Rauno Laumets järvejooksude sarjas teine, Kadiliis Kuiv kuues

Rauno Laumets ja Kadiliis Kuiv järvejooksude sarjas võidetud karikatega.

26. augustil toimus DFDS järvejooksude sarja viimase osavõistlusena 45. ümber Ülemiste järve jooks, kus 3. koha saanud Rauno Laumets kindlustas endale sarja kokkuvõttes teise koha.

Rauno läbis Ülemiste järve jooksul 13,8 km pikkuse raja ajaga 45.54,6, parandades oma mullust aega ligi minutiga. “Vaatasin, et kolmandat kohta keegi ei ohustanud ja võtsin selle rahulikult ära. Täna polnud mõtet rohkem punnida. Lasin mõnusa tempoga läbi. Tahtsin hea tundega lõpetada ega soovinud endast maksimumi välja anda. Vahel on hea jooksu nautida ilma, et peaks viimast võtma,” kommenteeris Rauno. Sarja kokkuvõttes tuli Raunol koguaeg oma kaks minutit parem kui mullu.

3. septembril Pärnus Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooksul ega sellele järgneval SEB Tallinna Maratonil Rauno ei stardi. “Olen aprillist saadik võistelnud. Nüüd võtan kergemalt. Sügisel ehk mõne stardi teen. Oktoobris alustan uue hooga,” lubas Rauno, viidates kas Paide-Türi rahvajooksule või Tartu Linnamaratonile.

ProRunneri naistest võitles Ülemiste järve jooksul sarja kokkuvõttes viimase auhinnalise ehk 6. koha välja Kadiliis Kuiv. Ümber Ülemiste järve jooksul kuulus talle 11. koht ajaga 59.29,0.  “Kuues koht on mitte hiilgavate aegade, vaid mitte alla andmise tulemus. Läksin ümber Harku järve jooksule pärast kolm nädalat kestnud jooksupausi ja lihtsalt läbisin selle, lootuses, et teistel etappidel saab midagi parandada. Õnneks saigi,” ütles Kadiliis.

Ta jooksis oma isiklikud rekordid nii ümber Pühajärve jooksul, Saadjärve suvejooksul kui ka ümber Ülemiste järve jooksul. “Olen kindlasti rahul. Ajaliselt parandamisruumi veel on, sest eelmisel talvel ma ettevalmistust ei teinud ja võistlesin terve suve treeningvormi pealt. Eks sarjades peab alati õnne ka olema ja seda oli mul samuti,” sõnas Kadiliis. Kuna Klaarika Kuusk Treeningpartnerist Saadjärvel ei startinud, tõusis Kadiliis sarja kokkuvõttes kuuendaks.

Ümber Ülemiste järve jooksul oli Kadiliisi eesmärk kohta hoida ja tulla lõpuni vähem kui tunniga. “Suutsin mõlemad eesmärgid täita, kuigi puhus tugev tuul ja kerge kindlasti polnud. Olen väga õnnelik. Saadjärvel polnud ma varem jooksnud, aga Pühajärvel ning Ülemiste järve jooksul parandasid oma tulemust paar minutit,” mainis Kadiliis.

ProRunneri liikmete kohad ümber Ülemiste järve jooksul

3. RAUNO LAUMETS 45.54,6
11. KRISTO REINSALU 49.43,8 M40 vanuseklassis 3. koht
12. OLARI ORM 50.15,7
31. MADIS METS 53.12,3
68. MART NORMAN 55.46,1
72. LAURI VALDMAA 56.18,8
73. MARTIN SIIMER 56.20,9
78. HANNO KINDEL 56.50,6
126. (N 11.) KADILIIS KUIV 59.29.0
127. VILJAR VALLIMÄE 59.29,5
135. AHTO JAKSON 59.59,1 (põletikuvastane ravi peal, mistõttu ei saanud kiiremini)
177. KARRE LAURING 1:02.09,7
223. RENNO REHTLA 1:04.19,4
226. RAIVO MEITUS 1:04.23,3
273. (N 30.) MERIKENE ANNUK 1:06.12,5 N35 vanuseklassis 4. koht
318. HEIGO PAIDE 1:08.16,0
356. SANDER SASI 1:10.26,8
360. TANEL VÄLI 1:10.33,4
384. MARGO ENGEL 1:11.19,6
405. (N 57.) HELLE VIITAK 1:12.48,5
440. MAIT MARTTILA 1:14.02,3
486. (N 88.) EVELIN VETEVOOD-JÄRELT 1:15.37,0

ümber Ülemiste järve jooksu kõik tulemused

ProRunneri liikmete kohad järvejooksude sarjas

2. RAUNO LAUMETS 
7. KRISTO REINSALU M40 vanuseklassis 2. koht
15. MADIS METS
30. AHTO JAKSON
45 (N 6.) KADILIIS KUIV 
80. RENNO REHTLA 
91. IVO KREUTZVALD 
96 HEIGO PAIDE

 Järvejooksude sarja kõik koondtulemused

Hannes Veide võitis isikliku ja rajarekordiga 100 km ultrajooksu

Hannes Veide võidukarika ja medaliga. Foto: erakogu

Spordiklubi ProRunner liige Hannes Veide võitis 26. augustil 100 km pikkuse Lahemaa Challenge ultrajooksu ajaga 8:51, mis on nii mehe enda kui ka uus rajarekord.

Veide sõnul oli tal stardist minek kiiruse mõttes mõistlik. “Vaatasin, mida Rünno Ruul korraldada plaanib tehes tagasitulekut ultratele. Peagi algas tehnilisem osa, kiviklibu ja singlid. Tõstsin pisut tempot ja sain eest minema, aga 30 km oli korralik tempogi. Isegi tiimid, kus joosti etapiti, asusid pisut tagapool ja vahe kasvas tagasipöördeks kõigi jälitajatega umbes 20 minutile,” kirjeldas Hannes ultrajooksu käiku.

Raskemaks läks tal 80 kilomeetril, kus üks võistkond temast möödus. Seevastu individuaalarvestuse võistlejad jäid kaugele maha. Põnevaks läks Veide jaoks 6 km enne lõppu. “Veel üks tiim tuli hooga peale ja õnneks olin just taastunud, läks jooksuks. Viimase kilomeetri alguses pikal asfaldilõigul “tõmbasin” käigu sisse ja üllatasin,” märkis Hannes. Kuu lõpus plaanib ta Taanis startida DHL Stafetten 5×5 km distantsil.

Rauno Laumets võitis Skechers Tartu Suvejooksu, Olari Orm kolmas

Rauno Laumets võitjana finišis. Foto: Ardo Säks

Rauno Laumets võitis 19. augustil Treenitus MTÜ eestvedamisel toimunud 5. Skechers Tartu Suvejooksu 10 km pikkuse distantsi suure ülekaaluga, edestades teisena lõpetanud vanameister Vjatšeslav Košelevi ligi kahe minutiga, saades lõpuajaks 32.32,5, mis on 30-kraadise palavuse kohta väga korralik tulemus.

“Ega midagi lihtsalt ei tulnud. Panin kohe stardist oma tempoga minema, keegi järgi mulle ei tulnud. Palavus jõudis minu jaoks kohale 7 km peal, sealt edasi ootasin juba finišijoont. Tänane palavus head jooksuaega ei soosinud. Oleksin saanud ka lihtsamalt läbi, aga tahtmine oli suur näidata head aega,” kommenteeris  Rauno. Oma järgmise stardi teeb ta 26. augustil ümber Ülemiste järve jooksul, kus jahib järvejooksude sarja arvestuses kohta esikolmikus.

Kolmanda koha sai ProRunneri klubiliige Olari Orm ajaga 35.07,3. “Kohe algusest peale olime Kaarliga mestis ja eest ega tagant polnud midagi oodata, aga peale 8 km üritasin pool käiku juurde panna, millega Kaarel enam järgi ei tulnud. Lõpp oli ränkraske igal juhul. Päeva võit klubile. Kolm rohelist põhivanuseklassis poodiumil,” kiitis Olari klubi etteastet.

Kohe tema järel jõudis jõudis finišisse Kaarel Piip 35.29,7-ga. “Spetsiaalselt ma selleks jooksuks ei valmistunud, kuid midagi otseselt muidugi tagasi ei ka hoidnud. Alguse minek oli hea, kuid umbes poolel maal sai selgeks, et läheb raskeks. Kaks kilomeetrit enne lõppu jäin järsemas pöördes Olarist maha ja lõpuni kannatasin korralikult. Jäin jooksuga rahule,” ütles Kaarel.

ProRunneri naistest lõpetas parimana Kristi Kuldkepp 9. kohal ajaga 44.38,7. “Läks nagu läks. Esimesed 7 km oli täitsa hea tunne joosta, aga lõpuks sai +29 kraadine kuumus minust jagu. Muidugi oleks tahtnud kiiremini joosta. Võib enam-vähem rahule jääda. Paremat aega lootsin. Oleksin tahtnud vähemalt minuti kiiremini joosta. Kaks kuud tagasi Elva Südaööjooksul pimedas jooksin peaaegu minuti kiiremini. Arvasin, et suudan seda nüüd ka, aga nii hästi siiski ei läinud,” lausus Kristi.

Vasakult: Olari Orm, Rauno Laumets ja Kaarel Piip meeste põhiklassi autasustamisel. Foto: Marlen Mäesalu

Meeste põhivanuseklassis kuulus ProRunnerile lausa kolmikvõit: 1. koht Rauno Laumets, 2. koht Olari Orm, 3. koht Kaarel Piip.  M40 vanuseklassis noppisid kaks poodiumikohta Kaido Vahkal ja Indrek Ermel, kes said oma vanuseklassis vastavalt 2. ja 3. koha.

Klubiliikmete tulemused 10 km distantsil

1. RAUNO LAUMETS 32.32,5 M vanuseklassis 1. koht
3. OLARI ORM 35.07,3 M vanuseklassis 2. koht
4. KAAREL PIIP 35.29,7 M vanuseklassis 3. koht
11. KAIDO VAHKAL 37.41,5 M40 vanuseklassis 2. koht
12. INDREK ERMEL 38.08,6 M40 vanuseklassis 3. koht
19. LAURI RÄBIN 39.15,7
32. KALLE LELLEP 41.01,0
33. URSEL PAAP 41.16,9
45. BJÖRN PUNA 42.30,6
69. UKU LAUL 44.37,1
71. (N 9.) KRISTI KULDKEPP 44.38,7
74. (N 10.) TRIINU BERGMANN 44.45,9
88. MAIK TUKK 45.47,5
121. (N 20.) EGLE VILLIK 47.50,9
182. (N 44.) EVELIN VETEVOOD-JÄRVELT 53.05,2
223. ANDRUS KUKK 55.30,6
299. (N 107.) LOLA BELOUS 1:01.19,2
338. (N 134.) TIINA SÄÄLIK 1:06.10,0

Skechers Tartu Suvejooksu 10 km kõik tulemused

Klubiliikmete tulemused 5 km distantsil

18. MATI KOPPEL 20.19,3
23. RENNO REHTLA 22.08,2
217. (N 128.) LAURA-LIISA KÄIS 35.48,9
298. (N 199.) ANGELA TIMUSK 49.38,9

Skechers Tartu Suvejooksu 5 km kõik tulemused

Merlin Mürk Lasva jõe- ja järvejooksul teine

Merlin Mürk Lasva jõe- ja järvejooksu autasustamisel. Foto: Võrumaa Spordiliit

Spordiklubi ProRunner liige Merlin Mürk saavutas 19. augustil Võrumaa pikamaajooksusarja 9. etapil – Lasva jõe- ja järvejooksul 2. koha, läbides ligi 30-kraadises kuumuses 12 km pikkuse distantsi ajaga 55,56,0.

“Jooks oli raske. Sain pärast Vastseliina jooksu külma, Rakvere torm ei teinud ka tervisele head ning 30-kraadine kuumus tegi mulle paraja väljakutse. Võrreldes teiste naistega alustasin rahulikumalt, 7 km peal sain nad kätte. Umbes kilomeeter enne lõppu olime kolmekesi koos, aga tõusul võitja (Laura Joonas) kiirendas ja mul polnud midagi vastu panna. Proovisin lihtsalt teist kohta hoida,” ütles Merlin.

Maigi Vaikla sai naistest 6. koha ja N40 vanuseklassis 2. koha ajaga 56.29,4. ProRunneri meestest kuulus Danel Kangrole 18. koht ajaga 51.41,2.

Lasva jõe- ja järvejooksu kõik tulemused

Pärtel Piirimäe Elva Mäejooksul kolmas

Pärtel Piirimäe Elva Mäejooksu autasustamisel poodiumi kolmandal astmel. Foto: MTÜ Peedu Jooksuselts

Spordiklubi ProRunner liige Pärtel Piirimäe saavutas 12. augustil Elva jooksusarja teisel osavõistlusel – Elva Mäejooksul 3. koha, läbides 3 km pikkuse rohkete tõusudega raja ajaga 12.53.

Pärtelist jäid ettepoole jooksu võitja, endine laskesuusataja ja praegune Eesti laskesuusakoondise treener Indrek Tobreluts ja Elva jooksusarja varasem korraldaja Priit Simson.  Praegu korraldab jooksusarja MTÜ Peedu Jooksuselts Margus Pirksaare eestvedamisel.

Pärteli sõnul kujutab Elva Mäejooks endast metsas üles-alla kulgevat maastikurada, millel kokku umbes 12 tõusu. “Stardinimekirja vaadates olid tulemused üsna ennustatavad: Indrek Tobreluts selge favoriit. Priit Simson on ka väga tugev, eriti lühematel ja mägisematel distantsidel, mistõttu enda jaoks pidasin realistlikuks kolmandat kohta. Täpselt nii läkski: Tobreluts läks kohe eest, Simson tema järel. Võtsin esimesed kaks tõusu hästi rahulikult kolmeses grupis, kolmandal tõstsin veidi tempot ja tegin vahe sisse. Kuna Simson paistis püüdmatu ja tagaajajad jäid ka järjest kaugemale, siis kujunes ülejäänud võistlus mõnusaks tempotrenniks, kus maksimaalselt pingutama ei pidanud ja sain pühapäevaseks pikaks otsaks pisut energiat säästa,” rääkis Pärtel.

Kuna meeste põhiklassis ei olnud tugevaid noori kohal, kuuluski kogu pjedestaal M40 vanuseklassi jooksjatele. Varasematel aastatel on Elva Mäejooksul osalenud ka keenialane Ibrahim Mukunga ja Eesti paremiku mehi. “Eks kogemused ka kindlasti loevad,” arvas Pärtel. Pikad mäejooksud istuvad talle kindlasti paremini. “Lühikeste puhul olen siledal võib-olla isegi konkurentsivõimelisem, aga maastikujooks on väga hea vaheldus,” hindas Pärtel.

Elva Mäejooksu tulemused

ProRunnerid trotsisid ekstreemset Ööjooksu

Eesti Ööjooksu ekstreemne finiš- Foto: Ain Liiva

Klubi ProRunneri mitmed liikmed osalesid 12. augusti õhtul Rakveres Eesti Ööjooksul, mille poolmaratoni distantsil kaasa löönud pidid alates poolest maast üle elama äikese, tormi ja paduvihma.

ProRunneri naistest osutus 21,1 km võistlusmaal parimaks Egle Villik, kes esialgsetel andmetel saavutas naistest 14. koha ja oma vanuseklassis (N) 10. koha ajaga 1:39. Paremuselt teise naisena sai Merlin Mürk 18. koha ajaga 1:39.39. Maigi Vaikla 27. koht 1:42.13; Merikene Annuk 41. koht 1:45.05.

Meeste parimana tuli Cris Poll 15. kohale.  Kaido Vahkal sai 36. koha ajaga 1:26.44 ja Lauri Valdmaa 39. koha ajaga 1:27.46. 10 km distantsil sai parima ProRunnerina Madis Mets 10. koha ajaga 36.47.  Ent need ei pruugi olla lõplikud tulemused, sest paduvihm ujutas üle ajavõtusüsteemi, mis jäi vee alla ja lakkas töötamast. 

Toome siinkohal ära Egle muljed ekstreemselt Ööjooksult:

Stardi ajal oli ilm ideaalilähedane või pigem isegi liiga soe. Just kella 20 kohta. Esimesed 10 km higistasin ja kallasin joogipunktides kraevahele vett. Teisel ringil seda enam ise tegema ei pidanud. Ma usun, et terve Eesti sai oma sahmaka tormi kätte ja aimab, mis rajal toimus. Alustasin jooksu rahulikult – 5 km kompasin piire ja need tundusid kuidagi maru kõrged. Keha oli justkui kinni. Jalgadel polnud vigagi, aga üldine minek takistatud. Lasin päris palju jooksjaid mööda. Mitmeid kordi mõtlesin, et kas nii ongi, et lasen kõik need naised mööda ja enam kinni ei võtagi? Otsustasin asja teise ringi peale jätta. Imepärane avanemine tuli 8 km paiku. Keha hakkas lahti minema ja asi tundus järk-järgult kergem. Või oli asi ilmas. Hakkas jahedamaks minema ja veidi vihma tibutama. Kui välku sähvima hakkas ja tormiga ähvarama kukkus, tõusis koos tuulega ka naeratus minu näole.

Joogipunktidest möödusin tuimalt, sest üleval justkui valati pangega pähe. Lombid osutusid nii sügavaks, et tuli harrastada korralikku põlvetõstejooksu. Mingist hetkest jooksin vastu vihma nagu vastu seina. Hingata tuli kõrvade kaudu, sest nina ja suu olid vett täis ja sõna otseses mõttes voolas koos tatiga vihmavesi välja igast peasolevast august. Rada ei näinud, jooksin sinna kuhu teised jooksid. Imestasin tõsimeeli, et kuidas ma üldse suudan pundis püsida ja päris korralikku tempot hoida. Paljudest ka mööda joosta. Kella ma teisel ringil enam ei vaadanud. Ei näinud ka. Tõmbasin sammu pikemaks, et uuesti mööda ja enam naljalt ühtegi kohta ära ei kinkinud. Veidi pusimiseks läks 10 km jooksjate ja kõndijate ning rajal sõitvate autodega. Õnneks väga palju pidurdama ei pidanud. Siiski jooksin viimased 5 km reie krampides. Tormi ja krampide provokatsioonidele mitte alludes, panin viimasel paaril kilomeetril kiirust veel juurde.

Eesti Ööjooksu tulemused

Rauno Laumets lõpetas Suvejooksu ümber Saadjärve teisena

Rauno Laumets autasustamisel poodiumi teisel astmel. Foto: Ahto Jakson

Spordiklubi ProRunner esinumber Rauno Laumets saavutas 30. juulil DFDS järvejooksude sarja kolmandal osavõistlusel – 4. Suvejooksul ümber Saadjärve teise koha ning on enne viimast etappi sarja kokkuvõttes samuti teisel kohal. Kokku osales Saadjärve jooksul 34 ProRunneri liiget.

Raivo Alla järel 16,9 km pikkuse distantsi ajaga 56.57,5 teisena lõpetanud Rauno tunnistas, et distants oli tema jaoks natuke pikk. “14 kilomeetrit jooksin Raivo Allaga koos, kuid pärast seda enam sellist minekut polnud, et oleksin suutnud Raivoga kaasa minna,” rääkis Rauno. Kuna järvejooksude sarja enne viimast võistlust – ümber Ülemiste järve jooksu kaotab ta Raivo Allale 40 sekundit, siis on sarja kokkuvõttes esikolmiku kohad Rauno hinnangul juba pagas. “Väga raske on kaotatut tagasi teha. Mul läheb raskeks, sest viimane etapp on ka päris pikk (14 km),” sõnas Rauno.

SEB Tallinna Maratonil joosta Rauno ei plaani, sest pole enda sõnul teinud piisavalt mahutreeninguid, et seal kõrgete kohtade eest võidelda. “Kui teen kaasa, siis ainult läbimise mõttes. Arvan, et jään ikka lühemate maade peale. Isegi Saadjärve jooks tundus päris pikk. Tunnen ennast sel aastal lühematel distantsidel palju paremini,” ütles Rauno.

Paremuselt teine ProRunner oli Saadjärve jooksul Kristo Reinsalu, kes sai ajaga 59.54,0 üldarvestuses 10. koha ja M40 vanuseklassis 2. koha. Tagasituleku võistlusrajale teinud Kaarel Piip lõpetas jooksu 12. kohal ajaga 1:02.56,7.  “Olen sel aastal vähe võistelnud, sest talvine ettevalmistus jäi veidi lünklikuks säärelihase vigastuse tõttu. Mai algul nurjas võistlemise külmetushaigus. Suvel olen saanud korralikult trenni teha, kuid head hoogu pole veel leidnud. Saadjärve jooksuga ei saa just rahul olla, sest jooksin märgatavalt aeglasemalt kui eelmistel aastatel. Jooksin peaaegu terve distantsi üksi. Enesetunne ei olnud üldse kehv, aga kiirusest jäi vajaka,” tõdes Kaarel.

Klubi parima naisena saavutas Kadiliis Kuiv 13. koha ajaga 1:16.23,4. Taas näitas head minekut ka Egle Villik, kellele kuulus naistest 19. koht ja N35 vanuseklassis 5. koht tulemusega 1:19.35,2.  Jooksule eelneval õhtul oli Egle veel kindel, et läheb proovib vanuseklassi esikohta või vähemalt teist kohta võtta.

“Kui hommikul stardiprotokolli vaatasin, siis loobusin ja otsustasin rahuliku jooksu kasuks. Moonika Pilli ja Marion Tibar jne nimed on need, kelle kandadele ma just astuda ei suuda. Tundub, et ma ei ole veel päris taastunud viimase kuu aja laagritest. Hetkel ei saagi aru, kas olen vähe taastunud või vähe võistelnud, seset vorm ei ole päris see, mis võiks olla. Jooksus maksimumi päris välja ei andnud, aga kerge ka ei olnud. Päris maksimumini pingutades oleks ehk paar kohta võitnud. Arvestades ilma ja rada on keskmine jooksutempo 4.42 täitsa hea. Tuleb analüüsida, kas on vaja nüüd pigem rohkem puhata või just karmimalt jooksutrennidele keskenduda. Eelmisel aastal olin samal rajal minuti kiirem,” lausus Egle.

N50 vanuseklaasis võitles 3. koha välja Ingrit Ernits ajaga 1:27.23,9.

ProRunneri liikmete kohad:

2. RAUNO LAUMETS 56.57,5 M21 vanuseklassis 1. koht
10. KRISTO REINSALU 59.54,0 M40 vanuseklassis 2. koht
12. KAAREL PIIP 1:02.56,7
38. INDREK ERMEL 1:08.42,5
42. MADIS METS 1:09.03,3
44. AHTO JAKSON 1:09.11,6
50. LAURI VALDMAA 1:09.43,8
55. KALLE LELLEP 1:11.27,4
91. (N 13.) KADILIIS KUIV 1:16.23,4
92. MARTIN SIIMER 1:16.30,4
101. PEETER ORANEN 1:17.20,5
107. MATI KOPPEL 1:17.48,2
127. (N 19.) EGLE VILLIK 1:19.35,2 N35 vanuseklassis 5. koht
138. GUIDO BERGMANN 1:20.21,1
148. (N 23.) MARIN MEHIDE 1:21.35,4
156. (N 24.) MARIKA KOPLIMÄGI N40 vanuseklassis 5. koht
157. RENNO REHTLA 1:22.05,0
169. RAIVO MEITUS 1:23.01,4
196. RAIDO HAAVISTE 1:25.53,1
199. HEIGO PAIDE 1:26.18,3
202. (N 30.) ÕNNELA SKOBIEJ 1:26.35,3
209. (N 33.) INGRIT ERNITS 1:27.23,9 N50 vanuseklassis 3. koht
210. (N 34.) LIIS KILK 1:27.30,3
226. MARGO ENGEL 1:29.30,5
227. (N 41.) EVELIN KISAND 1:29.38,1
233. (N 43.) MERIKENE ANNUK 1:30.21,6 N35 vanuseklassis 7. koht
237. MAIT MARTTILA 1:30.34,6
273. (N 60.) REINE KOPPEL 1:34.28,7
276. (N 62.) EVELIN PELLENEN 1:34.50,9
285. (N 66.) EVELIN VETEVOOD-JÄRELT 1:36.15,9
316. (N 79.) HELLE VIITAK 1:40.04,8
323. (N 83.) MARIA MÄLLAS 1:40.57,5
357. (N 102.) INGRID KRUUSMANN 1:47.56,1
383. (N 121.) TIINA SÄÄLIK 1:53.30,2

Ümber Saadjärve jooksu kõik tulemused

ProRunneri naised tõid Südasuve Maratonil kastanid tulest

Kattri Reinula (vasakul) ja Kadiliis Kuiv kõrvuti Võsul koos auhindadega. 

Spordiklubi ProRunner jooksjad Kattri Reinula ja Kadilis Kuiv saavutasid 22. juulil Võsul toimunud Südasuve Maratonil 3. koha, Kattri isikliku rekordiga täispikal maratonil ja Kadiliis poolmaratonil. 

Paljulubavalt alustas maratoni klubi eestvedaja Viljar Vallimäe, kes jooksis rohkem kui pool maad hilisema võitja Margus Luhtoajaga. Paraku tuli Viljaril 24. kilomeetril jooks pooleli jätta, sest mõned minutit varem manustatud energiageel tekitas kõhuprobleeme. “Natuke kahju, et nii läks, sest tegemist on viimase maratoniga, mis Võsul joosti. Järgmisel aastal toimuvad ainult poolmaraton ja 7,7 km distants,” teadis Viljar öelda. “Naised tõid seekord kastanid tulest välja,” lisas ta.

Naistest kolmandana lõpetanud Kattri Reinula sai maratoni lõpuajaks 3:31.50, mis on ligi neli minutit parem kui tema varasem tippmark 3:35.40. “Starti läksin teadmatuses, kuid lootsin südames vähemasti korrata oma senist parimat maratoni tulemust. Alguse tempo sai 5.10-5.16 kanti, aga tasapisi see ikkagi tõusis. Pidin ennast mõistusele kutsuma, sest tibusid loetakse distantsi teise poole lõpus. Poolel maal tõusis tempo ühtlaselt vahemikku 4.53-5.06. Enesetunne andis kinnitust, et on vist võimalik sedasi kesta. Vahepeal nägin kellal küll numbreid 4.44, 4.35 ja korraks isegi 4.21- tuli taas end manitseda,” lausus Kattri.

Maratoni teises pooles vist teeninduspunkti töötajad natuke väsisid ja keegi vett enam kätte eriti ei ulatanud. Märjad käsnadki said vist vahepeal lõplikult otsa? “Viimasel ringil, kui läbida veel 4 km, olin korraks vähe hädise näoga, kui mees mu ees sai viimase svammi. Neiu suutis veel kusagilt kokku segada viimase vee ning ta hõikas ja jooksis mulle järele, et seda mulle anda. Nii jätkasin oma viimaseid ja kõige raskemaid kilomeetreid. Sinnani arutlesin, kus järgmist maratoni joosta, ent viimased, kõige raskemad 20 minutit lahustasid need mõtted. Mitte ühtegi maratoni enam, kohe mõnda aega. Rõõmustan ühtlase jooksutempo üle ja et suutsin seda hoida,” jäi Kattri Võsul joostuga rahule.

N50 vanuseklassis sai Helle Persitski maratonil 3. koha ajaga 5:29.48 ja väsimatu Leili Teeväli võitis N70 vanuseklassi tulemusega 5:56.09.  Meestest sai Maik Tukk 28. koha ajaga 3:39.43 ja Peeter Oranen 40. koha ajaga 3:51.46. 

Kadiliis Kuiv sai poolmaratonil naistest 3. koha ajaga 1:34.29. 22. koht Ingrit Ernits (N50 2. koht) 1:48.14; 42. koht Berit Rohtjärv 1:56.20; 45. koht Helle Viitak 1:58.44; 49. koht Evelin Vetevood-Järvelt 2:01.04; 

Mehed poolmaratonil:

17. koht Kalle Oruaas 1:27.19; 33. koht Lauri Räbin 1:31.13; 52. koht Lauri Valdmaa 1:34.30; 68. koht Karre Lauring 1:36.53; 69. koht Tarvo Siim 1:38.58; 84. koht Ivo Kreutzvald 1:39.19; 98. koht Endre Varik 1:41.41; 112. koht Guido Bergmann 1:43.09; 141. koht Raivo Meitus 1:48.06; 159. koht Margo Engel 1:50.29.

7,7 km jooksus tuli kõrgele 5. kohale Rainer Kravets tulemusega 27.37,9, mis kindlustas talle poiste A-klassi arvestuses esikoha. Ragnar Lui sai 9. koha ja meesjuunioride arvestuses 1. koha ajaga 28.41,6. Dagmar Lui saavutas naisjuunioride arvestuses 2. koha (naistest 23. koht) tulemusega 36.54,1. Tüdrukute A-klassis tuli 3. kohale (naistest 27. koht) Johanna Maxwell (37.53,1).

Südasuve Maratoni kõik tulemused

Rauno Laumets võitis ümber Pühajärve jooksu

Rauno Laumets autasustamisel. Foto: Ahto Jakson

Spordiklubi ProRunner liige Rauno Laumets võitis 8. juulil DFDS Järvejooksude sarja teise osavõistluse – ümber Pühajärve jooksu, mis annab talle võimaluse jätkata võitlust mulluse järvejooksusarja üldvõidu kaitsmise nimel. Kokku tegi ümber Pühajärve jooksul kaasa 21 klubiliiget.

Heasse vormi tõusnud Rauno noppis võidu Sparta spordiseltsi nelja jooksja ees, jättes enda selja taha ka poolmaratoni Eesti meistrivõistluste pronski omaniku Raivo Alla ja hõbemedali omaniku Raido Miti , läbides 10,7 km pikkuse tõusude ja laskumistega distantsi ajaga 34.40. Teisena lõpetanud Raivo Alla kaotas talle 4,9 sekundiga ja Raido Mitt 39,7 sekundiga.

Rauno ise arvas hoopis, et jooks istub kõige rohkem just orienteeruja taustaga Raido Mitile, kuid välja tuli seekord teisiti. Orienteerumise MMil võistlemisest väsinud Mitt pidi lõivu maksma. Kuni 7. kilomeetri kõige raskema tõusuni püsisid Raunoga koos nii Raivo Alla kui ka Raido Mitt. “Arvasin, et minust väiksemad mehed saavad tõusust paremini üles. Minu meelest läks Raidol tõusu peal raskeks ning jäi seal maha. Minul seevastu oli väga hea joosta,” ütles Rauno. Edasi allamäge joostes suutis temaga kaasa minna vaid Raivo Alla. “Mõtlesin, et kui lõpuni ära kannatan, peaksin olema kiirem. Õnneks see plaan töötas,” sõnas Rauno. 400 meetrit enne lõppu jooksis ta Alla ees ning tegi siis lõpuspurdi. Konkurent enam teda kätte ei saanud.

Kuigi Rauno osales ümber Pühajärve jooksul kolmandat korda, pidas ta neist viimast jooksu kõige kergemaks. Paistab, et Rauno vorm on tõusuteel. “Juba eelmine võistlus Elva südaööjooksul näitas seda, kui jooksin 32 minutiga 10 kilomeetrit. Seevastu Narva poolmaratonil tundus, et ei jõua üldse joosta. Olen vahepeal korralikult treeninud ja taastunud.” hindas Rauno enda seisu. “Kui Narvas tuli Spartale nelikvõit, siis kulus marjaks ära, et keegi teine ka võidaks,” lisas Rauno.

Arvestades tema head jooksu ümber Pühajärve ei ole sugugi võimatu, et ProRunneri esinumbril õnnestub Järvejooksude sarja võitu korrata. “Vahed läksid pärast kahte osavõistlust esikolmikus väiksemaks. Järgmised kaks etappi (Saadjärve suvejooks ja ümber Ülemiste järve jooks) on küll pikemad, aga tuleb nendeks valmistuda. Saan omale motivatsiooni juurde pingutamiseks,” lausus Rauno. Kahe järvejooksu (ümber Harku järve jooks ja ümber Pühajärve jooks) kokkuvõttes kaotab ta praegu sarja liidrile Raivo Allale vaid 3 sekundiga.

Paremuselt teiseks klubiliikmeks osutus ümber Pühajärve jooksul Kristo Reinsalu, kes sai 12. koha ja M40 vanuseklassis 2. koha ajaga 37.33,3.  Esimese kahekümne parema sisse mahtusid üldarvestuses veel Olari Orm (18. koht ajaga 38.18,0) ja Madis Mets (20. koht ajaga 38.29,4). 

Madis osales Pühajärve jooksul esimest korda. “Kuna rada oli raskema profiiliga, siis tulemusega võib igati rahule jääda. Viimane tõus kujunes raskemaks, kui arvasin, aga taastusin üllatavalt hästi sellest ära,” ütles Madis. Järgmisena võtab ta 22. juulil ette Vikingline südasuve poolmaratoni distantsi. “Kui ilm lubab, lähen jooksma isiklikku rekordit alla 1:18. Sel aastal ei ole mul plaanis pikemaid distantse palju joosta. Igal jooksul lähen üritama head aega. Olen võistlustega aina paremaks läinud, seega on lootust. Raasiku rahvajooks näitas, et suudan juba liigutada küll,” märkis Madis.

Parimaks naiseks ümber Pühajärve jooksul osutus klubi üks juhte Kadiliis Kuiv, kes saavutas naistest 14. koha ajaga 47.40,0.  Järgnesid Kristi Kuldkepp 27. kohaga (49.45,9) ja Marika Koplimägi 30. kohaga (50.28,8).

Kristi sõnul läks ta seekord lihtsalt läbima ja mingeid ajalisi eesmärke ei seadnud. “Ilm oli palav ja tõusud muidugi lihtsad polnud, kui oled treeninud ainult tasasel pinnal,” ütles Kristi. Esimest korda osales ta ümber Pühajärve jooksul möödunud aastal, kuid väga palava ilma tõttu tuli aeg võrreldes tänavusega kuus minutit kehvem. Seega arengut on märgata.

Klubiliikmete tulemused ümber Pühajärve jooksul

1. RAUNO LAUMETS 34.40,0 M21 vanuseklassis 1. koht
12. KRISTO REINSALU 37.33,3 M40 vanuseklassis 2. koht
18. OLARI ORM 38.18,0
20. MADIS METS 38.29,4
48. AHTO JAKSON 41.50,0
124. (N 14.) KADILIIS KUIV 47.40,0
154. GUIDO BERGMANN 48.44.9
181. (N 27.) KRISTI KULDKEPP 49.45,9
195. (N 30.) MARIKA KOPLIMÄGI 50.28,8
230. (N 37.) TRIINU BERGMANN 51.46,5
241. RAIDO HAAVISTE 52.12,0
269. RENNO REHTLA 53.38,4
277. MAIT MARTTILA 53.56,9
316. HEIGO PAIDE 55.35,5
318. MARGO ENGEL 55.36,9
327. HANNU PIIRAT 56.08,5
330. (N 65.) MAICHL SUUR 56.21,4
362. (N 79.) MARIA MÄLLAS 57.25,0
367. (N 82.) EVELIN VETEVOOD-JÄRVELT 57.46,4
393. (N 92.) TEA MEY 58.58,3
474. (N 131.) INGRID KRUUSMANN 1:02.58,0

Ümber Pühajärve jooksu kõik tulemused

Järvejooksude sarja koontulemused pärast kahte osavõistlust (ümber Harku järve jooks, ümber Pühajärve jooks)

Cris Poll ja Hannes Veide uuendasid ultrajooksu MMil isiklikku rekordit

Cris Poll Belfastis.

1.-2. juulil toimus Põhja-Iirimaal Belfastis 24tunni jooksu maailmameistrivõistlused, kus tegi kaasa viis ProRunneri liiget. Neist parimana sai Cris Poll meestest 70. koha. Ta suutis ööpäevaga läbida 212,198 kilomeetrit, mis on mehe uus isiklik rekord. Polli varasem isiklik rekord oli 2014. aastal Soomes Espoos sisehallis joostud 206,992 km.

Crisil sai miinimumeesmärk sai täidetud. Peaeesmärk ületada 220 km piir jäi seekord küll teostamata, kuna kõik ei laabunud päris nii, nagu ta oleks osanud oodata! Miks ja kuidas see kõik nii läks? Sellest pajatab Cris ise:

Stardijoonele asus 159 meest ja 131 naist. Kohes jäi silma korraldajapoolne kesine joogi- ja söögilaud. Ei ole minu silmad veel ultrajooksus nii väikese valikuga lauda näinud. Joogipooliseks oli esimesel 12 tunnil ainult vesi ja mingi apelsinimaitseline jook, teises pooles lisandus coca-cola. Toidulaual rosinad, küpsised, datlid ja nipetnäpet veel. Tugevamateks toitudest pakuti pastat, mida mul ei õnnestunud saada.

Alustasin teadlikult kerge varuga, jooksutempo kella järgi ca 5.45 min/km. Varu võtsin seetõttu, et pausidega kokku oleks esimese poole keskmine kiirus ca 6 min/km, et teises pooles oleks aega rohkem peatusi teha. Esimese 12 tunni jooksul ma pikki peatusi ei teinud ning joogid-söögid sai tarbitud käigupealt + mõned (suht palju) vedeliku väljalaskmis peatused. 12 tunni peal olin mõne kilomeetriga 6 min/km graafikust maas, kuid seis väga korralik, et teises pooles 100+ km joosta ja 220 km kokku koguda. Tegin söögipeatuse, võtsin endale aega 15 minutit süüa sooja toitu ja juua tass kohvi ning lisa 5 minutit ennast tühjendada ja samas veel grammike jalgu puhata.

Eestu ultrajooksu koondis Belfastis.

Pärast seda jätkasin tempoga ning kõik tundus päris hea, kuid korraldajate poolt tulemuste edastamine andis kõvasti soovida. Pidin helistama, et teada saada, kui palju mul kokku joostud, kuna ekraan ei näidanud midagi. Ühel hetkel loksus kõik paika, ekraan näitas taas läbitud distantse ja ringe ning aegu. Paraku 14 tunnil taas tühi maa! Kuidas sa jooksed, kui sa ei tea, kui palju sul on läbitud? Ma saan aru, et tehnikaga võib kõike juhtuda, kuid varuvariandid peaksid olemas olema ja siis oleks pidanud kohe hakkama igal tunnil paberil tulemusi tiimidele esitama. Seda tehti kuus tundi hiljem. See tähendas mulle, et kui 18 tunnil lõpuks paberil mingi seisu teada saime, olin graafikust maas ning see väga palju just ei motiveerinud.

18 tunnil sai selgeks, et naljalt enam juurde ei pane, eriti veel siis, kui ei saa kindel olla, kas süsteem nüüd töötab ja millal jälle taaskord midagi teada saab. Tempo oli tegelikult ikka suhteliselt hea ning 6 min/km läbimisega probleeme veel ei olnud, aga pausid läksid tihedamaks. Tegin oma teise ja viimase pikema peatuse 15+5 minutit. Pärast seda sai selgeks, et 220 km on kättesaamatu. Isiklik rekord oli ainus asi, mis mind veel motiveeris. Viimastel tundidel läks samm vähe töntsimaks ja keha kössis, aga liikusin kindlalt 210+ km suunas ning lihtsalt kannatasin lõpuni ära! 212,2 km on uus isiklik rekord ja seekordne tõsiasi! Kohutavalt kahju, et just sellel võistlusel korralduse poole pealt nii läks, kuna ei juhtu just tihti 24h jooksudel, kui endal kõik nii hästi klapib ja sujub. 

Järgmise 24-tunni jooksu plaanib Cris teha järgmisel aastal, kui võimalik. Kindlasti on plaanis tal osaleda 2019. aastal 24-tunni jooksu MMil Austrias.

Hennes Veide koos taanlanna Diana Kämpega Victoria pargis 24-tunni jooksu MMil.

Isikliku rekordiga sai Belfastis ka hakkama Hannes Veide. Tulemus 189,087 km andis talle täpselt 100. koha. “Otsustasin kilomeetreid tempos 5.30-5.50 joosta, kuniks jaksan. 50 km sai mulle selgeks, et edasine saab keeruline olema. Tundsin, et värskust lihtsalt ei ole, algas võitlus endaga. Öösel esines raskeid hetki küllaga ja hakkasin plaan B poole vaatama (200 km). Mitmeid kordi sain liikuma uuesti teiste abil. Öösel läks päris jahedaks, sai riideid juurde lisatud ning edasi teele mindud,” meenutas Hannes Veide raskeid hetki. Ta tõi esile korraldajate kehva toitlustust nagu ka ajavõttu. “Tablood lakkasid kõik töötamast, kuid mul oli õnneks võimekas spordikell,” lisas Veide.

Naistest sai Tiia Riis 104. koha 142,131 km, Helle Persitski 109. koha 133,501 km ja Tiina Säälik 121. koha 107,380 km.