Egle Villik võitis ka Paju lahingu aastapäeva jooksu

Egle Villik Paju jooksu N35 vanuseklassi võidukarikaga.

Egle Villik osales 27. jaanuaril Valga Sport eestvedamisel korraldatud 26. Paju lahingu aastapäeva jooksul, mille samuti võitis, edestades teist naist kahe ja poole minutiga.

Egle läbis uuendatud 7,7 km pikkuse raja, mis erinevalt varasematest aastatest kulges osaliselt läbi metsa, ajaga 35.49. “Raja algusosa oli sarnane Eskola jooksu omale, tuli joosta autojäljes. Aga siiski laiem jälg ja veidi kergem tempot hoida. Samas keha oli väsinud. Nii jalad, trapets kui ka vaim polnud just võistlusvormis. Keskmine tempo tuli siiski hea, arvestades alguses lumist rada ja koperdamisi ning edasi libe rada ja lõpus tõus,” kirjeldas Egle.

Jalatsite osas tegi ta otsuse viimasel minutil, pannes seekord naelad alla (eelmine nädal võistles ta suvetossuga). Tänuväärne otsus õigustas end raja viimasel kolmel kilomeetril, kus jää jaoks mõeldud tossudele ideaalne rada. Suvetossu jaoks täiega libe. “Liikusin juba raja alguses teistel naistel eest ära. Samas tundus teise koha tüdruk tundus päris kiire ja taha vaadata ma ei julgenud, pigem pressisin täiega ja hoidsin tempot nii palju kui vaim ja võhm üldse lubasid,” ütles Egle.

Ka autasustamine tehti seekord teisiti. Enam ei peetud eraldi kaitseväe arvestust, kuigi palju oli nii kaitseväe kui kaitseliidu esindajaid. Egle esindas Tartu Kaitseliitu nagu ka Eskola jooksul. Ei autasustatud ka eraldi üldvõitjaid, vaid ainult vanuseklasse. Naistel põhivanuseklassis 18-34 anti välja kolmele parimale karikas. Teised vanuseklassid said esikoha karika. Egle võitis N35 klassi esikoha karika. “Üldvõit ei lugenudki, millest on mul kahju, sest pingutus oli suur ja esikoha aeg täitsa hea,” leidis Egle

Soome ultrajooksuks valmistuv Cris Poll sai Tondiraba sisemaratonil 2. koha

Cris Poll pärast Tondiraba sisemaratoni finišit.

Klubiliige Cris Poll sai 20. jaanuaril Tallinnas Tondiraba jäähallis toimunud 5. sisemaratonil teise koha ajaga 2:55.24.

Cris jooksis nii väikesel ringil (ringi pikkus 252,6 m) maratoni esimest korda, Soomes ultrajooksudel on ringi pikkuseks olnud 390 meetrit. Cris võttis Tondiraba sisemaratoni ettevalmistusena Soomes 23. veebruaril toimuvaks 24-tunni jooksuks. “Mulle sobib väikese ringi peal joosta, ma ei pelga seda, kuigi osalemine tuli minu jaoks suhteliselt eksprompt, kuna üks tuttav ultrajooksja kukkus palavikku tõttu ära. Maraton oli minu jaoks plaaniväline. Kasutasin sees jooksmise häid tingimusi, sest väljas joosta on praegu keeruline,” rääkis Cris.

Ta seadis eesmärgiks maraton kolme tunni kanti joosta, kuid niiöelda Leedu siseasjadesse sekkumiseks pidi ka natuke pingutama. 50-aastase leedulase võitu ta nii väga üllatuseks ei pidanud. “Ma ei teadnud algul, mis mehega tegemist on. Kaks leedulast jooksid kohe nelja ringiga eest ära. Üks andis järgi, sest pani kõik mängu, teine, neist vanem, kontrollis täielikult jooksu. Jooksin ühe ringi tagasi, kuid siis hakkas ta jälle kiiremini jooksma,” ütles Cris.

Ta võttis tänast maratoni eelkõige eelvõistlusena Soome ultrajooksuks. “Kui number küljes, läheb asi natuke lappama ka, sest sportlase hing on ikka sees. Kuna tegemist oli koduse jooksuga, pidin leedulaste vahele sekkuma, eks see mind utsitas ka natuke tagant,” sõnas Cris, kes homsest keskendub taas treeningutele, esialgu küll taastavalt.

Egle Villik võitis lumise Eskola jooksu

Egle Villik Eskola jooksu võidukarikaga.

Klubiliige Egle Villik võitis 19. jaanuaril Ida-Virumaal 12,4 km pikkuse Eskola jooksu, mille distants kulges paksus lumes kitsal rajal.

Algul ei teadnud Egle sellest jooksust midagi, aga kui ta sai meili Kaitseliidult, et on toimumas 21 km pikkune Eskola jooks ja ta võiks oma malevkonda esindama minna, pani ta nime kirja. Vaatamata sellele, et ei ole väljas joosta saanud sügisest saati korralikult. Päev enne jooksu tuli Eglele kiri, et distantsi lühendati 13 km peale.

Rada kergemaks ei tehtud meelega ega aetud lumest lahti. Nii tuli osalejatel ukerdada mööda hästi kitsast rööbast ja kuidagi püsti jääda. Kohati oli rada ka libe ja konarlik. “Kõrges lumes kitsas rada nõudis tasakaalu ja vajas tähelepanelikkust. Kiiret tempot aretada ei saanud. Keskmine tempo jäi 5.03 peale kilomeetri kohta. Lund sadas silma ja pulss tundus ikkagi kõrge , sest kätega vehkimine ja püsti püsimine nõudis oma energia,” rääkis Egle.

Tal õnnestus distantsi alguses teistel naistel eest ära joosta, taha vaadata kordagi ei õnnestunud. “Isegi kella ei saanud jälgida, sest pilk pidi pidevalt rajal olema. Jooksin suvetossudega ja see tegi olukorra veelgi libedamaks,” kirjeldas Egle rajaolusid. Tagasipöördel nägi ta, et järgmine naine on ohutus kauguses. “Möödumine teistest võistlejatest oli pea võimatu, mistõttu tuli palju püsida eesjooksjate tempos. Tänan kahte toredat härrat, kes üle õla vaadates astusid rajalt kõrvale ja lubasid mind ilusti mööda. Muidu tuli peaaegu põlvekõrgusesse lumme astuda, et teise rööpasse saada ja mööda minna,” meenutas Egle.

Viimased kilomeetrid tundusid talle ohtlikud, sest jalad olid libedusest ja sumpamisest väsinud ning komistamisi tuli palju ette. “Hoidsin tempot veidi tagasi, et midagi mitte ära nikastada. Tänu raskele rajale ei jooksnud ma ennast hingetuks,” ütles Egle, kes edestas finišis teist naist umbes viie minutiga. Iga osaleja sai osaljamedali ja pisikese auhinnakoti. Tulevikus tahab Egle ka originaalrada ehk 21 km joosta. “Loodetavasti saadakse selleks edaspidi luba. Hetkel hea tunne, et sain oma vormi ära testitud ja tundub, et võib võistlusrajale tagasi tulla sel hooajal,” arvas Egle.

Hannes Veide lõpetas 101 km pikkuse Taliharja Vanakuril jooksjatest teisena

Hannes Veide pärast rasket võistlust diplomiga.

Klubiliikmed Hannes Veide sai 12. jaanuaril Ida-Virumaal Illuka metsades toimunud talvisel 101 km pikkusel ultra-vastupidavusvõistlusel Taliharja Vanakurja jooksjate arvestuses 2. koha.

Kuigi lumekaardi andmetel oli Illuka metsades 35 cm lund, esines osadel lõikudel kuni 70 cm paksune lumekiht. “Rabas laudtee läbimine oli omaette naljakoht (siis veel süsi ma ei olnud) ja mööda kraavi joostes riskisin sissekukkumisega. Kriivad on omaette vaatamisväärsus ja soovitan loodusesõpradel leida matkaks aega Kauksi-Penijõe RMK matkateele, sest juba algus Peipsi järve ääres pakkus meeletult palju silmale puhkust,” kirjeldas Hannes võistlusolusid.

Ta alustas mõõdukalt jäädes terevamast tipust pisut maha, aga ultrajooksudes tihti algusega midagi põhjapanevat ei otsustatagi. Peagi jõudis Hannes jooksu liidergrupile tehnilisemas sookohas järgi. Pähe läks Petzl Nao+ pelamp, millest võimekamad lambid võikski alata pikemate distantside nõudlikumate sportlaste jaoks. Poolele maale jõudis Hannes koos Leivo Sepaga, nad said kiiremate noorte meeste ees ligi 5-minutilise edu.

“Edasine tõotas tulla veelgi paksemas lumes sumpamine. Nagu lõputu sääretõste jooks. Umbes 65 km peal väsisin ja tuli tempos teha järeleandmisi ning lasin liidri silmist. Sõin Salvesti Smushiet ja Kirju koera kommi maiustasin juurdegi, ning sain endal uuesti peagi jalad liikuma. Suutsin lausikutel vahet isegi vahepeal saada pisut väiksemaks, aga Leivo oli seekord söönud “lennukikütust” ja müttas metsas nagu loom,” sõnas Hannes.

Kui lõpuni jäi veel 6 km, mõtles ta, et vahest 1,5 tundi kulub selle läbimiseks. 2 km enne lõppu märkas Hannes tagant valgusvihku. Kas tegemist oli jooksja või suusatajaga, see jäigi talle sel hetkel mõistatuseks. Alutaguse spordikeskuse finiši joonele jõudis Hannes ajaga 13:08.49  jooksjatest teisena. Võitja Leivo Sepp nautis selleks ajaks juba võidurõõmu saunalaval.

Rajameister Silver Eensaar (maailma võimekaimate ultra ja seiklusportlaste hulka kuuluv) oli ettevalmistanud hullupööraselt ootuspärase raske raja. “Sellelt sündmuselt muhupeale puhumist ei eeldakski, sest osalema tulijad ongi ekstreemsuse raskusi soovijad. “Et kodumaa lumeolud võivad pakkuda erandkorras üllatusi, millesarnaseid kohtab põhjamaades igapäevaselt, see pani meid ikka tõsiselt proovile. Pärast seda tunduvad Tartu lumest puhastamata linnatänavad nagu südasuviste asfaltteedena. Hooaeg sai rahuldava alguse, ning vaikselt püüan viia end paremasse vormi, et põhisündmused Kokkola Ultra 24h, Sillamäe Ultra 24h ja Prantsusmaal 24 h MM-il lennukamalt püüda isiklikke piire nihutada.”

Kristo Reinsalu võitis Vana-Aasta maratoni

Kristo Reinsalu Vana_aasta maratoni poodiumi kõrgeimal astmel.

Klubiliige Kristo Reinsalu võitis 22. detsembril Tallinnas Rocca al Mares heategevusliku Audi Vana-Aasta jooksu raames peetud maratonidistantsi ajaga 2:41.49. 

2. detsembril jooksis Kristo Valencias maratoni 2:33.29, mis on Eesti tänavuse hooaja kuues tulemus. 20 päeva hiljem võitis ta juba Vana-Aasta maratoni. “24-tundi enne võistlust pani sõber teatevõistkonna kokku, kuid sealt kukkusid kolm osalejat välja. Viimasel hetkel hakati asendusi otsima. Esimene asendaja olin mina. See pani mu raskesse seisu, sest olin teadmatuses, kuidas on joosta 20 päeva pärast Valencia maratoni, kuidas mõjub külm ja millise algtempo peab võtma, et oleksin suuteline pärast esimest teatevahetust maratoni edasi jooksma,” rääkis Kristo.

Ta plaanis algselt joosta esimese ringi tempoga 3.45 km kohta, kuid läks isegi kiiremaks. Kristo läbis esimese 8,4 km pikkuse ringi keskmise kiirusega 3.38. Pärast esimest ja teist ringi edestas ta lähimat konkurenti Aleksander Kulešovi minutiga, mida ring edasi, seda rohkem hakkas vahe natuke haaval suurenema. “Maratonis on kuni kaks minutit vahe väga õrn ja kuni 40 kilomeetrini kõik võimalik. Ega lihtne ei olnud. Külm võttis viimasel ringil lihased kangeks ja rada läks iga ringiga libedamaks,” kirjeldas Kristo maratoni käiku.

Tallinna Maratonil jäi tal kripeldama, et Aleksander Kulešov võitis Eesti meistrivõistluste arvestuses pronksmedali ajaga 2:35.10. Kristo jooksis sama maratoni ajaga 2:38.29, mis andis talle 6. koha. “Ma ei olnud sel päeval nii heas vormis, kuna olin kuus nädalat saanud korralikult harjutada, sest varem polnud see kannaprobleemi tõttu võimalik. Kui kaotad medali sellele mehele, kellest suudad parem olla, siis jääb okas südamesse. Valencias jooksin oma aja ära, kuid oleksin võinud 2-3 minutit kiirem olla. Valisin sinna reisimiseks keerukama variandi, mis võttis energiat,” ütles Reinsalu. Valencias suutis ta 30 km 2:30 graafikus püsida.

Vana-Aasta maratonil mahtus esikuuikusse veel kaks klubiliiget. Cris Poll sai 5. koha ajaga 2:58.37 ja Tiit Oinus tema järel 6. koha ajaga 2:58.41. 

Teiste klubiliikmete kohad maratonil:

23. MARKO VALTER 3:29.52
37. TANEL VÄLI 3:39.10
42. LAURI VALDMAA 3:46.33
56. MAIK TUKK 4:00.42
64. PEETER ORANEN 4:05.05
89. (N 13) MAICHL SUUR 4:36.01
114. (N 20) LEILI TEEVÄLI 6:18.12

Suusahullude Ööjooksumaratonilt üks võit ja kaks 3. kohta

Marek Võsu öisel Kekkose rajal.

Mõned klubiliikmed võistlesid 4. novembril Käärikul peetud Suusahullude ööjooksumaratonil kuulsal Kekkose raskel ringil, kust tõid klubile kolm poodiumikohta.

Marek Võsu võitis 14 km distantsil 1. koha ajaga 55.20. “Oma jooksuga jään rahule. Oleks saanud ka natuke paremini, kuid nädala alguses toimunud Tartu maastikujooksul väänasin hüppeliigest ja Käärikul pidin maastikul pimedas hoolikalt jälgima, kuhu astun ning laskumistel ei saanud kiirust väga suureks lasta. Rada muidu oli täitsa hea välja arvatud esimesed kilomeetrid, mis olid väga mudased,” rääkis Marek. Ta asus jooksu stardist alates juhtima ja kuni lõpuni tegi pingevabalt oma jooksu.

Kahe ringi ehk 28 km pikkusel distantsil sai 3. koha Pärtel Piirimäe ajaga 2:07.15. “Stardinimekirja nähes oli selge, et kolmandast kohast kõrgemale tõusta on keeruline kui mitte võimatu. Jooksin omas tempos ja sain paarkümmend kilomeetrit nautida üksi pimedat metsa, enne kui teise ringi lõpul esimese ringi matkajatele järele jõudsin. Rada oli üldiselt üsna hästi joostav, välja arvatud mudased tõusud ringi esimesel kolmandikul,” lausus Pärtel. 6-7 minutit kaotust kahele parimale (Tartu nelikürituse ja Kuubiku mitmekordsed võitjad Sander Linnus ja Rait Pallo) pidas Pärtel enda jaoks igati rahuldavaks tulemuseks.

28 km pikkusel distantsil saavutas naiste arvestuses 3. koha Liina Krünvald ajaga 2:50.54.

Cris Poll sai lumisel Haanja100 ultrajooksul 2. koha

Klubiliige Cris Poll saavutas 27. oktoobril lõppenud Haanja100 ultrajooksul teise koha, läbides 100 km ajaga 9:20.12

Kui ultrajooksjad hommikul vara Võrumaal 6,7 km pikkusel ringil alustasid, ei osanud nad aimatagi, millise kannapöörde ilm teeb, sest päeva jooksul alanud lörtsisadu tegi raja ettearvamatult libedaks ja pani osalejate kannatuse proovile.

“Alustasin koos Sander Hannusega. Läbisime ringe ca 36 minutiga. Esimeme ring tuli natuke kiirem. Kuuendal ringil tekkis meil väike vahe sisse ja pidin üksi edasi võitlema. Terve jooksu vältel pidev sadu nii lume, kui ka vihma näol, tegi raja väga pehmeks ja libedaks ning pani võistlejaid tõsiselt proovile. Kõik, kes nendes oludes 100 km läbisid, on tegijad,” kiitis Cris, kes möödunud aastal sama võistluse võitis.

ProRunnerile Tartu Linnamaratonil kaks teist kohta

Kadiliis Kuiv jooksmas Tartu Linnamaratonil.

6. oktoobril toimunud Tartu Linnamaratonil lõi kaasa palju klubiliikmeid, neist parimatena saavutasid Kadiliis Kuiv maratoni distantsil 2. koha ajaga 3:02.23 ja Rauno Laumets poolmaratoni distantsil samuti 2. koha ajaga 1:11.36.

Kadiliis osales esimest korda Tartu Linnamaratonil, mistõttu rada talle võõras “Paljud rääkisid, et Tartu trass on pikkade tuuliste sirgete ja ebamugavate lõputõusudega, nii ma otsustasin kindla peale minna ja alustada umbes samas tempos nagu Tallinna maratonil,” rääkis Kadiliis.

Ta taipas kiiresti aru, et tuleb joosta hea koha, mitte aja peale, sest aja jooksmiseks oli ilm liiga tuuline ja kaasvõistlejaid, kelle selja taha hoida, vähe. “Õnneks jooksin koos Ragnar Virmaga, kellega sain tempot hoida ja päris hea enesetunne kestis 36 kilomeetrini. Toomemäe tõus osutus tõesti väga raskeks, isegi kõndisin. Kuuajase vahega kahte maratoni päris sarnase tundega joosta ei saagii,” tõdes Kaidliis, kes jooksis ka septembris Tallinna Maratonil.

Ta on Tartu Linnamaratoni 2. kohaga väga rahul ning kogus sellega väärtuslikud punktid Eesti Linnajooksude sarjas. Sel hooajal plaanib Kadiliis osaleda veel Saaremaa kolme päeva jooksul, aga olulisemad pingutused on tal nüüdseks tehtud ja võib selle aasta igati kordaläinuks lugeda.

21,1 km distantsil saavutas Rauno Laumets 2. koha ajaga 1:11.36. “Seadsin endale eesmärgiks joosta alla 1:12, mis ka õnnestus. Kuni 18 kilomeetrini püsisin 1:10-1:11 graafikus, aga teades Tartu poolmaratoni raja raskust viimasel kahel-kolmel kilomeetril, siis tempo langes oluliselt ja andsin ajaliselt palju ära. Stardist minnes panin korraliku tempo peale ja 10 km vaheaeg oleks ideaalis lubanud ka alistada 1:10 piiri, aga hetkel selline tempo teises pooles jõukohane pole,” nentis Rauno. Tema jaoks oli tegemist viimase selle hooaja stardiga.

10 km distantsil osutus parimaks klubiliikmeks Kristo Reinsalu 10. kohaga, tema aeg 35.15.

Klubide arvestuses kuulus ProRunnerile Tartu Linnamaratonil 2. koht.

Klubiliikmete tulemused 42,2 km distantsil

33. (N 2.) KADILIIS KUIV 3:07.23
48. KALLE ORUAAS 3:12.47
79. PEETER ORANEN 3:19.06
80. KALLE LELLEP 3:19.17
82. MARTIN SIIMER 3:19.56
113. ERKKI EHASALU 3:27.11
114. HEIKI ROLETSKY 3:27.18
116. (N 12.) MAIGI VAIKLA 3:27.49
121. ANDRUS PEDAI 3:28.48
124. KRISTJAN SAHTEL 3:29.04
125. BJÖRN PUNA 3:29.04
201. ANDRUS RÜÜTELMAA 3:43.54
204. (N 21.) MERIKE ANNUK 3:44.23
206. (N 23.) INGRIT ERNITS 3:44.24
234. IVO KREUTZVALD 3:48.01
249. MAIK TUKK 3:50.44
250. MIRKO ADARI 3:50.49
254. MARGO ENGEL 3:51.31
325. (N 39.) MAICHL SUUR 4:00.01
361. ALLAN MELTSAS 4:09.46
418. MARTIN PEDAI 4:24.43
463. (N 73.) EVELIN VETEVOOD-JÄRVELT 4:35.39
521. (N 90.) TIINA SÄÄLIK 5:09.26
538. (N 94.) HELLE PERSITSKI 5:31.43
552. (N 99.) LEILI TEEVÄLI 5:55.47 N70 vanuseklassis 2. koht

Klubiliikmete tulemused 21,1 km distantsil

2. RAUNO LAUMETS 1:11.36
13. OLARI ORM 1:18.19
17. TIIT OINUS 1:20.44
91. KARRE LAURING 1:32.17 M50 vanuseklassis 3. koht
101. INGMAR ROOS 1:33.22
115. LAURI RÄBIN 1:34.36
126. (N 12.) KRISTI KULDKEPP 1:35.53
155. (N 14.) MERLIN MÜRK 1:37.22
164. RENNO REHTLA 1:37.51
173. GUIDO BERGMANNR 1:38.40
205. (N 21.) EVELIN KISAND 1:40.31
209. VEIKO RANDARU 1:40.36
210. (N 23.) MARIKA KOPLIMÄGI 1:40.37 N45 vanuseklassis 3. koht
219. (N 27.) EGLE VILLIK 1:41.17
260. HEIGO PAIDE 1:43.16
308. (N 49.) LIINA KRÜNVALD 1:45.10
460. (N 80.) MARIS SALEKEŠIN 1:52.15
463. (N 82.) MARLEN MÄESALU 1:52.19
531. (N 102.) TEA MEY 1:55.14
675. (N 154.) MAIA BOLTOVSKY 2:01.02
697. KRISTO JESSE 2:02.16
815. (N 223.) MARIA MÄLLAS 2:11.35
835. (N 236.) MARIKA PETERSON 2:13.27

Klubiliikmete tulemused 10 km distantsil

10. KRISTO REINSALU 35.15 M40 vanuseklassis 1. koht
22. KAIDO VAHKAL 38:03
26. RAINER NISLONI 38.44
77. MATI KOPPEL 42.28 M55 vanuseklassis 3. koht
95. (N 12.) TRIINU BERGMANN 43.52
135. AIGAR KÄRGENBERG 45.32
485. (N 118.) ANNE-MAI VÕSU 55.06
869. ÜLO MICHELSON 1:02.55
953. VEIKO LUUG 1:05.09
1254. (N 606.) KAARI HELSTEIN 1:18.32

Hannes Veidest sai kuues Spartathloni läbinud eestlane

Hannes Veide kuningas Leonidase monumendi jalamil.

Klubiliikmest Hannes Veidest sai kuues eestlane, kes suutnud läbi teha raske katsumuse, lõpetada Kreekas 246 km pikkune ultrajooks Spartathlon. Lõpuaeg 35:36.49 andis talle 210. koha õnneliku 238 ajalimiiti jõudnud jooksja hulgas.

Spartathloni peetakse ultrajooksude etaloniks ning rada esitab jooksjale tõsise väljakutse, millega enamus kvalifikatsiooni läbinutestki paraku erinevatel põhjustel hakkama ei saa. Kaks aastat tagasi pidi Hannes tõdema katkestamist, kuid see ei takistanud teda tänavu uuesti üritamast. “Küllap enamus sellise spordialaga tegelejad ongi kangekaelsed,” ütles Hannes. Spartathlonile osalema lendas ta abilisteta, kuid Läti tugitiimi juht Peteris Cabulis pakkus tihti vajadusel abi nagu ka Soome jooksukuulsus Seppo Leinonen.

Hommikul starti minnes selgus, et ilm lubab kaheks päevaks vihma. Kuna varasemalt koges Hannes kuni 40 c° palavust, siis seekord tundus ilmaprognoos justkui mõnusam. “Alustasin enesetundest lähtuvalt, ei surunud graafikusse tempot. Esimesed 42,2 km läbisin ajaga 3:31.14 (18. koht). Kümmekond kilomeetrit hiljem tempo pisut langes ja esimesed väsimusemärgid ilmnesid tõusudest laskudes. Teadsin, et vajan ajavaru rahulikumaks toitumiseks ja suuremasse vahepunkti 80 km peale jõudsin paraja ajavaruga,” rääkis Hannes.

Tugitiim valmistas talle toidu, nii sai ta pisut puhata. Vihmasadu jätkus ja tuul tugevnesi. Teed olid tihti suurtes lompides ja kohati tuli Hannesel erandkorras väga poriseks muutunud teeäärigi läbida. Ta saatis kolmest varustusekotist esimese 105 km punkti, kus vahetas riideid ja pani pähe pealambi. Peagi jõudis Hannes järgi lätlasele Laimonis Skadinšile, kes vajas valgustusega pisut abi.

“Kõik sujus raskelt, kuid rahuldavalt umbes 150 kilomeetrini. Ühtäkki hakkas mul vihmast ja tuulest väga külm. Pidin minema varju ja kosuma furgoonautos. Kuna ajalimiit armu ei anna vahepunktide sulgemisega ja teadsin, et ajavaru on kiire kaduma kurnatuse tekkides, jätkasin jooksmist. Enne suurimat mäge kahanes jooksjate arv alla 300 jooksjani,” sõnas Hannes, kes sel hetkel asus 199. kohal.

Tõusul oli ta seekord säästlikum ja tipus toitus korralikumalt. Laskumine läks järsust mäest puuduliku ettevalmistusega tänu heale valgustusele Hannesel oluliselt ladusamalt. Ta kasutas kahte Petzl Nao+ pealampe täisvõimsustel. “Kui jõudsin 195 km vahepunkti, olin täiesti tüdinud lõpmatuna kestvast paduvihmast, kuid samas õnnelik, sest seal minu jõud eelmisel korral rauges, ent seekord mitte,” täheldas Hannes.

Ettevaatlikult alustades pidas ta tõusu vastu, aga ees mäeotsas ootas üllatus – torm Zorba. “Tugev keerutav tuul koos paduvihmaga kiskus korduvalt ribadeks kattevarjuks pandud ellujäämiskile ja nii tavaliseks muutus teistelgi mütside lennukus. Kui lõpuni jäi ca 25 km, tegi mind ajavaru kahanemine murelikuks ning lihased polnud enam ammu heas olukorras. Ees ootas valdavalt allamäge justkui “lippa aga” tee, kuid sellised nagu varasemalt maarjamaal treenijatele üldjuhul hästi ei mõju,” ütles Hannes.

Viimasel 10 km tõstis ta ajalimiidi kartuses tempot, kuid viimases kontrollpunktis mõistis ka ise lõpuks, et suudab lõpuni joosta. Hannest ootas monument kuningas Leonidas, kelle varbaid suudeldakse traditsioonilisest austusest. Spartathloni lõpetajate protsent oli taaskord väike, seda vihmatormi tõttu. Aastakümnete keskmine lõpetajate protsent on 40 ja madalaim 27.

“Tänan siiralt lähedasi, kõiki minusse uskujaid, toetajaid, SK ProRunner ja loomulikult tööandjat SGGE SE,” kiitis Hannes.

Rauno Laumets võitis II Vooremaa poolmaratoni

Rauno Laumets Vooremaa poolmaratoni finišis.

Klubiliige Rauno Laumets võitis 23. septembril Jõgeval toimunud II poolmaratoni ajaga 1:12.58, edestades teist lõpetajat üle kaheksa minuti.

“Joosta oli hea, kuid rada raske. Suutsin joosta samasse minutisse, mis eelmine aastal. Ilmastiku tingimused tegid täna parema aja püüdmise päris keeruliseks. Kõva vihm ja tuul alates poolest distantsist võtsid kõvasti hoogu maha,” rääkis Rauno.

Ülejäänud klubiliikmete kohad poolmaratonil

Mehed

Peeter Oranen 5. koht 1:32.00
Mati Koppel 9. koht 1:38.19
Veiko Randaru 17. koht 1:43.34
Andrus Nurmik 36. koht 1:51.11

Naised

Marika Koplimägi 5. koht 1:43.33
Tea Mey 17. koht 2:01.21