323. (N 83.) MARIA MÄLLAS 1:40.57,5
357. (N 102.) INGRID KRUUSMANN 1:47.56,1
383. (N 121.) TIINA SÄÄLIK 1:53.30,2

Ümber Saadjärve jooksu kõik tulemused

ProRunneri naised tõid Südasuve Maratonil kastanid tulest

Kattri Reinula (vasakul) ja Kadiliis Kuiv kõrvuti Võsul koos auhindadega. 

Spordiklubi ProRunner jooksjad Kattri Reinula ja Kadilis Kuiv saavutasid 22. juulil Võsul toimunud Südasuve Maratonil 3. koha, Kattri isikliku rekordiga täispikal maratonil ja Kadiliis poolmaratonil. 

Paljulubavalt alustas maratoni klubi eestvedaja Viljar Vallimäe, kes jooksis rohkem kui pool maad hilisema võitja Margus Luhtoajaga. Paraku tuli Viljaril 24. kilomeetril jooks pooleli jätta, sest mõned minutit varem manustatud energiageel tekitas kõhuprobleeme. “Natuke kahju, et nii läks, sest tegemist on viimase maratoniga, mis Võsul joosti. Järgmisel aastal toimuvad ainult poolmaraton ja 7,7 km distants,” teadis Viljar öelda. “Naised tõid seekord kastanid tulest välja,” lisas ta.

Naistest kolmandana lõpetanud Kattri Reinula sai maratoni lõpuajaks 3:31.50, mis on ligi neli minutit parem kui tema varasem tippmark 3:35.40. “Starti läksin teadmatuses, kuid lootsin südames vähemasti korrata oma senist parimat maratoni tulemust. Alguse tempo sai 5.10-5.16 kanti, aga tasapisi see ikkagi tõusis. Pidin ennast mõistusele kutsuma, sest tibusid loetakse distantsi teise poole lõpus. Poolel maal tõusis tempo ühtlaselt vahemikku 4.53-5.06. Enesetunne andis kinnitust, et on vist võimalik sedasi kesta. Vahepeal nägin kellal küll numbreid 4.44, 4.35 ja korraks isegi 4.21- tuli taas end manitseda,” lausus Kattri.

Maratoni teises pooles vist teeninduspunkti töötajad natuke väsisid ja keegi vett enam kätte eriti ei ulatanud. Märjad käsnadki said vist vahepeal lõplikult otsa? “Viimasel ringil, kui läbida veel 4 km, olin korraks vähe hädise näoga, kui mees mu ees sai viimase svammi. Neiu suutis veel kusagilt kokku segada viimase vee ning ta hõikas ja jooksis mulle järele, et seda mulle anda. Nii jätkasin oma viimaseid ja kõige raskemaid kilomeetreid. Sinnani arutlesin, kus järgmist maratoni joosta, ent viimased, kõige raskemad 20 minutit lahustasid need mõtted. Mitte ühtegi maratoni enam, kohe mõnda aega. Rõõmustan ühtlase jooksutempo üle ja et suutsin seda hoida,” jäi Kattri Võsul joostuga rahule.

N50 vanuseklassis sai Helle Persitski maratonil 3. koha ajaga 5:29.48 ja väsimatu Leili Teeväli võitis N70 vanuseklassi tulemusega 5:56.09.  Meestest sai Maik Tukk 28. koha ajaga 3:39.43 ja Peeter Oranen 40. koha ajaga 3:51.46. 

Kadiliis Kuiv sai poolmaratonil naistest 3. koha ajaga 1:34.29. 22. koht Ingrit Ernits (N50 2. koht) 1:48.14; 42. koht Berit Rohtjärv 1:56.20; 45. koht Helle Viitak 1:58.44; 49. koht Evelin Vetevood-Järvelt 2:01.04; 

Mehed poolmaratonil:

17. koht Kalle Oruaas 1:27.19; 33. koht Lauri Räbin 1:31.13; 52. koht Lauri Valdmaa 1:34.30; 68. koht Karre Lauring 1:36.53; 69. koht Tarvo Siim 1:38.58; 84. koht Ivo Kreutzvald 1:39.19; 98. koht Endre Varik 1:41.41; 112. koht Guido Bergmann 1:43.09; 141. koht Raivo Meitus 1:48.06; 159. koht Margo Engel 1:50.29.

7,7 km jooksus tuli kõrgele 5. kohale Rainer Kravets tulemusega 27.37,9, mis kindlustas talle poiste A-klassi arvestuses esikoha. Ragnar Lui sai 9. koha ja meesjuunioride arvestuses 1. koha ajaga 28.41,6. Dagmar Lui saavutas naisjuunioride arvestuses 2. koha (naistest 23. koht) tulemusega 36.54,1. Tüdrukute A-klassis tuli 3. kohale (naistest 27. koht) Johanna Maxwell (37.53,1).

Südasuve Maratoni kõik tulemused

Rauno Laumets võitis ümber Pühajärve jooksu

Rauno Laumets autasustamisel. Foto: Ahto Jakson

Spordiklubi ProRunner liige Rauno Laumets võitis 8. juulil DFDS Järvejooksude sarja teise osavõistluse – ümber Pühajärve jooksu, mis annab talle võimaluse jätkata võitlust mulluse järvejooksusarja üldvõidu kaitsmise nimel. Kokku tegi ümber Pühajärve jooksul kaasa 21 klubiliiget.

Heasse vormi tõusnud Rauno noppis võidu Sparta spordiseltsi nelja jooksja ees, jättes enda selja taha ka poolmaratoni Eesti meistrivõistluste pronski omaniku Raivo Alla ja hõbemedali omaniku Raido Miti , läbides 10,7 km pikkuse tõusude ja laskumistega distantsi ajaga 34.40. Teisena lõpetanud Raivo Alla kaotas talle 4,9 sekundiga ja Raido Mitt 39,7 sekundiga.

Rauno ise arvas hoopis, et jooks istub kõige rohkem just orienteeruja taustaga Raido Mitile, kuid välja tuli seekord teisiti. Orienteerumise MMil võistlemisest väsinud Mitt pidi lõivu maksma. Kuni 7. kilomeetri kõige raskema tõusuni püsisid Raunoga koos nii Raivo Alla kui ka Raido Mitt. “Arvasin, et minust väiksemad mehed saavad tõusust paremini üles. Minu meelest läks Raidol tõusu peal raskeks ning jäi seal maha. Minul seevastu oli väga hea joosta,” ütles Rauno. Edasi allamäge joostes suutis temaga kaasa minna vaid Raivo Alla. “Mõtlesin, et kui lõpuni ära kannatan, peaksin olema kiirem. Õnneks see plaan töötas,” sõnas Rauno. 400 meetrit enne lõppu jooksis ta Alla ees ning tegi siis lõpuspurdi. Konkurent enam teda kätte ei saanud.

Kuigi Rauno osales ümber Pühajärve jooksul kolmandat korda, pidas ta neist viimast jooksu kõige kergemaks. Paistab, et Rauno vorm on tõusuteel. “Juba eelmine võistlus Elva südaööjooksul näitas seda, kui jooksin 32 minutiga 10 kilomeetrit. Seevastu Narva poolmaratonil tundus, et ei jõua üldse joosta. Olen vahepeal korralikult treeninud ja taastunud.” hindas Rauno enda seisu. “Kui Narvas tuli Spartale nelikvõit, siis kulus marjaks ära, et keegi teine ka võidaks,” lisas Rauno.

Arvestades tema head jooksu ümber Pühajärve ei ole sugugi võimatu, et ProRunneri esinumbril õnnestub Järvejooksude sarja võitu korrata. “Vahed läksid pärast kahte osavõistlust esikolmikus väiksemaks. Järgmised kaks etappi (Saadjärve suvejooks ja ümber Ülemiste järve jooks) on küll pikemad, aga tuleb nendeks valmistuda. Saan omale motivatsiooni juurde pingutamiseks,” lausus Rauno. Kahe järvejooksu (ümber Harku järve jooks ja ümber Pühajärve jooks) kokkuvõttes kaotab ta praegu sarja liidrile Raivo Allale vaid 3 sekundiga.

Paremuselt teiseks klubiliikmeks osutus ümber Pühajärve jooksul Kristo Reinsalu, kes sai 12. koha ja M40 vanuseklassis 2. koha ajaga 37.33,3.  Esimese kahekümne parema sisse mahtusid üldarvestuses veel Olari Orm (18. koht ajaga 38.18,0) ja Madis Mets (20. koht ajaga 38.29,4). 

Madis osales Pühajärve jooksul esimest korda. “Kuna rada oli raskema profiiliga, siis tulemusega võib igati rahule jääda. Viimane tõus kujunes raskemaks, kui arvasin, aga taastusin üllatavalt hästi sellest ära,” ütles Madis. Järgmisena võtab ta 22. juulil ette Vikingline südasuve poolmaratoni distantsi. “Kui ilm lubab, lähen jooksma isiklikku rekordit alla 1:18. Sel aastal ei ole mul plaanis pikemaid distantse palju joosta. Igal jooksul lähen üritama head aega. Olen võistlustega aina paremaks läinud, seega on lootust. Raasiku rahvajooks näitas, et suudan juba liigutada küll,” märkis Madis.

Parimaks naiseks ümber Pühajärve jooksul osutus klubi üks juhte Kadiliis Kuiv, kes saavutas naistest 14. koha ajaga 47.40,0.  Järgnesid Kristi Kuldkepp 27. kohaga (49.45,9) ja Marika Koplimägi 30. kohaga (50.28,8).

Kristi sõnul läks ta seekord lihtsalt läbima ja mingeid ajalisi eesmärke ei seadnud. “Ilm oli palav ja tõusud muidugi lihtsad polnud, kui oled treeninud ainult tasasel pinnal,” ütles Kristi. Esimest korda osales ta ümber Pühajärve jooksul möödunud aastal, kuid väga palava ilma tõttu tuli aeg võrreldes tänavusega kuus minutit kehvem. Seega arengut on märgata.

Klubiliikmete tulemused ümber Pühajärve jooksul

1. RAUNO LAUMETS 34.40,0 M21 vanuseklassis 1. koht
12. KRISTO REINSALU 37.33,3 M40 vanuseklassis 2. koht
18. OLARI ORM 38.18,0
20. MADIS METS 38.29,4
48. AHTO JAKSON 41.50,0
124. (N 14.) KADILIIS KUIV 47.40,0
154. GUIDO BERGMANN 48.44.9
181. (N 27.) KRISTI KULDKEPP 49.45,9
195. (N 30.) MARIKA KOPLIMÄGI 50.28,8
230. (N 37.) TRIINU BERGMANN 51.46,5
241. RAIDO HAAVISTE 52.12,0
269. RENNO REHTLA 53.38,4
277. MAIT MARTTILA 53.56,9
316. HEIGO PAIDE 55.35,5
318. MARGO ENGEL 55.36,9
327. HANNU PIIRAT 56.08,5
330. (N 65.) MAICHL SUUR 56.21,4
362. (N 79.) MARIA MÄLLAS 57.25,0
367. (N 82.) EVELIN VETEVOOD-JÄRVELT 57.46,4
393. (N 92.) TEA MEY 58.58,3
474. (N 131.) INGRID KRUUSMANN 1:02.58,0

Ümber Pühajärve jooksu kõik tulemused

Järvejooksude sarja koontulemused pärast kahte osavõistlust (ümber Harku järve jooks, ümber Pühajärve jooks)

Cris Poll ja Hannes Veide uuendasid ultrajooksu MMil isiklikku rekordit

Cris Poll Belfastis.

1.-2. juulil toimus Põhja-Iirimaal Belfastis 24tunni jooksu maailmameistrivõistlused, kus tegi kaasa viis ProRunneri liiget. Neist parimana sai Cris Poll meestest 70. koha. Ta suutis ööpäevaga läbida 212,198 kilomeetrit, mis on mehe uus isiklik rekord. Polli varasem isiklik rekord oli 2014. aastal Soomes Espoos sisehallis joostud 206,992 km.

Crisil sai miinimumeesmärk sai täidetud. Peaeesmärk ületada 220 km piir jäi seekord küll teostamata, kuna kõik ei laabunud päris nii, nagu ta oleks osanud oodata! Miks ja kuidas see kõik nii läks? Sellest pajatab Cris ise:

Stardijoonele asus 159 meest ja 131 naist. Kohes jäi silma korraldajapoolne kesine joogi- ja söögilaud. Ei ole minu silmad veel ultrajooksus nii väikese valikuga lauda näinud. Joogipooliseks oli esimesel 12 tunnil ainult vesi ja mingi apelsinimaitseline jook, teises pooles lisandus coca-cola. Toidulaual rosinad, küpsised, datlid ja nipetnäpet veel. Tugevamateks toitudest pakuti pastat, mida mul ei õnnestunud saada.

Alustasin teadlikult kerge varuga, jooksutempo kella järgi ca 5.45 min/km. Varu võtsin seetõttu, et pausidega kokku oleks esimese poole keskmine kiirus ca 6 min/km, et teises pooles oleks aega rohkem peatusi teha. Esimese 12 tunni jooksul ma pikki peatusi ei teinud ning joogid-söögid sai tarbitud käigupealt + mõned (suht palju) vedeliku väljalaskmis peatused. 12 tunni peal olin mõne kilomeetriga 6 min/km graafikust maas, kuid seis väga korralik, et teises pooles 100+ km joosta ja 220 km kokku koguda. Tegin söögipeatuse, võtsin endale aega 15 minutit süüa sooja toitu ja juua tass kohvi ning lisa 5 minutit ennast tühjendada ja samas veel grammike jalgu puhata.

Eestu ultrajooksu koondis Belfastis.

Pärast seda jätkasin tempoga ning kõik tundus päris hea, kuid korraldajate poolt tulemuste edastamine andis kõvasti soovida. Pidin helistama, et teada saada, kui palju mul kokku joostud, kuna ekraan ei näidanud midagi. Ühel hetkel loksus kõik paika, ekraan näitas taas läbitud distantse ja ringe ning aegu. Paraku 14 tunnil taas tühi maa! Kuidas sa jooksed, kui sa ei tea, kui palju sul on läbitud? Ma saan aru, et tehnikaga võib kõike juhtuda, kuid varuvariandid peaksid olemas olema ja siis oleks pidanud kohe hakkama igal tunnil paberil tulemusi tiimidele esitama. Seda tehti kuus tundi hiljem. See tähendas mulle, et kui 18 tunnil lõpuks paberil mingi seisu teada saime, olin graafikust maas ning see väga palju just ei motiveerinud.

18 tunnil sai selgeks, et naljalt enam juurde ei pane, eriti veel siis, kui ei saa kindel olla, kas süsteem nüüd töötab ja millal jälle taaskord midagi teada saab. Tempo oli tegelikult ikka suhteliselt hea ning 6 min/km läbimisega probleeme veel ei olnud, aga pausid läksid tihedamaks. Tegin oma teise ja viimase pikema peatuse 15+5 minutit. Pärast seda sai selgeks, et 220 km on kättesaamatu. Isiklik rekord oli ainus asi, mis mind veel motiveeris. Viimastel tundidel läks samm vähe töntsimaks ja keha kössis, aga liikusin kindlalt 210+ km suunas ning lihtsalt kannatasin lõpuni ära! 212,2 km on uus isiklik rekord ja seekordne tõsiasi! Kohutavalt kahju, et just sellel võistlusel korralduse poole pealt nii läks, kuna ei juhtu just tihti 24h jooksudel, kui endal kõik nii hästi klapib ja sujub. 

Järgmise 24-tunni jooksu plaanib Cris teha järgmisel aastal, kui võimalik. Kindlasti on plaanis tal osaleda 2019. aastal 24-tunni jooksu MMil Austrias.

Hennes Veide koos taanlanna Diana Kämpega Victoria pargis 24-tunni jooksu MMil.

Isikliku rekordiga sai Belfastis ka hakkama Hannes Veide. Tulemus 189,087 km andis talle täpselt 100. koha. “Otsustasin kilomeetreid tempos 5.30-5.50 joosta, kuniks jaksan. 50 km sai mulle selgeks, et edasine saab keeruline olema. Tundsin, et värskust lihtsalt ei ole, algas võitlus endaga. Öösel esines raskeid hetki küllaga ja hakkasin plaan B poole vaatama (200 km). Mitmeid kordi sain liikuma uuesti teiste abil. Öösel läks päris jahedaks, sai riideid juurde lisatud ning edasi teele mindud,” meenutas Hannes Veide raskeid hetki. Ta tõi esile korraldajate kehva toitlustust nagu ka ajavõttu. “Tablood lakkasid kõik töötamast, kuid mul oli õnneks võimekas spordikell,” lisas Veide.

Naistest sai Tiia Riis 104. koha 142,131 km, Helle Persitski 109. koha 133,501 km ja Tiina Säälik 121. koha 107,380 km.

Lauri Valdmaa sai raskel Rõuge Trail Run ultrajooksul 3. koha

Lauri Valdmaa 3. koha karikaga. Foto: Võrumaa Spordiliit

ProRunneri liige Lauri Valdmaa saavutas 1. juulil Rõuge Ultra Trail 84,4 km pikkusel jooksul kolmanda koha ajaga 9:14.46.

Finišis krampide käes vaevelnud Lauri ise nimetas 1500 m tõusumeetriga jooksu eneseületuseks. “14 km enne lõppu allamäge joostes tuli mul varbaküüs maha. Tegi sellist põrguvalu, et olin kindel, et ei suuda edasi ühtki sammu joosta. Pealegi, kui ma end tohterdasin, jõudis 4. koha jooksja mulle järgi. Muutsin jooksutehnikat – üle 7 aasta hakkasin üle kanna jooksma ja 4 km pärast valu kadus. Viimased 8 km olid parimad sel jooksul. Sain täiesti uue hingamise ja nii see 3. koht sai jõuga võetud,” meenutas Lauri rasket katsumust.

Lauri sõnul tegi ta ise jooksu raskeks, sest esimesed 15 km pidas ebareaalseks tempoks sellise mudaralli kohta. Jooksu ajal ja pärast jooksu jõi Lauri kokku ära 4 liitrit vedelikku.

Rõuge Trail Run tulemused