Egle Villik noppis Paju lahingu aastapäeva jooksult neli võidukarikat

Egle Villik koos võidukarikatega.

Kaitseliitu esindanud klubiliige Egle Villik võitis 28. jaanuaril Valgamaal 25. Paju lahingu aastapäeva jooksu, kuid see ei olnud veel kõik. Peale naiste üldvõidu kuulus talle veel kolm karikat erinevate võistlusklasside arvestuses.

Egle jooksis 7 km raja läbi ajaga 31.47. „Kerge ei olnud. Lörts ja tuul tegid asja natuke keerulisemaks. Pole väljas eriti joosta talveperioodil joosta saanud ega pea jooksuvormi praegu just parimaks,“ ütles Egle. Võit tuli tema jaoks üllatusena.

Esimesed paar kilomeetrit jooksis ta toona juhtinud naise kannul. „Tundsin, et suudan kiiremini ja möödusin. Kahel viimasel kilomeetril sain selgeks, et tagant tulevad naised mu kohta enam ei ohusta, sest vahe oli piisavaks kasvanud,“ sõnas Egle.

Lisaks naiste üldvõidule noppis Egle ka esikoha N35 vanuseklassis. Veel sai ta kaitseväe arvestuses naistest esikoha ja parima naiskaitseväelase N35 vanuseklassi arvestuses esikoha. Naiste üldarvestuse kolmas koht ja N45 vanuseklassi 1. koht läks klubiliikmele Marika Kopimägile, kes esindas Tartu kaitseväge, ajaga 32.44.

Hannes Veide võitles end Taliharja Vanakurjal kolmandaks

Hannes Veide raske katsumuse finišis.

Klubiliige Hannes Veide saavutas 13.-14. jaanuaril 101 km pikkusel öisel vastupidavusvõistlusel Taliharja Vanakuri kolmanda koha, läbides külmaga raske raja alla 11 tunni, saades lõpuajaks 10:57.58.

Rada kulges Kõnnumaa ja Kõrvemaa maastikukaitsealade metsateedel, mööda radu ning ületas laudteed pidi Loosalu ja Kakerdaja rabad. Raja keskosas asus 5 km spetsiaalselt tähistatud lõik Paunküla maastikukaitsealal. Võistlejad võisid distantsi läbida jalgsi, suuskadel või rattaga. Kuna lund polnud piisavalt, jäid üle variandid ratas või jalgsi. Võistluse start anti 13. jaanuaril kell 19 Lelle raudteejaamast. Aegviidu raudteejaamas asunud finiš suleti 14. jaanuaril kell 19.

Hannese sõnul kogunes starti eelnevate kogemustega valitud sportlasi ja oli teada, et tase on kõrge. Iga võistleja pidi kaasas kandma kohustuslikku varustust. Sinna hulka kuulusid magamiskott, magamismatt, hõbekile-hädaabitekk, pealamp piisavate varupatareide või akudega, punane vilkuv tuluke varupatareiga, helkurmaterjal riietusel ees ja taga, vile, sisselülitatud telefon + akupank, GPS navigatsiooni seade, millesse on salvestatud võistlusrada, joogipudelid/põis (minimaalselt 1,5-l), toit (minimaalselt 2000 kilokalorit), GPS träkker korraldaja poolt.

„Minimeerisin varustust, kuid tegin seda juhendile vastavalt. Stardist minnes hoidsin kiirust mõõdukalt kõrgena ja ootasin päeval matkates silmatud keerulisemat rajalõiku ning sealsamas harutasin rivi väga pikaks. Sain väikese vahegi sisse, kuid eest mind ära päris ära ei lastud. Teadsin, et hetkevorm kiita ei ole. Pool distantsist joostud, jõudsime tehnilisse rajalõiku. Just seal tundsin ennast suurepäraselt ning vahepunkti saabusin teisena,“ meenutas Hannes võistluse kulgu.

Tol hetkel lahutas esikolmikut üksteisest vaid 1-2 minutit. Liidrina enamuse ajast jooksnud Gunnar Kingo tegi mitmeid navigeerimise vigu, kuid ikka ja jälle ilmus ta tagasi möödudes Hannesest. „Viimased 20 km läksid raskemalt ning langesin kolmandale kohale. Aegviitu jõudes tegin navis esimese pisivea ja olin enda peale vihane. Lõpujooneni jõudsin kolmandana, kuid suurim emotsioon jääb ikkagi rasketest oludest, mida meenutan kaua,“ rääkis Hannes.

Tema jaoks tegi jooksu eriliseks öö, külm (10 kuni -13 kraadi), vaid üks joogipunkt, raske rada kus tuli navigeerida ning kaasaskantav varustus. „Peale selliseid katsumusi tunduvad paljud jooksud kergemana ja diivan mõnusamana,“ tunnistas Hannes.

Raskel katsumusel osales veel teinegi klubiliige Pärtel Piirimäe, kes jagas 5.-6. kohta ajaga 12:07.55. „Retk läbi öise ja talvise Eestimaa nelja maakonna oli unustamatu elamus, eriti minusugusele liivimaalasele, kes tundis osasid maastikke peamiselt vaid bussiaknast nähtuna,“ lausus Pärtel.