Jooksutreener Viljar Vallimäe

JOOKSUTREENER VILJAR VALLIMÄE

Amet: SK ProRunner jooksutreener ja klubi eestvedajaViljar Vallimäe
Sünniaeg: 21.03.1987
Haridus: BA TÜ Kehakultuuriteaduskond
– Kehaline kasvatus ja sport (2011)
Jooksustaaz: 13a, 4 maratoni

ISIKLIKUD REKORDID

3000m – 00:08:23,28
5000m – 00:14:19,97
10 000m – 00:29:53,07
poolmaraton – 01:04:59
maraton – 02:21:27

SAAVUTUSED

2010 – EMV pronks 5000m, poolmaratonis 4. koht (kaitseväes)

2011 – Eesti meister poolmaratonis (1:06:06); EMV hõbe 10 000m; EMV pronks 5000m; Lissaboni maratoni  3. koht (02:25:44)

2012 – Eesti meister poolmaratonis ja maratonis; EMV hõbe 12km murmaajooksus ja 10 000m; EMV pronks sise 3000m ja 5000m;  Põhjamaade MV 6. koht 10 000m, Utrechti maratoni 4. koht (2:21:28).

VILJAR ENDAST

Spordiga puutusin kokku juba küllaltki noorelt, Luua algkoolis käisin suusatreeningutel ja olime sõpradega üldse küllaltki aktiivsed, mängisime erinevaid pallimänge ja korraldasime omavahelisi võistluseid. Jooksmisega hakkasin tegelema 2001. aastal, alguses ainult enda lõbuks ja igavuse peletamiseks. Palamuse gümnaasiumi kergejõustikutreeningutega liitusin 2002. aastal, peale seda, kui olin B-vanuseklassi talvistel meistrivõistlustel 1500 m jooksus saavutanud 5. koha. Minu esimeseks jooksutreeneriks sai Ester Laumets. Alguses tegelesin paljude erinevate kergejõustikualadega, lemmikuteks olid pikemad distantsid ja kõrgushüpe, kuid tegin ka paaril korral kümnevõistlust, seni, kuni tõkkejooksus tõkked liiga kõrgeks muutusid. 2002. aasta kevadel võitsin Jõulumäel B-vanuseklassi murdmaajooksu meistrivõistlused, sel hetkel olin jooksmisega tegelenud vähem kui aasta. Peale seda hakkasin jooksutreeningutele mõnevõrra rohkem rõhku panema ja jooksmisest sai minu lemmik spordiala.

Peale põhikooli lõpetamist läksin edasi õppima Ülenurme gümnaasiumisse, sest juba talvest saadik olin treeninud Enn Selliku juhendamisel. Enn Sellik ja Endel Pärn panid kokku väikese jooksjate grupi, elasime Tartu lähedal Tõrvandis ja koolis käisime Ülenurmes. Elasime koos Tiidrek Nurme, Ragnar Lipu ja Roman Fostiga. Peale kooli viis Enn meid Elvasse või mujale jooksutreeningutele. Ülenurme-ajast on kindlasti palju väärt kogemusi. Kuna meie iseloomud ja vaated treeneriga kõige paremini ei sobinud, siis sügisel võtsin vastu otsuse ja siirdusin tagasi endise treeneri juurde ja asusin uuesti õppima Palamuse gümnaasiumisse.

Gümnaasiumi lõpuni treenisin Ester Laumetsa juhendamisel. Lõpuklassis käisin esimestes välislaagrites Portugalis ja Kislovodskis. Gümnaasiumi lõpus olin jõudnud otsusele, et edasi lähen õppima Tartu Ülikooli, kehakultuuriteaduskonda. Sellest ajast hakkasin treenima ka Harry Lembergi juhendamisel.

2011. aasta talvel tundsin, et vajan treeningute osas muudatusi ja otsustasin treenerit vahetada, võtsin ühendust Toomas Tarmiga, kes oli nõus mind ka aitama. Võitsin täiskasvanute vanuseklassis esimese individuaalse meistritiitli poolmaratonis, aeg 1:06:06. Parandasin kõikidel distantsidel isiklikke rekordeid, mis sellel hooajal võistlusplaanis olid.

Alates 2011. aastast olen keskendunud rohkem maratonile ja poolmaratonile. Eesmärk on esindada tulevikus Eestit tiitlivõistlustel maratonijooksus.

2012. hooaja ettevalmistus kulges plaanipäraselt, treeninglaagrid Portugalis ja Itaalias õnnestusid ning tervis püsis korras. Hooaja algus tõi isikliku rekordi Utrechti maratonilt ning edasimineku lühematel distantsidel. Mais saavutatud Põhjamaade MV 6. koht 10 000 m ja aeg alla 30 minuti lõi eeldused isiklike rekordite parandamiseks ka pikematel distantsidel. Suve teisel poolel kinnitasid head vormi isiklikud rekordid poolmaratonis ning 5000 m, Tallinna Maratonil tuli selle distantsi esimene meistritiitel. Kahjuks nurjas maratonijärgne kerge põlvevigastus ettevalmistuse Frankfurdi maratoniks ning sellega seoses jäi üks hooaja peaeesmärkidest täitmata. Üldiselt võib 2012. aasta võistlushooaja lugeda siiski kordaläinuks.

2013. a hooaja ettevalmistus algas novembri lõpus, kui olin põlvevigastusest täielikult taastunud. Peale kodust baasettevalmistust olin taas teeninglaagrites Portugalis(jaanuaris ja märtsis). Esimese treeninglaagri järel olin küllaltki heas vormis, selle tõestuseks jooksin talvistel meistrivõistlustel 3000 m – 08:23:28, mis on ka sellel distantsil isiklikuks rekordiks. Teises treeninglaagris hakkas väsimus vaikselt kuhjuma ja sellega seoses jäid ka kevadised tulemused planeeritust natuke tagasihoidlikumaks. Võis järeldada, et olin jaanuaris saavutanud liiga hea vormi ja teises treeninglaagris hakkas vorm juba tasapisi langema. Suvel võitsin küll Eesti meistrivõistlustelt mõned medalid, kuid hooajaga rahule jääda ei saanud.

Läbi aastate olen erinevatel distantsidel ja erinevates vanuseklassides võitnud Eesti meistrivõistlustelt kokku 47 medalit (18 kuldmedalit, 14 hõbemedalit, 15 pronksmedalit).