Prorunneri sügislaager tulekul!!

Prorunnerid laagerdavad 27-29.oktoobril, juba SEL nädalavahetusel, Otepääl. Peastaap asub Marguse puhkekeskuses. Ootame meile seltsi kõiki soovijaid, ka väljastpoolt meie klubi, praegu on vabu kohti piisavalt 🙂 Huvi korral võtke ühendust klubi(at)prorunner.ee või 53 45 05 42 (Viljar).

Laagri programm: 27.-29. oktoober

Reede 27. oktoober

16.00 – …. Saabumine 
17.30 – 18.30 Treening – rahulik jooks + staatilised kerelihaste harjutused
18.30 – 18.45 Vaba aeg
18.45 – 19.30 ÕHTUSÖÖK
19.30 – 21.00 Laagri programmi tutvustus, tagasivaade hooajale, klubi uue hooaja üritused jne
21.00 – 23.00 Sotsialiseerumine/Lauamängud

Laupäev 28. oktoober

7.15 – 8.15 Hommikujooks/Jalutuskäik + võimlemine
8.15 – 8.30 Vaba aeg 
8.30 – 9.30 HOMMIKUSÖÖK
9.30 – 10.30 LOENG – jooksutreeningud, talvine ettevalmistus (emeriitprofessor Ants Nurmekivi)
10.30 – 11.00 Vaba aeg – ProRunneri Sügisjooksuks valmistumine 
11.00 – 12.30 ProRunneri Sügisjooks 2017 (ühine soojendus)
12.30 – 13.00 Vaba aeg
13.00 – 14.00 LÕUNASÖÖK
14.00 – 15.00 LOENG – jooksjate enim levinud vigastused ja nende ennetamine (Jarko Koort)
15.00 – 16.00 Vaba aeg
16.00 – 18.00 Õhtune treening – rahulik jooks/ jalutuskäik + ÜKE 
18.00 – 18.30 Vaba aeg
18.30 – 19.30 ÕHTUSÖÖK
19.30 – 20.00 Vaba aeg
20.00 – 23.00 Sügisjooksu autasustamine, saunaõhtu!

Pühapäev 29. oktoober

7.30 – 8.00 Hommikujooks/Jalutuskäik/Võimlemine
8.00 – 8.30 Vaba aeg 
8.30 – 9.30 HOMMIKUSÖÖK
9.30 – 10.15 Vaba aeg
10.15 – 12.45 Treening/pikk matk-jooks
12.45 – 13.00 vaba aeg
13.00 – 14.00 LÕUNASÖÖK
14.00 – Laagri lõpetamine

Prorunnerid sõidavad lõunamaale!

Rühm Prorunnereid lendab täna Portugali, et teha 10 päeva trenni soojas, päikeselises kliimas ning laadida patareisid  Lubame mahajääjaid kostitada piltide ja muljetega ning loodetavasti meelitame järgmisel aastal juba rohkem inimesi osalema!

Jälgi meie tegemisi Facebookis – https://www.facebook.com/ProRunneri-laager-Portugalis-2017-1178761632243160/

Uutest algustest

Kas oled vaadanud metsa all ja ümbruskonna tänavail ringi lippavaid inimesi ja mõelnud, et võiksid ka ise jooksmisega algust teha? Vahest on kehakaal endalegi märkamatult suureks paisunud või on teinud perearst ettepaneku heaolu huvides tervisejooksuga alustada? Võib-olla aga tegid koolipõlves tublisti sporti, ent juba pikki aastaid on jooksmine soiku jäänud ja ei mäletagi, millal viimati tossud jalga panid? 

Igal juhul on jooksmisega (taas)alustamiseks põhjusi küllaga ning need, kes diivanile vedelema jäävad.. noh.. need jäävadki vedelema. Alustada võid kohe – juba täna! Ei ole mingit tarvidust oodata ära uut nädalat, kuu vahetust, uut aastat või kes teab mida. NB! Juhul, kui ülekaal on väga suur või sa tead kindlasti, et sul on mõni raske haiguslik seisund – pea enne treeningutega alustamist oma arstiga nõu! 

Ära mõtle üle! Oma esimesteks jooksmisteks ei vaja sa pulsikella või udupeeneid uusi treeningriideid ja -jalanõusid. Otsi kapist välja oma vanad tossud. Vaata õue  – ja nüüd vali võimalikult sobiv riietus. Püüa mitte üle riietuda! Majauksest välja astudes võib vabalt tunduda pisut kõhe, aga liikudes hakkab sul peagi soe. Ainult t-särgist kevadisel ajal võib ka väheks jääda, seega vali midagi, mis hingab, aga kaitseb sind ka piisavalt tuule eest. Pane pähe müts ja oledki valmis!

Enne kui toast välja tormad – mõtle enda jaoks valmis, et esimene kord on kindlasti kõige raskem. Tea, et esimene kord on kõige raskem ka kogenud jooksjatel, kes üle pika aja treeningutega jätkavad. Ole valmis selleks, et tõenäoliselt tuleb sul esimesel jooksul ka palju kõndida (seda on isegi soovitav teha) ning mõistlik oleks piirduda ehk ainult 25-30 minutiga. Kui palju sa selle aja jooksul läbida jõuad, sellel ei ole mitte mingit tähtsust. Võta rahulikult, SÖRGI, ära pinguta üle. Lase oma organismil harjuda koormusega ning kuula oma keha, kui see käseb sul peatuda. Ära mõtle selle peale, mitu kilomeetrit jookseb naabrimees või miks vastutulijatel nii kerge samm on. Ka nemad on kuskilt alustanud. NAUDI, kui see vähegi on võimalik – sa said sellega hakkama – sa JOOKSED! 🙂

sörkjooks

Peale jooksu on oluline mitte külmetuda. Ära hakka vägisi õues tuule käes venitama, sa võid seda täiesti vabalt teha ka toas. Proovi venitada säärelihaseid ning reiepealseid. Esimese 30 minutiga tõenäoliselt muud kohad tunda ei anna. Joo kindlasti vett ning kui tunned, et kõht on tühjaks läinud – ära toiduga üle pinguta. Näksi midagi tervislikku ja nagu öeldud – hüdreeri.

Tehtud! Võid enda üle uhke olla – sa ei jäänud diivanile!

Kui oled juba mõnda aega (mõne nädala) sedasi sörkimas käinud, sinu jooksutreeningute pikkus on kasvanud ja enesetunne on paranenud ning sa oled jõudnud veendumusele, et jooksmine võiks olla midagi sinu jaoks – on aeg üle vaadata oma varustus. Olulisim on siinkohal jalanõud. Jooksmiseks vajad sa spetsiaalselt jooksmiseks mõeldud ning sinu jalatüübi jaoks valmistatud tosse. Spordipoodides on lai valik erinevas hinnaklassis ning erineva spetsiifilisusega tosse. Küsi nõu müüja käest ning pea meeles – ära iialgi osta tosse välimuse järgi!

Joma jooksutoss SuperCross - www.joma-sport.ee

Joma jooksutoss SuperCross – www.joma-sport.ee

Mõtle kindlasti ka riietuse peale, sest ka spordiriideid tuleb valida vastavalt ilmale ning valedes ja liiga umbsetes asjades ennast “hautades” kipub enesetunne kiiresti väga sandiks minema. Talvel jooksmisega alustades tundub võib-olla ahvatlev panna selga paksem jope, ent tegelik märksõna on kahtlemata “kihiti riietumine” – kõige alla soe spordipesu, peale soekiht ning kõige välimiseks vihma/lumekindel õhuke tuulejope. 

Ära karda küsida nõu – varustuse valimisel on abiks näiteks Joma Sport Eesti müügiinimesed.

Ka täiesti algajad jooksuharrastajad on väga oodatud osalema spordiklubide ühistreeningutel! See on suurepärane võimalus saada uusi sõpru, saada professionaalset juhendamist, saada kuhjaga motivatsiooni ning jälgida, mida teevad teised 🙂 Ühistreeningutel on peamine rõhk keha üldfüüsilisel arendamisel ning jooksuspetsiifilistel harjutustel, mida ei tasu algajal peljata. Kõiki harjutusi teeb igaüks vastavalt võimetele.

Kui on soov oma treeningutele rohkem pühenduda ja targemalt läheneda, tasuks kaaluda ka treeningplaani tellimist..

Tutvustame jooksjaid – Ahto Jakson

Seekord on meie usutlusele vastamise järjekord jõudnud mehe kätte, kelle tööd ja panust Eesti jooksmisesse ning Eesti sporti sh harrastussporti üldisemalt, on raske ülehinnata – Ahto Jakson. Kuidas ta selleks kõigeks aega leiab, mis teda ennast liikuma motiveerib ning mida peab ise oma suurimateks saavutusteks, sellest saategi nüüd järgnevalt lugeda. 

AHTO JAKSONAhto Jakson

Millal alustasid jooksmisega ja miks?

Alustasin jooksmisega 13-aastaselt. Sain koolis õppides klassivennalt teada, et ta käib Nõmmel suusatrennis. Tahtsin ka minna, tundus huvitav. Seadsin eesmärgiks klassis tulemuste poolest ettepoole tõusta, seda just jooksmises. Väljaspool suusahooaega koosnesid treeningud enamasti jooksmisest.

Mis Sind jooksmises motiveerib?

Eelkõige hea ja värske enesetunne, mis jooksmisest tekib. Pärast tööpäeva lausa kipun värske õhu kätte jooksma. Seda enam, et tegemist on istuva tööga ja liikumist vähe.

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?

Distantsid alates kümnest kilomeetrist ja poolmaraton. Viimase puhul ei pea väga kiiresti ehk niiöelda kops kurgus jooksma. Alla 10 km distantse eriti joosta ei tahaks, sest ei jätku vajalikku kiirust, mida pole lihtsalt antud. Lõigutreeningutega võib küll teatud tasemeni jõuda, aga üle enda varju ikka ei hüppa nagu öeldakse.

Ahto Jakson Tallinna Maraton

Mis on Sinu parim mälestus võistlustelt?

2012 aastal Eesti linnajooksude sarja kokkuvõttes Hõberaja ehk lühikeste distantside (lühikesed distantsid olid enamasti 10 km jooksud) arvestuses saavutatud 1. koht. Samal aastal võitis praegune klubi ProRunner juht Viljar Vallimäe esikoha Kuldraja ehk pikkade distantside arvestuses. Pärast viimast etappi, Paide-Türi rahvajooksu kutsuti mind Türi staadionil sarja kokkuvõttes pjedestaali kõrgemale astmele võidukarikat vastu võtma. See tunne jääb eluks ajaks meelde. Ärevus pani ausalt öeldes jala kergelt värisema küll. Proovige ise järele, saate ka teada, mida see tähendab.

Ahto Jakson

Kas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?

Kahjuks ei ole õnnestunud seni ProRunneri ühistreeningutel osaleda, sest elu- ja töökoht praegu Kuressaares. Treeningud on aga enamasti Tallinnas, Jõgeval, Rakveres ja Tartus. Kuna olen ise Tallinnast pärit ja seda vahet sõidan, siis tahan ükskord sinna ühistreeningule jõuda küll, kui mõni treening nädalavahetusele langeb. Klubikaaslastelt olen kuulnud positiivset tagasisidet ProRunneri ühistreeningute kohta.

Millised huvid Sul peale jooksmise on?

Kirjutan kesk- ja pikamaajooksu uudiseid. Need ilmuvad Jooksja kodulehel www.jooksja.ee. Sõidan ka jalgrattaga, seda mitte võistlemise nimel, vaid pigem oma lõbuks ja pärast jooksuvõistlust reielihastest kanguse väljaajamiseks. Kuulan lõõgastumiseks muusikat, kuid ei tee seda kunagi jooksmise ajal. Lemmikud on 1980 tegijad Sandra ja Stephanie.  

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?

Kui nädalalalõpus võistlust ei ole, jooksen korra nädalas lühikesi ja korra pikki lõike ning ühe pikema otsa. Ülejäänud päevadel on rahulik ehk aeroobne jooks. Võistlusnädalal piirdun lühikeste lõikude nädala algul ja ülejäänud päevadel rahuliku jooksuga.

Milline eesmärk on Sul sel hooajal / nüüd juba uuel hooajal pigem?

Arvestades vanust, oma tulemusi ma ilmselt enam ei paranda. Kui veteraniklassis mõni poodiumikoht tuleb, siis on see vaid boonuseks. Põhiline on püsida ilma vigastusteta ja olla terve. Nii saab jooksmist nautida kõrge eani.

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?

Pärast seda, kui Adidas läks Boost tehnoloogiaga talla peale üle, on minu jaoks vaieldamatult parim Joma R-4000, mida kasutan nii treeningutel kui võistlustel. Paraja põrkega jalatsid. Otsisin päris kaua omale sobivaid, paistab, et olen need leidnud.

Ahto JaksonMis on Sinu võistluseelne toit?

Kohupiim, kaks banaani, müslibatoonid ja vesi. Võib imestada, aga minu puhul selline menüü toimib.

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?

Nagu nimigi ütleb on tegemist prodega ehk professionaalidega, pean silmas eelkõige klubi juhti Viljar Vallimäed, kes oskab targalt suunata ega lase üle treenida nagu mõnelgi jooksjal kombeks, eriti kipuvad üle treenima tugevad harrastajad. Puhkuse ja treeningu suge peab paigas olema.

Prorunnerid on lahe seltskond, kellega võib vabalt ja pingevabalt suhelda olenemata jooksu tulemustest.

Aitäh ja edu treeningutel! 🙂

Kiievi maratoni lugu

 KIIEVI MARATON

Maraton on alati põnev. Mitte kunagi ei tea registreerudes, mis võib ees oodata. Väljaspool Eestit joostes lisandub alati ka palju muid põnevaid muljeid ja nii saab iga maratonireis oma näo.

Kiiev tundus põnev. Viimati sai seal käidud klassiekskursiooniga umbes 30 aastat tagasi ja ega eriti mingeid eredaid muljeid ja mälestusi ei olegi. Sestap sai Kiievit „võetud“ päris puhtalt lehelt.

img_6149Ukraina on meile viisavaba, aga arvestama peab tõsise passi- ja pagasikontrolliga, näiteks tagasiteel ei saanud enne lennujaama sissegi, kui pagas oli kontrollitud. Kõik ikkagi turvalisuse pärast. Tavaliselt teen enne reisi üsna põhjaliku kodutöö, et teada saada, kuhu minek ja mis huvitavat ees ootamas. Seekord jäi kodutöö tegemata, aga tegin järeltöö. Raamatukogus polnud just palju raamatuid Ukraina kohta ja nii sattus mu lugemislauale Ukraina ühe tuntuima kirjaniku Andrei Kurkovi raamat „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“. See raamat annab päevikuvormis ülevaate sündmustest 2013.a sügisest kuni 2014.aasta kevadeni. Soovitan lugeda, nii mõndagi saab poliitilisest olukorrast ja toimunust selgemaks. Ukrainas on sõda, Kiievis me sellest aru ei saagi, võib-olla aimame vaid selle järgi, et liikvel on rohkem sõdurivormis inimesi. Riigisiseseid sõjapõgenikke on 1,6 miljonit. Krimm on venemaa poolt annekteeritud. Kel suurem huvi toimuva vastu , siis sotsiaalmeedias on selline lehekülg: https://www.facebook.com/uudisedukrainast/?hc_ref=NEWSFEED Lisaks ka: http://www.unian.info/war/

Meid tervitas Ukraina pealinn pilves ja jaheda ilmaga. Esimeses ettejuhtuvas sööklas vaksali lähistel tegime hommikueine ja sealt peale jätkus meie vaimustus kohalike toitude vastu kuni reisi lõpuni. Kui maitsvad pirukad, imelised koogid-tordid, super hea kiievi kotlet, vinegrett jne. Ainult kiidusõnad. Ja odav, meie jaoks hämmastavalt odav. Korraliku õhtusöögi said lihtsamas kohas umbes 3 euroga, pidulikum pühapäevaõhtune söök maksis veidi rohkem aga ikkagi rõõmutegevalt vähe. Arvestama peame aga seda, et keskmine ukrainlase palk on 400  ja pension 50 euro ringis.

Kiievis on kõige mugavam ja kiirem  liikuda metrooga. Loomulikult ei saanud jätta külastamata ka maailma kõige sügaval asuvat metroojaama. Arsenalnaja jaam, mille sügavus on 105,5 meetrit, avati muide, juba 1960.aaastal. Kiievis on palju, mida vaadata. Juba ainuüksi südalinn on kaunis, seal jalutamine omaette elamus. Kuna meil oli linnaga tutvumiseks napilt aega, siis külastasime kuulsat kloostrit Petšorsjaka Lavra ja vaatasime üle ka umbes kilomeeter eemal oleva Rodina Mat kuju. Samas asub ka sõjamuuseum, nii et militaarhuvilistel kuluks seal uudistamiseks kindlasti vähemalt päev. Et mida Kiievist osta? Kaubandusele me eriti rõhku ei pannud, aga üllatuse osaliseks saime küll. Nimelt oli vaja saada teisele poole tänavat ja kui maa-alusesse tunnelisse sisenesime, siis leidsime enda hoopis kaubanduskeskuses. Kõikvõimalikud poed igasse suunda. Seiklesime seal siis mõna aega ja kui maa peale tõusime, siis olime hoopis ei-tea-kus. Nii et maa all on lausa nagu teine, kaubanduslinn. Osta tasub juveelitooteid, ilusat käsitööd ja maitsvat šokolaadi. 1996.aastal president Petro Porošenko poolt asutatud kondiitritoodete firma „Roshen“ firmakaupluses on valik igatahes muljet avaldav.

Ennast Maidani (Maidan tähendab ukraina keeles väljakut. Tänaseks on Maidan saanud 2013-2014.aastaimg_6160 protestiliikumise sünonüümiks, sest liikumine sai alguse Kiievi Iseseisvuse väjakult, mis on ukraina keeles Maidan Nezaležnosti)  äärses 4*hotellis Ukraina sisse seadnud, asutame end maratoni Expot külastama, mis asus Puškini pargis, messihallis. Stardimaterjalide kätte saamiseks on vaja (reisi)kindlustuse paberit (oli võimalik ka kohapeal vormistada) ja isikut tõendavat dokumenti. Stardimaterjalid sisaldasid lisaks numbrile suur hulka kõikvõimalikke reklaamvoldikuid. Expo ise oli nagu ikka- pakuti kõikvõimalikku spordikaupa, samuti ka raamatuid ja näiteks keedupotte. Maratonile registreerudes kahjuks ei olnud ühtegi kohta, kuhu märkida, et soovime ka osaleja t-särki. Kohapeal selgus, et särgi oleks saanud ikkagi ette tellides. Aga kuidas? Seda meile ei osatud vastata. Ja nii me särgist ilma jäimegi, isegi suure raha eest ei saanud osta. Aga see oli ka vist ainus suur pettumus, sest maraton ise oli kenasti korraldatud. Kuna asusime kohe stardi ja finiši juures, siis astusime hommikul hotellist välja ja minuti pärast olime stardis. Paraku ei läinud ühel tuttaval jooksjal sugugi nii hästi. Pakihoidu antud kotist varastati püksid ja kott ise oli kusagil vihma käes, nii et kuivade riiete asemel olid kotis läbiligunenud rõivad.

Maratonihommik oli maadligi pilvede ja vihmasajune. Targu panin ennast soojalt riidesse, koguni kolm särki, müts ja kindad ning pikad püksid ja see oli õige tegu. Kui suvel Peterburis tuli kulgeda ülikuuma, tublisti üle 30 soojakraadiga ilmas, siis Kiievis oli 9.oktoobril sooja nii umbes 7-8 kraadi, lisaks lausvihm ja ka üsna tugev tuul. Nii mõnigi kogenud jooksja hindas ennast pisut üle ja asus jooksma maika ja lühikeste pükste väel, paraku tasus see ennast üsna kurjalt kätte ja nii jäid head jooksuajad tegemata. Minu 24 maratoni jooksul oli see esimene kord, kui varbad külmetama hakkasid, jalad olid ju täiesti läbimärjad. Enne jooksu raja profiili vaadates ja ka laupäeval linnas hulkudes tundus, et tuleb üsna „mägine“ jooks ja nii oligi. Esimene suurem katsumus tuli 10-nda kilomeetri img_6138paiku, kui oli vaja edasi-tagasi joosta mööda väga pikka silda, kus vihm ja tuul eriti hästi tunda andsid. Õnneks oli seal pikemaid ja laiemaid jooksumehi, kelle seljataha hoides sai see ebamugav lõik kenasti läbitud. Ja soovitatav oli kiiresti joosta, et külm ei hakkaks. Siis järgnes esimene pikem ja tõsisem tõus. Tõuse oli korralikult, ikka selliseid laugeid ja pikki. Huvitaval kombel ei tekkinud selle jooksu kestel kordagi tunnet, et tahaks kõndida. Päris pikka aega jooksin koos meestegrupiga, kelle vestlust oli huvitav kuulata ja tempo  oli samuti mulle sobiv ja ühtlane. Vene keelest ju ikka midagi aru saab. Heideti nalja, et norrakatel oleks see ilm ideaalne, vahepael käivad fjordides ujumas ka ja lippavad kiiresti. Igaks juhuks ei hakkand sõna võtma, et Norra pole minu kodumaast ka just ülikaugel. Nii me siis jooksime, vahepeal läksid nemad ette ja mina jäin maja ja lõpupoole püüdsin ma nad siiski kinni ja kulgesin mööda. Üks eakas visa veteranjooksja kõikus üsna kahtlaselt, ka selline maika ja lühikese püksi mees, kuna mul oli musta leiba kaasas, siis pakkusin tükikese. Loodetavasti ta ikka jõudis elu ja tervisega lõpuni. Kiievi maraton on meeste jooks. Naisi osales hämmastavalt vähe, ainult 69 Kokku lõpetas maratoni 630 jooksjat. Muide, ka kohalikud rääkisid, et selline külm ja vihmane ilm on oktoobris sel ajal haruldane, nii et kõik lõpetajad olid kindlasti kangelased.

Kuna ilm oli vihmane, siis joogipunktides väga juua ei tahtnudki, paaris kohas pakuti spordijooki, muidu siiski vaid vett. Lisaks banaane ja apelsine. Õnneks oli endal kõik vajalik kosutuseks olemas ja viimase magneesiumipulbri andsin ka krampidega hädas olnud kaasjooksjale.

Ja siis, oh üllatus, näen äkki enda ees rajal klubikaaslast Maichel Suurt ja tublit jooksjat Raunot. Ausõna, mul  läksid silmad suureks ja suu oli lahti. Hõikasin, et mis lonkimine see on. Maichel vastas, et mine nüüd, tuleb hea aeg ja nii ma edasi liikusingi. Alles hiljem selgus, et tegelikult oli Maichel Raunole abiks, et noormees saaks lõpuni kulgeda. Pisut vale riietus ja meeletu külm olid oma töö teinud. Kella vaadates oli mul tõepoolest võimalik teha hea aeg ja nii need viimased kilomeetrid said korralikult pingutatud. Ja oh imet, tuligi minu isiklik rekord, pea 6 minuti parem, kui suvel Kaunases joostud.  Õhtul tulemusi vaadates selgus teine naljakas asi – oma vanusegrupi III koht. Loomulikult oleks see pidanud tegelikult kuuluma Maichelile aga seekord läks juhuslikult nii. Kõige olulisem on see, et me kõik siiski jõudsime finišisse, ühe karmi kogemuse võrra rikkamana.

img_6040

Kuum dušš, veidike puhkust ja välja teenitud suurepärane õhtusöök „Mafia“ nimelises udupeenes söögikohas. Meie seltskonnas olid lisaks ka üks jooksja ning tema töökaaslane, kes töötavad juba mitmendat aastat Ukrainas. Nii saime ka äärmiselt huvitava ülevaate kohalikest oludest. Loomulikult maratonimuljed ja enesega rahulolu – kõik see käib ju ühe mõnusa jooksujärgse koosviibimise juurde.

img_6090 img_6099

img_6132

Tiina Säälik

KIIEVI MARATONI KODULEHEKÜLG – http://en.kyivmarathon.org/

Prorunner Vikerraadios!

Eile,1. novembril olid Viljar Vallimäe ja Hanno Kindel külalisteks Vikerraadio saates Huvitaja, kus tehti põgusalt juttu talvisest treenimisest, talviselt riietumisest ning rühmas treenimise positiivsetest külgedest. Kellel huvi, see saab saadet järelekuulata siit: http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/072c3cf9-f6bc-4185-afe2-0c0c312d99bf/huvitaja-kulmal-ajal-oues-treenimine

Vikerraadio Huvitaja Hanno Kindel Viljar VallimäeHanno Kindel Viljar Vallimäe

Prorunneri sügislaager Käärikul 7-9.okt 2016

Vahva nädalavahetus on selja taha jäänud. Klubi Prorunner viibis oma esindusega sügiseses treeninglaagris, mis sedapuhku toimus Käärikul. Nostalgiahõnguline Kääriku on tuntud oma headuses, ent teatavasti läbib keskus õige pea uuenduskuuri. Esiti kartsime, et ehk peame ka meie ehitustööde tõttu mingeid ebamugavusi tundma, ent neil kartustel ei olnud mingit alust. Ühtegi silmatorkavat ehitustegevust meie ei tuvastanud ja hetkel on komplekt täielikult sportlaste päralt.

Esimesed osalejad saabusid reedel juba päris varakult ning jõudsid teha soliidse jooksuringi. Kuna sõit Lõuna-Eestisse võtab pealinna inimestel omajagu aega, siis liitus osa tegelasi seltskonnaga alles hilistel õhtutundidel. Siiski jõudsid pea kõik teha oma sissejuhatava sörgi. Keha sai kinnitada üle õue asuvas toitlustushoones. Isegi hea, et pidi enne ja peale sööki sedasi sunnitult jalutama – toit on Käärikul maitsev ning rikkalik ja peab ikka vaeva nägema, et seda kõike ära kulutada 🙂

Peale õhtusööki rääkisime loengusaalis natuke klubi hooajast ning tulevastest sündmustest ning laagri kavast. Edasi oli võimalik tegeleda juba sotsialiseerumisega, uute klubikaaslastega tutvumisega ning Eesti ja Gibraltari vahelisele jalgpallimadinale kaasa elamisega.

14566324_1073237299412381_5768653949066020160_oLaupäev algas, nagu ikka, ergutava hommikujooksuga. Kuigi korraks oli oht, et suures tuhinas võib kerge sörk üsna pikaks kujuneda, piirdusime ca 6 km-ga 🙂 Kuigi hommikujooks on oma olemuselt siiski pigem soovituslik, mitte kohustuslik, siis on tore, et sellelt puudumine on pigem erand ning kõik on varajastel tundidel platsis! Maitsev hommikueine söödud, suundusime taaskord loenguruumi, et kohtuda Tiidrek Nurmega, kes andis meile väga kokkuvõtliku, aga meeleoluka ja motiveeriva ülevaate enda elust ja tegemistest ning Olümpiamängudel osalemistest! Tiidrek näitas meile oma olümpiameeneid, poseeris meiega piltidel ning viis peale loengut läbi ka kerge treeningu, kus tutvustas põhilisi harjutusi, mida ta ka ise praktiseerib. Külmast vihmast keegi justkui ei hoolinudki. Küllap andis muheda olümpialase kohalolek kõigile jaksu ja innustust mitte väliste tegurite üle viriseda 🙂 Tiidrekule nähtavasti ka meie külastamine halvasti ei mõjunud – mees võitis täna Viljandis Linnajooksu ja andis Mukungale kõva lahingu, nagu ta meile ka eile lubas 😉

Tiidrek ja prorunner

Lõunasöögil käidud, ootas meid ees loeng teemal „Üldkehalise ettevalmistuse põhitõed“, mille viis läbi Artjom FysioArtist. Saime kinnitust, et meie suund ja lähenemine on olnud väga õige. Tuletasime meelde, mis, miks ja kuidas on just jooksjale oluline ning testisime, kui hästi ja õigesti oskavad meie liikmed kükitada 🙂 Ajaloo ja selguse huvides olgu mainitud, et kõige eeskujulikumaks kükitajaks tunnistati Karre 😉

Vaba aja pausi järel käisime kergel jooksuotsal ning Ann Võsu juhendamisel järgnes YogaFunk -treening omas tuntud headuses. Laupäeva jäid lõpetama õhtusöök ning meeleolukas saunaõhtu koos muusikaliste etteastete ning ühendkoorilauluga 🙂

Laagri viimane päev, pühapäev algas Ingritile sünnipäevalaulu laulmisega ning peale hommikueinet saime loengu pealkirjaga “Treeningu monitooring“ Viljar Vallimäe ettekandes, kus rääkisime pikemalt erinevatest vahenditest, millega on võimalik (ja millega ka peaks)  oma treeninguid jälgida. Kõik see on vajalik, et oma sportlikku sooritust võimalikult hästi testida , omandada ülevaade organismi hetkeseisundist ning planeerida edukalt edasisi treeninguid. Eesmärk on ju saavutada võimalikult maksimaalne tulemus võimalikult minimaalse koormusega.

Olulised näpunäited kõrvataha pandud, suundusime pikemale jooks-matkale Kekkose rajale. Oli jooksugaharimöel minejaid, oli kõndijaid. Harimäe tornis käidud ja kohustuslikud pildid tehtud said vist küll kõigil! 🙂 Sügisene Kekkose rada on ilus ja värviline, nautige seda kõik, kel vähegi võimalik Otepää kanti sel aastal veel sattuda!

Nii lõppeski meie 2016 aasta sügislaager! Kuhjaga mälestusi, mida meenutada; lisaks kingituseks saadud laagrisärk, muljed ja teadmised loengutest ning võib-olla pistis keegi kotti ka Kääriku värvilisi puulehti 😉

Kohtumiseni trennis!

prorunnerid

Sportlik Sügis

Möödunud nädalavahetusel toimus mitu toredat suuremat jooksuvõistlust, kus oli stardis hulganisti Prorunnereid. Kes pistis rinda Tartu Linnamaratoni tuuliste oludega, kes lõpetas Linnajooksude sarja Paide ja Türi vahel.. üks Prorunner madistas suisa kaugel-kaugel .. – ilusaid ja tublisid tulemusi tehti igaljuhul nii siin kui seal!

Tartu Linnamaratonil oli rohesärklasi stardis kõikidel distantsidel ja etteruttavalt võib öelda, et meil läks seal väga hästi! kOHE NII HÄSTI, et saavutasime klubide arvestuses 1.koha!! Esmalt, 42,2km kohta kirjutas KAIDO VAHKAL nii:

Kaido VahkalNii.Kuues maraton joostud. Sai suht B eesmärgi lähedale, a mingi 13sek jäi puudu. Oma panuse sellele andis tuul, kes pani mõnuga näkku ja mujalegi 😀 Esimesed 30km jooksime viieses grupis ja olime ilusti vähemalt 2:55,graafikus. Siis jäi üks grupist maha ja kiltsa pärast ka mina. Klubikaaslane Marek tõstis märgatavalt tempot ja temaga läks üks kutt kaasa. Jäime Germaniga, kes pmst enamus ajast vedas, kahekesi.Mõlemal oli raske… krt kui Germanit poleks olnud siis…Tõeliselt soe inimene! Terve distantsi vältel viskas meile kõigile pidevalt rutska ja tegi muud nalja 🙂 Lõpuaeg 2:58:23 andis mulle siiski päris kõrge 21.koha. Et mitte sõltuda ilmast tuleb end tugevamaks treenida 😉 Igatahes teine maraton järjest alla 3h 😉

Kaido ja suuresti ka Mareki jooksust valmis muuhulgas ka selline video: https://www.youtube.com/watch?v=XdSRKj4a25g&feature=youtu.be (autor: Jüri Raudmaa). 

14543744_10154511615055688_7779403346521341437_o Kaido ja Marek

 

 

 

 

 

Suurepärase tulemusega endale protokollis 15.koha välja jooksnud Marek Võsu jäi ise lihtsaks ja lühisõnaliseks. Oma võistlusestMarek ja Viljar kirjutas mees oma FB seinal ise nii: 

Mis jäi Võidupüha maratonil tegemata ,sai täna tehtud! Maraton alla 3 h. sai täna täidetud. Ei hakka siin pikalt lahkama , et kuidas oli ja kuidas läks.Ilm oli kokkuvõttes hea.Sai tuult,päikest ja vihma. Tänud tiimikaaslasele Kaidole hea vedamise ja seltskonna eest (Y) Mõnus oli koos “lonkida” 😀 Suured tänud Merike Randoja , kes viitsis hommik vara mulle appi tulla ja jagas rajal geele,vett (Y) Tubli. Said hommiku minuga veeta 😀 Ja muidugi suured-suured tänud treener Viljar Vallimäe (Y) Rutska 😀 Ahjaa, uus maratoni aeg siis 2:53:53 😉

Marek VõsuVaadates Mareki kerget sammu ja reipust finishis, jääme temalt ootama uusi vägitegusid ja piiride nihutamisi! Marek oli ju ka SK Prorunner meeskonna “tutikas” liige ekideni EMV-l Tallinnas, Lillepi pargis, kus ta kattis oma 5km vahetuse ajaga 16:55! VÄGEV!


Kuigi mõned meie kiireimad mehed olid vigastustega kimpus, siis joosti välja palju kiireid, korralike ja uhkeid aegu. Lühidalt:

13
 
11
OLARI ORM
1987
EST
TARTU
 
02:50:40
15
 
41
MAREK VÕSU
1980
EST
JÕGEVA
 
02:53:53
21
 
23
KAIDO VAHKAL
1975
EST
TARTU
 
02:58:23
36
 
337
CRIS POLL
1990
EST
LÄÄNE-VIRU
 
03:10:43
68
 
55
KALLE LELLEP
1975
EST
TARTUMAA
 
03:18:59
82
 
110
BJÖRN PUNA
1975
EST
TARTU
 
03:24:14
91
 
122
RANDO ERNITS
1997
EST
TARTU
 
03:27:12
115
 
546
MAIK TUKK
1979
EST
TARTU
 
03:30:10
116
 
111
ERKKI EHASALU
1980
EST
TARTU
 
03:30:11
140
(N11)
550
EGLE VILLIK
1981
EST
TARTU
 
03:34:47
172
 
120
KRISTJAN SAHTEL
1980
EST
TARTU
 
03:42:12
184
 
103
ANDRUS RÜÜTELMAA
1972
EST
TALLINN
 
03:44:03
260
(N31)
86
HELLE HALLIK
1982
EST
TARTU
 
03:57:53
261
(N32)
355
MARLEN MÄESALU
1987
EST
TARTU
 
03:57:58
263
(N33)
323
INGRIT ERNITS
1965
EST
JÕGEVA
 
03:58:08
282
(N37)
486
MAIA BOLTOVSKY
1972
EST
TARTU
 
03:59:18
352
 
48
PEETER ORANEN
1978
EST
JÕGEVA
 
04:20:45
363
(N66)
349
MAICHL SUUR
1976
EST
PÕLVA
 
04:23:17
465
(N92)
386
LEILI TEEVÄLI
1946
EST
TARTU
 
05:40:49

Gudo Triinu BergmannPoolmaratoni rajale jätkus meid ka palju. Üle pika-pika pausi oli võistlustossud jalga tõmmanud Guido Bergmann, kes vapra isana aitas tütrel (Triinu Bergmann)joosta uut isiklikku rekordit! Guido on asendamatu klubikaaslane raja kõrval, võistluskeskustes või paadikuuris! Aga äärmiselt hea meel on, et mees taas võistelda sai. Tema enda kommentaar: Poolmaratoni jooksma minnes oli plaan aidata Triinul lõpetada ajaga 1:45. Läks aga isegi paremini ja lõpuajaks kujunes 1:43:18 ning oma vanusegrupi esimene.

Poolmaraton distantsi kokkuvõte:

12
 
1614
RAINER NISLONI
1990
EST
TARTU
1:23:19
6
 
1133
KALMER VAAKMANN
1973
EST
JÕGEVA
1:29:23
51
 
1739
LAURI RÄBIN
1979
EST
IDA-VIRU
1:31:40
110
 
1601
KAAREL KUUSK
1985
EST
TALLINN
1:37:50
156
 
1497
MARGUS MÄLL
1985
EST
VALGA
1:37:50
171
 
1143
TANEL VÄLI
1979
EST
TALLINN
1:37:50
178
N15
1633
TRIINU BERGMANN
1996
EST
TARTU
1:43:18
182
 
1587
GUIDO BERGMANN
1964
EST
TARTU
1:43:24
187
 
1493
MATI MERILA
1966
EST
TARTU
1:37:50
196
 
1535
FRED SOOLÄTE
1976
EST
TARTU
1:44:00
21
N25
1355
MARIKA KOPLIMÄGI
1972
EST
TARTU
1:45:20
257
 
1613
RAIDO HAAVISTE
1974
EST
TARTU
1:48:04
269
 
1564
MIRKO ADARI
1988
EST
TARTU
1:49:31
356
 
1377
REIMO REHKLI
1985
EST
TARTU
1:55:08
368
 
1709
MARGO ENGEL
1975
EST
TALLINN
1:55:52
374
 
1270
TEA MEY
1974
EST
TARTU
1:56:17
414
N71
1446
KRISTI LEPING
1977
EST
TARTU
1:58:40
499
N114
1583
MARIA MÄLLAS
1982
EST
JÕGEVA
2:03:01
528
N132
1301
TIINA SÄÄLIK
1967
EST
JÕGEVAMAA
2:06:27
622
N179
1689
EVE TEDER
1967
EST
TARTU
1:37:50

Tõeliselt edukaks kujunes meie liikmete jaoks aga 10KM rada! Võit tuli koju nii meeste kui naiste arvestuses, sest Rauno Jolanta LiepinaLaumets ning Jolanta Liepina ei jätnud konkurentidele võimalustki! Kuna Jolanta jookseb käesoleval nädalal poolmaratoni, siis päris maksimumi peale ta välja ei läinudki. Rauno hooaeg saab lõpu aga Saaremaa Kolme Päeva jooksul, kus peab võtma veel, mida võtta annab!

1
 
2004
RAUNO LAUMETS
1990
EST
TARTU
0:32:29
16
N1
3579
JOLANTA LIEPINA
1989
EST
TARTU
0:37:38
22
 
3346
ERMO TIKK
1991
EST
TARTU
0:38:18
35
 
2781
EERIK MUULI
1993
EST
TARTU
0:40:32
43
 
3128
JÜRI SAAR
1973
EST
TALLINN
0:41:27
101
N10
2512
KRISTI KULDKEPP
1988
EST
TARTU
0:44:45
152
N16
2998
LIIS PÕDER
1982
EST
TARTU
0:47:08
283
N37
3500
ANNE-MAI VÕSU
1988
EST
JÕGEVA
0:51:29
475
N135
2503
INGRID KRUUSMANN
1974
EST
TALLINN
0:56:48

Palju õnne kõigile tublidele jooksjatele! Tartu Linnamaratoni protokollid on üleval Championchip lehel: http://www.championchip.ee/results/109

14444742_1068030476599730_7409713576656998064_o 14543814_1068030709933040_3835102769371781361_o 14559944_1068030913266353_847793283797462262_o

 

14567517_1068030553266389_7718490316645870052_o

 

Pühapäeval, 2.oktoobril sai lõpu 2016 aasta Linnajooksude sari. Sarja viimasel etapil joosti traditsiooniliselt Paide kesklinnast Türi staadionile. Jooksid nii eksrokkarid kui sõudjad, jooksid ka Prorunnerid. Oli neid, kel eelnevast päevast jalas mõni Tartu Linnamaratoni distants, aga oli ka puhanuma ilmega Rohelisi 🙂 Ilm oli üsna soosiv ja kilomeetrid kulusid ruttu. 

Kadiliis: Otsus Rahvajooksule tulla sündis alles paar nädalat enne võistlust. Kuna Tallinna maratonist taastumine ei ole sujunud just ülemäära libedalt, siis oli esialgu mõte koos klubikaaslase Karrega joosta lihtsalt alla tunni tulemus ära. Kahjuks jäi Karre vahetult enne võistlust haigeks ja juba tundus, et tuleb vist üksi ajaga võidu joosta. Õnneks oli aga Tartust kohale tulnud Kalle, kes veel eelmisel päeval Tartus maratoni jooksis. Seetõttu tundus ka Kallele tagasihoidlik eesmärk – sub 1h – igati mõistlik. Terve distantsi jooksul ta mul eest ära ei jooksnud ja ergutas just parasjagu nagu vaja oli, aitäh KALLE 🙂 Kiirema algusega tegime paraja varu sisse ja Kirna tõusu saime väga rahulikult võtta. Rapsima ei hakanud, sest eesmärk sai kenasti täidetud ja Paide-Türil uus isiklik rekord tehtud. Ausalt öeldes meeldis see jooks sel korral tunduvalt rohkem. Ilm oli täiesti talutav ja kui endale tempoga liiga ei tee, siis täiesti OK võistlus. Veidi üksluine ta on, aga pealtvaatajaid oli isegi üsna palju ja mis kõige toredam – nad elasid jooksjatele kenasti kaasa ka! 🙂 Boonuseks veel ilus medal ning Linnajooksude raske raud sai ka kotti pistetud. Sellega on nüüd kõik ja uuel aastal tulevad uued, teistsugused eesmärgid/jooksud.

36
 
185
AHTO JAKSON
1971
EST
KURESSAARE
00:51:15
39
 
310
TANEL KOHO
1991
EST
TALLINN
00:51:48
47
 
41
MARIUS AAVE
1986
EST
TARTU
00:52:46
59
 
1038
LAURI VALDMAA
1980
EST
TALLINN
00:53:35
73
 
749
STEVEN RAUDSEPP
1984
EST
VÕRU
00:55:07
93
 
245
DANEL KANGRO
1987
EST
VÕRU
00:56:13
97
 
1116
SILVER VÜRMER
1980
EST
TALLINN
00:56:21
106
 
546
EERIK MUULI
1993
EST
TARTU
00:56:57 
147
 
427
KALLE LELLEP
1975
EST
ÜLENURME
00:58:20
153
N13
344
KADILIIS KUIV
1986
EST
TALLINN
00:58:49
200
N17
1029
MAIGI VAIKLA
1975
EST
VÕRU
1:00:36
233
N21
572
MERLIN MÜRK
1987
EST
/VÕRU
1:01:57 
235
 
515
RAIVO MEITUS
1966
EST
JÕGEVA
1:02:02
414
 
751
RENNO REHTLA
1985
EST
TARTU
1:08:12
444
N71
524
TEA MEY
1974
EST
TARTU
1:09:10 
551
 
345
ANDRUS KUKK
1970
EST
JÕGEVA
1:12:15
583
N119
95
LOLA BELOUS
1966
EST
JÕGEVA
1:13:15
665
N158
1081
HELLE VIITAK
1973
EST
JÕGEVA
1:15:31
667
N159
289
EVELIN KISAND
1987
EST
TARTU
1:15:35 
783
N224
877
TIINA SÄÄLIK
1967
EST
JÕGEVA VALD
1:20:26
866
N274
180
JANE IRD
1984
EST
TALLINN
1:26:04
887
N286
953
ANGELA TIMUSK
1981
EST
JÕGEVA
1:28:09 

Paide-Türi Rahvajooksu tulemused Championchip lehel: http://www.championchip.ee/results/111

7-9. Oktoobril viibime Käärikul treeninglaagris, kuulame loenguid ning teeme koos Tiidrek Nurmega trenni 🙂 14-16. oktoobri nädalavahetusel leiavad paljud tee Saaremaale, Kolme Päeva jooksule. Mõnusaid jooksmisi!

Meie jooksjad – Egle Villik

 Seekord vastas meie jooksu-küsimustele alati kaunis ja särav EGLE! Egle on tugev, kiire, ilus ja… mille peale ta veel käpp on, sellest saategi nüüd lähemalt lugeda 🙂

Millal alustasid jooksmisega ja miks?Egle Villik

Natuke enda lõbuks olen jooksnud vast juba 8 aastat, aga see on selline hästi natuke ja vähesed rahvajooksud. Tõsisemalt võtsin ette aasta tagasi kui küünarliigese kipsi sain ja jõusaali aladega (fitness ja fitness5) enam tegeleda ei saanud. Jalad olidterved ja nii ma jooksma hakkasingi. Seega hetkel kestab esimene tõsisem jooksuhooaeg 🙂

Mis Sind jooksmises motiveerib?

Vabadus! Jookse kus tahad, mis maastikul tahad, mis ilmaga tahad. Motiveerib teekond ise ja ka heaolutunne, mis kestab veel pärast jooksu.

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?

Raske veel öelda. Siiani arvasin, et 10km, aga enam mitte. Seal tuleb kohe kiirelt panema hakata ja samas on piisavalt pikk maa, et peab kaua kannatama. Tundub, et poolmaraton sobib ja 5km ideeliselt kah. Maratoni osas ei oska öelda enne kui esimene on läbitud. Loodetavasti siis pärast 1. oktoobrit J (hetkel võin kindlalt väita, et lemmik distantsiga tegu ei ole;) )

Mis on Sinu parim mälestus võistlustelt?

Neid olen sel hooajal päris mitu saanud. Suht edev oli olla Otepää kolme päeva maratonil 4 korda poodiumil (ProRunnerite naiste tiimiga suisa esikohal). Pühajärve jooksul vanuseklassi esikoht oli ka meeldiv üllatus. Kuna olen veel mõnes mõttes värske jooksja, siis pea iga jooksuga saavutan uue isikliku ja need ongi parimad mälestused. Üli mõnusad on ka momendid kus avastan end naeratamas joostes (kuigi on raske).

Egle VillikKas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?

Jah olen! Sattusin ühistreeningutele just siis kui kipsi maha olin saanud ja muud trennid ei „seganud“ veel jooksmist. Sõber Enn (Erkki Ehasalu) võttis mu näppu, et lähme teeme nüüd normaalset trenni koos jooksjatega kah 😉 Ja kogemus oli otseloomulikult väga positiivne. Muidu mulle lõike joosta ei meeldi, aga nii pundiga koos on ikka teine teema! Varasemalt ma lõikude jooksmisest ei teadnudki üldse midagi 😀

Millised huvid Sul peale jooksmise on?

Kuivõrd minu töö ja hobi on suht ühte sulanud, siis eks need huvid kõik suures osas treeningute ja toitumisega seotud on. Lugeda meeldib – viimasel ajal just rohkem treeningute ja toitumisteemalist materjali, aga krimkad on ju ka mõnusad. Filmi-fanatt olen ma ka (ajapuudusel järjest vähem kahjuks). Teater kindlasti ja kontserdid. Lemmikhobi on hetkel vaieldamatult rabades ja metsades kondamine. Seal juures ka piltide klõpsimine (fotograafiks ma ennast kindlasti ei pea, laksin niisama puusalt). Tervisliku toitumise uurimine on ka huviorbiidis juba pikemat aega – hea kokk ma kindlasti pole (pigem halb), aga selgeks olen saanud, et ilma suurema vaaritamiseta saab ka teha väga häid ja tervislikke valikuid 😉 No ja erinevad spordialad on ka muidugi huvideks – tegelenud olen siis rohkem fitnessiga ja fitness5-ga. Hetkel siiski on jooksmine südamelähedasem. Niisama targutamises olen ka kõva käsi 😉

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?

Egle VillikAi, hea küsimus 🙂 Ai, kui raske vastata! Eks ma loen oma tava treeningnädala lihtsalt toorelt üles 😉

Esmaspäev – kui hommikul personaale pole, siis kerge jooks (10km kergelt – aga see pigem harva) või jõusaal 30min. Õhtul SKT 55min (selg-kõht-tuhar) rühmatreening ja sellele otsa Interval Spinning 55min (siserattarühmatreening)

Teisipäev – hommikul Interval+SK (30min spinn ja 20min selg-kõht lihastreening). Õhtul BodyCombat (55min) ja SKT (55min).

Kolmapäev – hommikul Interval+SK ja Ringtreening jõusaalis (45min, seal rohkem targutan, kaasa teen ainult nii palju, et näitan ette korra). Õhtul lõikude jooks või puhkus (kuidas personaalide vahele mahub).

Neljapäev – hommikul jõusaal 30min (fitness5 harjutustega) ja BodyCombat 45min. Õhtul lebo (noh personaalid, aga seal on oma liigutamist vähe).

Reede – Ringtreening 45min (pärast tundi üritan ise ka läbi teha – hea kogu keha lihastreening). Õhtul lebo kui mõnda trenni asendamist ette ei tule 🙂

Laupäev – kas võistlus või lebo (metsas või rabas).

Pühapäev – kas võistlus või pikk jooks (20-30km viimasel ajal – üldiselt 60-90min).

Üks päev nädalas trennide vaba  – kas laupäev või pühapäev (oleneb võistlustest). Nädala jooksul kõnnin ka vähemalt 40-50km – igapäevaselt 6-13km.

Milline eesmärk on Sul sel hooajal / nüüd juba uuel hooajal pigem?Egle Villik

No hetkel on suurim eesmärk laupäeval maraton ära läbida ja ellu jääda 🙂 Siis ehk veel 5km isiklik teha ja aitab vast küll. Olen sellel hooajal eesmärke ületanud päris palju. Järgmisel võiks poolmaratoni aja 1:36 peale saada, 10km aja nooohhh 42min peale ja kui nüüd seekord päris ribadeks ei tõmba ja isu ära ei kao, siis ehk paar maratoni veel ette võtta (hetkel neid suureks eesmärgiks ei sea).

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?

Asics! Erinevad mudelid ja kõik on mind hästi teeninud.

Mis on Sinu võistluseelne toit?

Siin oleneb palju distantsist. Ja kuna ma hetkel üldse muudan veidi oma toitumist, siis on see veel kujunemisjärgus. Siiani on olnud kerge kaerahelbepuder munaga ja kohv ja tuld. Eelmise päeva sefiirid on ka ennast hästi tõestanud 😀 Aga tuleb ka ette seda, et lihtsalt kohv kookosrasvaga ja minek (eelmisel õhtul siis korralikum kõhutäis).

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?

A no miks mitte? 😉 Seal on ju Enn ja Marek ja mina (haahhaa) ja terve hunnik üli mõnusaid tegelasi. Muhedast treener Viljarist ei hakka rääkimagi 😉 Selge on see, et Prorunneritesse võetakse soojalt vastu ja tehakse jooksmine naudinguks!

Aitäh ja edu treeningutel! 🙂