Mati Koppel

Lõpetasin oma aktiivse jooksjakarjääri 1983. aastal valutavate achilleuse kõõlustega. Tulemuseks mõned medalid Eesti esivõistlustelt ja kohad kõigi aegade edetabelis. Järgnevalt tekkis jooksmisse pikem paus. Paaril korral üritasin rahvasportlasena alustada, aga puudu jäi nii motivatsioonist kui kannatlikkusest. Kuni 2007.a. sügisel registreerisin abikaasa soovitusel end nädala pärast toimuvale SEB Ühispanga 10 km sügisjooksule. Alustasin koheselt jooksutreeningutega ja suutsin kolmanda, ehk viimase sügisjooksu eelse treeningu kilometraaži viia 5 kilomeetrini. Sügisjooksul startisin viimasest, 8000- stardigrupist. Finišeerisin 54 minuti pärast 1600 kohaga e. esimese 20 % hulgas.  Emotsioonid toredast jooksust olid laes senini kuni kohtasin jooksul osalenud tuttavat. Kiitsin ilusat jooksu Mati Koppelja enda head tulemust. Teise jooksutulemust uurivale küsimusele „Kuidas läks“ sain eht eestlasliku vastuse „Ah, läks kah“. Hiljem protokolli uurides avastasin, et teine oli minust 10 minutit kiirem.  Sellest hetkest seadsin endale eesmärgi: Ma suudan ka. Tegin omale põhimõttelised plaanid aja planeerimise, toitumise (kehakaalu piiramise), treeningute ja võistlustel osalemise osas. Ning läks lahti. Järgmisel aastal läbisingi SEB sügisjooksu 44.20-ga.

Sellest ajast olen kevadest sügiseni osalenud erinevatel jooksuüritustel, eriti meeldivad maastikul kulgevad 10-15 km jooksud  ja talvistel suusamaratonidel. Suviste jooksude ja treeningutega olen küll mitmelgi aastal liiga hoogu läinud ja seeläbi pidanud jalavaludest tingituna pidama pikemaid pause. ProRunneri grupiga liitumine 2013.a. sügisel on andnud juurde suuremat kannatlikkust treenida rahulikumate kiirustega aga ka tugevdanud lihaseid ja kõõluseid. Nii olen saanud jalavaludeta treenida ja joosta.  Grupiharjutused on ka väga hea vaheldus üksinda läbitavatele jooksutreeningutele.

Senise tervisespordi suurimaks saavutuseks pean seda, et olen senini läbitud kuuel ümber Viljandi järve jooksul igal aastal suutnud oma tulemust parandada. Plaanin samamoodi jätkata.

Võistlustel osalemisel on aluseks hea sõbra Karl Oissari sõnastatud eesmärk: „Olla finišis parema enesetunde ja positiivsemate emotsioonidega kui stardis“.