Rauno Reinart Õhtujooksu sarja kokkuvõttes teine, klubi esimene

Õhtujooksu hooaja kokkuvõttes kuulus klubile ProRunner ettevõtete/klubide arvestuses 1. koht.

22. novembril toimus Tartus Õhtujooksu viimane ehk viies etapp, kus klubiliige Rauno Reinart sai 3. koha, sarja kokkuvõttes kuulus talle 2. koht.

Rauno läbis viimasel etapil 7,7 km pikkuse distantsi ajaga 25.40,1. Olari Orm tuli Õhtujooksu 5. etapil 5. kohale ajaga 27.06,9. Naistest sai Triinu Bergmann samuti 5. koha tulemusega 32.15,1.

Viiest osavõistlusest koosnenud Õhtujooksu sarja kokkuvõttes kuulus Raunole 2. koht. Klubide/ettevõtte arvestuses võitis klubi ProRonner 1. koha. 

Õhtujooksu viimasele etapile läks Rauno plaaniga teha tugev treeningjooks, kuna võistlushooaeg on läbi ja valmistumine uueks hooajaks käib. „Teadsin juba stardis, et Olavi Allase on teisest klassist ja läheb oma teed. Esimesed kolm kilomeetrit jooksin üksi ja siis tuli tagant Ats Sõnajalg, kellega ma polnud arvestanud,“ rääkis Rauno.

Ta kuulis varem, et Sõnajalg peaks jooksma, aga stardis teda ei näinud ja nii arvas, et ilmselt pole mees kohale tulnud. „Rajal oli lund ja jääd, mis segas hea rütmi leidmist. Kuna hetkel on vorm kehv ja tööd tuleb teha uue hooaja nimel ei hakanud ennast lõhkuma ja jään kolmanda kohaga rahule,“ mainis Rauno.

Klubiliikmete tulemused Õhtujooksu 5. etapil

15. Indrek Ermel 29.08,3
26. Björn Puna 30.54,8
29. Kalle Lellep 31.15,1
35. (N 5.) Triinu Bergmann 32.15,1
36. Erkki Ehasalu 32.18,8
58. (N 40+ 3. koht) Marika Koplimägi 35.02,8
63. Guido Bergmann 35.27,3
65. (N40+ 4. koht) Maia Boltovsky 36.34,5

Õhtujooksu 5. etapi kõik tulemused

Prorunneri sügislaager tulekul!!

Prorunnerid laagerdavad 27-29.oktoobril, juba SEL nädalavahetusel, Otepääl. Peastaap asub Marguse puhkekeskuses. Ootame meile seltsi kõiki soovijaid, ka väljastpoolt meie klubi, praegu on vabu kohti piisavalt 🙂 Huvi korral võtke ühendust klubi(at)prorunner.ee või 53 45 05 42 (Viljar).

Laagri programm: 27.-29. oktoober

Reede 27. oktoober

16.00 – …. Saabumine 
17.30 – 18.30 Treening – rahulik jooks + staatilised kerelihaste harjutused
18.30 – 18.45 Vaba aeg
18.45 – 19.30 ÕHTUSÖÖK
19.30 – 21.00 Laagri programmi tutvustus, tagasivaade hooajale, klubi uue hooaja üritused jne
21.00 – 23.00 Sotsialiseerumine/Lauamängud

Laupäev 28. oktoober

7.15 – 8.15 Hommikujooks/Jalutuskäik + võimlemine
8.15 – 8.30 Vaba aeg 
8.30 – 9.30 HOMMIKUSÖÖK
9.30 – 10.30 LOENG – jooksutreeningud, talvine ettevalmistus (emeriitprofessor Ants Nurmekivi)
10.30 – 11.00 Vaba aeg – ProRunneri Sügisjooksuks valmistumine 
11.00 – 12.30 ProRunneri Sügisjooks 2017 (ühine soojendus)
12.30 – 13.00 Vaba aeg
13.00 – 14.00 LÕUNASÖÖK
14.00 – 15.00 LOENG – jooksjate enim levinud vigastused ja nende ennetamine (Jarko Koort)
15.00 – 16.00 Vaba aeg
16.00 – 18.00 Õhtune treening – rahulik jooks/ jalutuskäik + ÜKE 
18.00 – 18.30 Vaba aeg
18.30 – 19.30 ÕHTUSÖÖK
19.30 – 20.00 Vaba aeg
20.00 – 23.00 Sügisjooksu autasustamine, saunaõhtu!

Pühapäev 29. oktoober

7.30 – 8.00 Hommikujooks/Jalutuskäik/Võimlemine
8.00 – 8.30 Vaba aeg 
8.30 – 9.30 HOMMIKUSÖÖK
9.30 – 10.15 Vaba aeg
10.15 – 12.45 Treening/pikk matk-jooks
12.45 – 13.00 vaba aeg
13.00 – 14.00 LÕUNASÖÖK
14.00 – Laagri lõpetamine

Cris Poll ja Hannes Veide uuendasid ultrajooksu MMil isiklikku rekordit

Cris Poll Belfastis.

1.-2. juulil toimus Põhja-Iirimaal Belfastis 24tunni jooksu maailmameistrivõistlused, kus tegi kaasa viis ProRunneri liiget. Neist parimana sai Cris Poll meestest 70. koha. Ta suutis ööpäevaga läbida 212,198 kilomeetrit, mis on mehe uus isiklik rekord. Polli varasem isiklik rekord oli 2014. aastal Soomes Espoos sisehallis joostud 206,992 km.

Crisil sai miinimumeesmärk sai täidetud. Peaeesmärk ületada 220 km piir jäi seekord küll teostamata, kuna kõik ei laabunud päris nii, nagu ta oleks osanud oodata! Miks ja kuidas see kõik nii läks? Sellest pajatab Cris ise:

Stardijoonele asus 159 meest ja 131 naist. Kohes jäi silma korraldajapoolne kesine joogi- ja söögilaud. Ei ole minu silmad veel ultrajooksus nii väikese valikuga lauda näinud. Joogipooliseks oli esimesel 12 tunnil ainult vesi ja mingi apelsinimaitseline jook, teises pooles lisandus coca-cola. Toidulaual rosinad, küpsised, datlid ja nipetnäpet veel. Tugevamateks toitudest pakuti pastat, mida mul ei õnnestunud saada.

Alustasin teadlikult kerge varuga, jooksutempo kella järgi ca 5.45 min/km. Varu võtsin seetõttu, et pausidega kokku oleks esimese poole keskmine kiirus ca 6 min/km, et teises pooles oleks aega rohkem peatusi teha. Esimese 12 tunni jooksul ma pikki peatusi ei teinud ning joogid-söögid sai tarbitud käigupealt + mõned (suht palju) vedeliku väljalaskmis peatused. 12 tunni peal olin mõne kilomeetriga 6 min/km graafikust maas, kuid seis väga korralik, et teises pooles 100+ km joosta ja 220 km kokku koguda. Tegin söögipeatuse, võtsin endale aega 15 minutit süüa sooja toitu ja juua tass kohvi ning lisa 5 minutit ennast tühjendada ja samas veel grammike jalgu puhata.

Eestu ultrajooksu koondis Belfastis.

Pärast seda jätkasin tempoga ning kõik tundus päris hea, kuid korraldajate poolt tulemuste edastamine andis kõvasti soovida. Pidin helistama, et teada saada, kui palju mul kokku joostud, kuna ekraan ei näidanud midagi. Ühel hetkel loksus kõik paika, ekraan näitas taas läbitud distantse ja ringe ning aegu. Paraku 14 tunnil taas tühi maa! Kuidas sa jooksed, kui sa ei tea, kui palju sul on läbitud? Ma saan aru, et tehnikaga võib kõike juhtuda, kuid varuvariandid peaksid olemas olema ja siis oleks pidanud kohe hakkama igal tunnil paberil tulemusi tiimidele esitama. Seda tehti kuus tundi hiljem. See tähendas mulle, et kui 18 tunnil lõpuks paberil mingi seisu teada saime, olin graafikust maas ning see väga palju just ei motiveerinud.

18 tunnil sai selgeks, et naljalt enam juurde ei pane, eriti veel siis, kui ei saa kindel olla, kas süsteem nüüd töötab ja millal jälle taaskord midagi teada saab. Tempo oli tegelikult ikka suhteliselt hea ning 6 min/km läbimisega probleeme veel ei olnud, aga pausid läksid tihedamaks. Tegin oma teise ja viimase pikema peatuse 15+5 minutit. Pärast seda sai selgeks, et 220 km on kättesaamatu. Isiklik rekord oli ainus asi, mis mind veel motiveeris. Viimastel tundidel läks samm vähe töntsimaks ja keha kössis, aga liikusin kindlalt 210+ km suunas ning lihtsalt kannatasin lõpuni ära! 212,2 km on uus isiklik rekord ja seekordne tõsiasi! Kohutavalt kahju, et just sellel võistlusel korralduse poole pealt nii läks, kuna ei juhtu just tihti 24h jooksudel, kui endal kõik nii hästi klapib ja sujub. 

Järgmise 24-tunni jooksu plaanib Cris teha järgmisel aastal, kui võimalik. Kindlasti on plaanis tal osaleda 2019. aastal 24-tunni jooksu MMil Austrias.

Hennes Veide koos taanlanna Diana Kämpega Victoria pargis 24-tunni jooksu MMil.

Isikliku rekordiga sai Belfastis ka hakkama Hannes Veide. Tulemus 189,087 km andis talle täpselt 100. koha. “Otsustasin kilomeetreid tempos 5.30-5.50 joosta, kuniks jaksan. 50 km sai mulle selgeks, et edasine saab keeruline olema. Tundsin, et värskust lihtsalt ei ole, algas võitlus endaga. Öösel esines raskeid hetki küllaga ja hakkasin plaan B poole vaatama (200 km). Mitmeid kordi sain liikuma uuesti teiste abil. Öösel läks päris jahedaks, sai riideid juurde lisatud ning edasi teele mindud,” meenutas Hannes Veide raskeid hetki. Ta tõi esile korraldajate kehva toitlustust nagu ka ajavõttu. “Tablood lakkasid kõik töötamast, kuid mul oli õnneks võimekas spordikell,” lisas Veide.

Naistest sai Tiia Riis 104. koha 142,131 km, Helle Persitski 109. koha 133,501 km ja Tiina Säälik 121. koha 107,380 km.

Prorunnerid sõidavad lõunamaale!

Rühm Prorunnereid lendab täna Portugali, et teha 10 päeva trenni soojas, päikeselises kliimas ning laadida patareisid  Lubame mahajääjaid kostitada piltide ja muljetega ning loodetavasti meelitame järgmisel aastal juba rohkem inimesi osalema!

Jälgi meie tegemisi Facebookis – https://www.facebook.com/ProRunneri-laager-Portugalis-2017-1178761632243160/

A ja B klassi talvised meistrivõistlused

Möödunud nädalavahetusel selgusid Lasnamäe kergejõustikuhallis käesoleva talve Eesti meistrid A ja B vanuseklassi noorte seas. Klubi Prorunnerit esindas väärikalt Rainer Kravets, kes jooksis PU18 2000m distantsi ning saavutas tubli 6.koha, ajaga 6.24,83! Raineri isiklik rekord paranes tervelt 19 sekundi võrra 🙂 Tubli Rainer ning ikka sama hooga edasi!!

Tulemused EKJL lehel: http://ekjl.ee/uudised/noorte-emv-tulemused-1392

Uutest algustest

Kas oled vaadanud metsa all ja ümbruskonna tänavail ringi lippavaid inimesi ja mõelnud, et võiksid ka ise jooksmisega algust teha? Vahest on kehakaal endalegi märkamatult suureks paisunud või on teinud perearst ettepaneku heaolu huvides tervisejooksuga alustada? Võib-olla aga tegid koolipõlves tublisti sporti, ent juba pikki aastaid on jooksmine soiku jäänud ja ei mäletagi, millal viimati tossud jalga panid? 

Igal juhul on jooksmisega (taas)alustamiseks põhjusi küllaga ning need, kes diivanile vedelema jäävad.. noh.. need jäävadki vedelema. Alustada võid kohe – juba täna! Ei ole mingit tarvidust oodata ära uut nädalat, kuu vahetust, uut aastat või kes teab mida. NB! Juhul, kui ülekaal on väga suur või sa tead kindlasti, et sul on mõni raske haiguslik seisund – pea enne treeningutega alustamist oma arstiga nõu! 

Ära mõtle üle! Oma esimesteks jooksmisteks ei vaja sa pulsikella või udupeeneid uusi treeningriideid ja -jalanõusid. Otsi kapist välja oma vanad tossud. Vaata õue  – ja nüüd vali võimalikult sobiv riietus. Püüa mitte üle riietuda! Majauksest välja astudes võib vabalt tunduda pisut kõhe, aga liikudes hakkab sul peagi soe. Ainult t-särgist kevadisel ajal võib ka väheks jääda, seega vali midagi, mis hingab, aga kaitseb sind ka piisavalt tuule eest. Pane pähe müts ja oledki valmis!

Enne kui toast välja tormad – mõtle enda jaoks valmis, et esimene kord on kindlasti kõige raskem. Tea, et esimene kord on kõige raskem ka kogenud jooksjatel, kes üle pika aja treeningutega jätkavad. Ole valmis selleks, et tõenäoliselt tuleb sul esimesel jooksul ka palju kõndida (seda on isegi soovitav teha) ning mõistlik oleks piirduda ehk ainult 25-30 minutiga. Kui palju sa selle aja jooksul läbida jõuad, sellel ei ole mitte mingit tähtsust. Võta rahulikult, SÖRGI, ära pinguta üle. Lase oma organismil harjuda koormusega ning kuula oma keha, kui see käseb sul peatuda. Ära mõtle selle peale, mitu kilomeetrit jookseb naabrimees või miks vastutulijatel nii kerge samm on. Ka nemad on kuskilt alustanud. NAUDI, kui see vähegi on võimalik – sa said sellega hakkama – sa JOOKSED! 🙂

sörkjooks

Peale jooksu on oluline mitte külmetuda. Ära hakka vägisi õues tuule käes venitama, sa võid seda täiesti vabalt teha ka toas. Proovi venitada säärelihaseid ning reiepealseid. Esimese 30 minutiga tõenäoliselt muud kohad tunda ei anna. Joo kindlasti vett ning kui tunned, et kõht on tühjaks läinud – ära toiduga üle pinguta. Näksi midagi tervislikku ja nagu öeldud – hüdreeri.

Tehtud! Võid enda üle uhke olla – sa ei jäänud diivanile!

Kui oled juba mõnda aega (mõne nädala) sedasi sörkimas käinud, sinu jooksutreeningute pikkus on kasvanud ja enesetunne on paranenud ning sa oled jõudnud veendumusele, et jooksmine võiks olla midagi sinu jaoks – on aeg üle vaadata oma varustus. Olulisim on siinkohal jalanõud. Jooksmiseks vajad sa spetsiaalselt jooksmiseks mõeldud ning sinu jalatüübi jaoks valmistatud tosse. Spordipoodides on lai valik erinevas hinnaklassis ning erineva spetsiifilisusega tosse. Küsi nõu müüja käest ning pea meeles – ära iialgi osta tosse välimuse järgi!

Joma jooksutoss SuperCross - www.joma-sport.ee

Joma jooksutoss SuperCross – www.joma-sport.ee

Mõtle kindlasti ka riietuse peale, sest ka spordiriideid tuleb valida vastavalt ilmale ning valedes ja liiga umbsetes asjades ennast “hautades” kipub enesetunne kiiresti väga sandiks minema. Talvel jooksmisega alustades tundub võib-olla ahvatlev panna selga paksem jope, ent tegelik märksõna on kahtlemata “kihiti riietumine” – kõige alla soe spordipesu, peale soekiht ning kõige välimiseks vihma/lumekindel õhuke tuulejope. 

Ära karda küsida nõu – varustuse valimisel on abiks näiteks Joma Sport Eesti müügiinimesed.

Ka täiesti algajad jooksuharrastajad on väga oodatud osalema spordiklubide ühistreeningutel! See on suurepärane võimalus saada uusi sõpru, saada professionaalset juhendamist, saada kuhjaga motivatsiooni ning jälgida, mida teevad teised 🙂 Ühistreeningutel on peamine rõhk keha üldfüüsilisel arendamisel ning jooksuspetsiifilistel harjutustel, mida ei tasu algajal peljata. Kõiki harjutusi teeb igaüks vastavalt võimetele.

Kui on soov oma treeningutele rohkem pühenduda ja targemalt läheneda, tasuks kaaluda ka treeningplaani tellimist..