Oma jooksmistest – Cris Poll

 Oma teest jooksmise juurde räägib endine ultramees, praegune maratoonar ning klubi Prorunner Rakvere treeninggrupi juhendaja CRIS POLL! Loe ka Crisi viimast blogipostitust siit – http://maratonimees.blogspot.com.ee/2016/08/raagin-ausalt-ara-mis-vahepeal-toimunud.html

Millal alustasid jooksmisega ja miks?Cris Poll

 Alustasin jooksmisega aastal 2006 ehk tänavune aasta on minu jaoks juubeliaasta. 10 aastat jooksjana saab täis. Jooksmise juurde jõudsin tänu sportlikule sugulasele. Veetsin enda töösuve Sauel ning mitmeid suusamaratone läbinud sugulane läks enda tavapärasele jooksutreeningule ning kutsus mind ja minu venda kaasa. Jooksime Saue metsade vahel 10 km ja sellega sai ka sõrm antud. See tunne mis mind pärast seda jooksu valdas, võlus mind hetkega. Pärast seda augusti kuus tehtud esimest jooksu sai end registreeritud Seb Tallinna maratoni 10 km distantsile ja siis läks lumepall veerema!

Mis Sind jooksmises motiveerib?

 Mind motiveerib jooksmisest saadav hea enesetunne. Pärast tööd on hea visata hetkeks kõik argielulised asjad kõrvale ja teha üks väikene jooksuring. Kui väikesest jääb väheks, siis natukene suuremgi 🙂

 Minu puhul on kindlasti suureks motivaatoriks ka areng, mida on olnud hea jälgida selle aja vältel. Kui treeningutel tehtud töö ja vaev saab tulemuseks realiseeritud, siis see paneb edasi silkama!

 Treeneri heal sõnal on ka edasiviiv jõud! ( juhul kui see on välja teenitud 🙂 )

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?

 Hetkel on lemmikdistants maraton. Olen võistelnud erinevatel distantsidel alates 800m kuni 211km- ni välja.Cris Poll

Mis on Sinu parim mälestus võistlustelt?

 Kui nüüd mälestustes tuhnima hakata, siis eks neid meeldejäävaid hetki ole olnud mitmeid. Kui rääkida natukene ultrajooksu õhkkonnast, siis olen ultraradadel kogenud väga suurt toetust ka teistelt jooksjatelt. Kiiretel distantsidel ei ole see nii lihtne ja väga palju jooksja-jooksjale kaasa ei jõua elada. ( Muidugi rohesärgid ja tuttavad ikka ergutavad nii palju kui saavad) Aga ultrajooksus on tempo rahulikum ja jooksjad toetavad üksteist väga tugevalt. Koondisega MMil käies on olnud päris soe tunne, kui teised koondislased, kes tegelikult ju ei teagi mind, ergutavad ja elavad kaasa!

 Iga võistlus annab omamoodi emotsiooni!

Kas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?

 Olen osalenud ProRunneri treeningutel hetkel treenerirollis ning olen sellega rahul! Mul on hea meel kuulda positiivset tagasisidet ning näha treeningutel neid tublisid motiveeritud jooksusõpru!

Millised huvid Sul peale jooksmise on?

  Hetkel väga palju aega hobideks ei olegi jäänud. Kui koormus oli väiksem, siis mängisin ka võrkpalli harrastaja tasemel. Oma vähesel vabal ajal üritan olla rohkem Meriti ja sõprade seltsis- korvpalli vaadates, bowlingut mängides või lihtsalt kuskil huvitavates kohtades käies!

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?

Tüüpilisel treeningnädalal teen 6-9 treeningut. Kahel korral nädalas on reeglina 2 treeningut ühel päeval. Kilometraasid on sõltuvalt tsüklist 60- 130 km nädalas.

 Milline eesmärk on Sul sel hooajal?

 Selle aasta suurim eesmärk on viia sügisel maratoni aeg alla 2.35.

CRIS Poll väike

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?

 Otsest lemmikut ei olegi kujunenud. Rahulikud jooksud teen raskema tossuga Asics-Gel Nimbusega, kiirematel otsadel kasutan kergemaid Nike jooksujalatseid.

Mis on Sinu võistluseelne toit?

 Võistluseelne toit on puder (banaanide või šokolaadiga), banaan ja tass kohvi!

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?

 Prorunneri perekond on suur ja soe! Kui tahad mõnusat õhkkonda, toetavat tiimi ja targalt treenida, siis ProRunner on hea valik!

Aitäh ja edu treeningutel! 🙂

Suvine treeninglaager 2016

ProRunneri Suvemängud

2016

 Möödunud nädalavahetusel toimusid juba kolmandad ProRunneri suvemängud ja sellel aastal toimusid need Võrtsjärve ääres. Suvemängudel kuulutatakse välja ka mitmest erinevast alast koosneva võistluse võitjad, kus meeste ja naiste esikolmik saab autasustatud karikatega ja medalitega. Seda võib pidada suvemängude lõbusamaks küljeks, kuid samas on tegemist ikkagi ka treeninglaagriga ja see on ürituse töisemaks pooleks.

ProRunneri kiirrongrahulik jooks - Kadiliis ja Triinu

 Reede õhtul kogunesid jooksusõbrad Võrtsjärve äärde ja kuna kõik saabuvad väga erinevatel aegadel, siis reede õhtul tehakse jooksutreening vabakava alusel. Kuna paljudel jalad juba kibelevad jooksurajale, siis on raske kõiki ära oodata ja tuleb esimene aur kohe jooksurajal välja lasta. Peale õhtusööki oli kavas esimene suvemängude ala, milleks oli juba traditsiooniks saanud viktoriin. Sellel korral koosnes viktoriin jaburatest, aga samas ka harivatest sportlikest küsimustest (nüüd teavad kõik, mida Afganistaanis polot mängides palli asemel kasutatakse 🙂 ). Õhtul tutvusime Suvemängude programmiga ja meelde tuli jätta vähemalt kaks esimest laupäeva hommikust tegevust. Millal tuleb hommikujooksule minna ja mis kellast saab süüa. Tegime veel väikese tagasivaate võistlushooaja esimesele poolele, mis on meie klubile olnud kindlasti väga edukas.

Jõuharjutused jalgadele

Laupäevane tegevus algas 7.30 hommikujooksuga ja võib öelda, et peaaegu kõik olid hommikul väljas, et äratuseks üks rahulik jooksuring teha. Isegi Hanno koer Nestor tegi oma esimese jooksutreeningu peale pikki aastaid. Peale hommikusööki oli kavas suvemängude teine ala, milleks oli Euronicsi kummikuheide, sellel aastal oli kummik natuke väiksem, kui eelmisel aastal, kuid see jäigi nüüd lahtiseks, et kas ta lendas paremini, kui eelmise aasta raskem kummik või mitte. Igatahes oma esimestel katsetel saatis Raivo kummiku 30 meetri peale ja võis juba arvata, et täna tuleb kummikuid metsa alt otsimas käia, kuid sellest kaugemale enam ükski katse ei küündinud. Tuleb muidugi ära mainida, et Raivo on ka nooruses oda käes hoidnud. Naistest näitas kõige suuremaid kummikukaari Kristi, kes võistles tugevamate meestega võrdsel tasemel. Kui kõik olid oma kummikuheite kolm katset ära teinud, siis tuligi siirduda juba päevasele treeningule. Meie hulgas oli ka kolm vaprat jooksusõpra, kes päevase treeningu asemel võtsid ette teekonna Pajusisse, kus toimus esimest korda Mudajooks.

Kummikuvise - KristiKummikuvise - Maonika

Kummikuvise - Rainer

Kummikuvise - Karre

Sellel korral oli treeningute põhiline rõhk mahul mitte intensiivsusel ja treening nägigi ette 8-14 km rahulikku jooksu millele järgnesid hüppeharjutused ja jõuharjutused jalgadele. Vahepeal oli ka ilm paremaks läinud ja hommikune sombune taevas oli vahetunud südasuvise päikesepaiste vastu. Peale lõunasööki oli suvemängude kõige pikem paus puhkamiseks ja siis algaski juba võistluse kolmas ala. Lühidalt öeldes oli tegemist veepallijooksuga, kuid lahti seletatuna oli kaks võistlejat korraga rajal ja veega täidetud õhupalli tuli kanda sulgpallireketil eemal asetseva koonuseni, ning seejärel teha kolm ringi ümber koonuse. Enne tagasi tulekut tuli koonuse juurest võtta õhupall ja see katki puhuda ning siis uuesti veega täidetud õhupall reketile asetada ja aeg läks kinni siis, kui võistleja oli alguspunkti tagasi jõudnud. Nalja sai palju ja eks tegemist oli ka üsna lõbusa alaga. Peale kolmandat ala võis juba punktitabelitest näha, kes on teistest natukene eest ära rebinud ja kes hakkavad suvemängude kõrgeimate kohtade eest neljandal alal võistlema, kuid nagu spordis ikka, siis juhtuda võib kõike ja kindel ei saa kunagi milleski olla.

Koonusejooks - Hanno ja Silver

Koonusejooks - Kalle 

Koonusejooks - Monika, Laura-Liisa ja Evelin

koonusejooks - Raivo, Rainer R ja Rainer K

Nüüd oligi aeg nii kaugel, et tuli uuesti jooksuriided selga panna ning ees oli ootamas õhtune taastav jooksuring millele järgnesid staatilis-dünaamilised harjutused. Kuna suvemängude neljas ehk viimane ola oli aktiivsema iseloomuga, siis otsustasime, et see tuleb enne pesema minekut ära teha. Neljandaks alaks oli koonusejooks, sellel korral oli rajal korraga 4 võistlejat ja kõigil tuli 30 meetri kauguselt ükshaaval ära tuua 7 koonust. Siin näitasid kõige kiiremaid liigutsui Madis ja Kristi. Sellel alal võis liiga kiire algus ka mõni hetk hiljem juba valusalt kätte maksta, kuid kõik said ikkagi väga tublilt hakkama.

Rannapall

 Peale õhtusööki kandsime viimased punktid tabelisse ja oligi aeg pidulikult välja kuulutada ProRunneri Suvemängude võitjad. Naistest võitis teiste ees ühe punktiga Kristi ja talle järgnesid võrdsete punktidega Marlen ja Marika, kuid kuna Marlenil oli alavõite rohkem, siis teise koha saigi tema. Meestest võttis võidu Kalle ja talle järgnesid Madis ja Hanno. Ka meeste arvestuses olid vahed väga väikesed. Kringli söömise ajaks jõudis meie juurde ka Pärtel, kes oli tulnud Tallinnast veteranide Eesti meistrivõistlustel, kus avapäeval õnnestus 1500 meetri jooksus välja võidelda esimene koht. Pärtel jagas oma muljeid ja lahkus üsna varakult, sest järgmisel päeval oli veel ees ootamas 5000 meetri jooks, kus ta jällegi esimesena lõpetada suutis. Palju Õnne Pärtelile! Treeninglaagri rasket päeva jäi lõpetama saunaõhtu, kitarrikontsert ja jutuvadin.

Meeste esikolmik Naiste esikolmik

Pühapäev algas jällegi 7.30 hommikujooksu ja väikse suplusega. Peale hommikusööki sai kokku lepitud päevase treeningu sisu. Plaanis oli teha pikk 2-tunnine jooks või matk-jooks. Matk-jooksu puhul oli kaks varianti 10 min jooksu ja 5 min kõndi või 5 min jooksu ja 5 min kõndi. Peale lõnuasööki oligi aeg asjad kokku pakkida ja suvemängud lõppenuks kuulutada. Suured tänud kõigile, kes suvemängudest osa võtsid ja kes sellel korral osaleda ei saanud, siis Teiega kohtume sügislaagris, mis toimub 7.-9. Oktoobril!

SUURED TÄNUD FOTOGRAAF MAIT MARTTILALE!

Pikk jooks - Kristi ja Marlen

 Pikk jooks - Maia ja Marika

Jätkuvat sportlikku suve!

Viljar

Tutvustame jooksjaid – Kattri Reinula

Kiirete meeste vahele mahub klubi Prorunneris ka kiireid naisi 🙂 Tutvustame Teile järgnevalt Kattri Reinulat, kes püstitas juunis Pärnumaa Võidupüha poolmaratonil uue isikliku rekordi 01:33:39!! Miks ja kuidas ta seda kõike teeb.. sellest saabki Kattri Reinulanüüd lugeda 🙂

Millal alustasid jooksmisega ja miks?

*Jooksmisega alustasin üle kahe aasta tagasi.Peamiselt tingis selle rahulolematuse viimase sünnituste järgne liigne kehakaal ja ka muidu vilets füüsiline vorm. Kokkuvõtvalt öeldes – ma polnud nõus 40-aastaselt veel “tädide” kategooriasse kuuluma.

Mis Sind jooksmises motiveerib?
*Jooksmise juures motiveeribki eelkõige pärastine priima enesetunne, stabiilne kehakaal ja tasapisi kasvanud võhm ja tulemused. Võistlengi eelkõige iseendaga.

Saku Suvejooks

Kattri Saku Suvejooksu 10km kolmas naine!

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?
*Päris lemmikdistantsi mul vist polegi.Igaljuhul pole see lühikese võistlusmaa, mis kohest “kütmist” nõuab, pigem pikemad, kus võimalik oma jaksu jaotada:)

Kas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?
*Osalenuna vaid mõnedel PR ühistreeningul, pole ma vist väga pädev hinnanguid andma, kuid olen saanud maigu suhu sealseist erinevaist jooksuharjutustest ning need meeldivad mulle. Seda enam, et pole varasemalt sellisega eriti kokku puutunud. Kõik on õpetuseks:)

Millised huvid Sul peale jooksmise on?Kattri Reinula
*Jooksmise kõrval meeldib mulle lugeda.Oleks vaid aega enam…

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?
*Tüüpilisse treeningnädalasse mahub 60-70 km jooksu. (Natuke maastikku, natuke tõuse, veidi kiiremaid lõike.) Vahel tuleb ka vähemaga leppida.

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?
*Lemmikut jooksutossu või õigemini selle mudelit, mida selgelt esile tõsta võiksin, pole mul veel välja kujunenud – katsetan erinevaid, otsin oma. Praegu jooksen Saucony, Joma ja Nike´ga. Järgmisena tahaks proovida NB.

Mis on Sinu võistluseelne toit?
*Võistluste-eelselt teen reeglina röstsaia või valin koorikleiva millegi meelepärasega. Puder tundub mulle pisut raskevõitu. Juurde käib banaan ja mahl.

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?
*Sõbrale soovitaksin PR selle sõbraliku atmosfääri pärast ning selle toredate ja aktiivsete eestvedajate tõttu. Siin on meeldivad ja toetavad jooksukaaslased. Aitäh selle eest!

Aitäh, Kattri ja edu treeningutel!  :)

Tutvustame jooksjaid – Kaido Vahkal

Hea meel on sel nädalal tutvustada meest, keda iselomustavad eelkõige sõnad: sihikindlus, töökus, võitlusvaim! Kaido Vahkal ehk Kaitz on Tartu mees, kes paljudele tuntud ka kui Tartu Tammeka mängija platsikõrval ehk suur fänn ja toetaja 😉 ning eile õnnestus Kaitzil püstitada uus rekord 10km maanteejooksus!! Palju õnne Kaidole ning saagem nüüd temaga lähemalt tuttavamaks! 😉

Millal alustasid jooksmisega ja miks?

11049639_1128364307177032_6150607293866145708_oJooksmisega alustasin 2008 a oktoobris e siis küllaltki hilja oma vanust arvestades. Olin sel hetkel juba 33. Jooksma läksin suht lambist e pmst samamoodi nagu Forrest Gump 😀 Lihtsalt sai senisest kiirest Rock n roll elust ühtäkki kõrini ja otsustasin miskit muud proovida 🙂 Seda hilist algust silmas pidades arvan, et olen jooksurajal juba päris kaugele jõudnud ja päris andetu pole 🙂 Enne seda olin viimane kokkupuude jooksuga kooli ajal e siis 100 aastat tagasi 😀 Ja jooksmine tundus siis ikka väga nüri ja ei meeldinud kohe üldse. Enam-vähem vormis sai hoitud end pallimängudega mida harrastasin 2-3x nädalas.

Mis Sind jooksmises motiveerib?

Põhimotivaatoriks on ikka see kui näed, et tulemused aina paranevad isegi kõrges vanuses 😀 Ja muidugi see kui näed, et sinust vanemad mehed veel suudavad uusi rekordeid püstitada 🙂

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?

Päris lemmikdistantsi ei olegi veel välja kujunenud. Väga meeldib nt Viljandi järvejooks. Vb saab maraton mu lemmikdistantisks, sest just seal näen ma endal ajaliselt kõige suuremat varu 🙂

Mis on Sinu parim mälestus võistlustelt?

Kaido VahkalIlusaid mälestusi ja positiivseid emotsioone on päris palju kogunend. Kõige eredemalt meeles muidugi eelmise aasta SEB Tallinna maraton, kus suutsin täita endale püstitatud eesmärgi ja joosta alla 3h. Ajaks tuli 2:58:11.  Muidugi oli superhea tunne eelmise aasta Tartu Kevadjooksul tõusta oma ProRunneri tiimiga poodiumi kolmandale astmele. Suutsime järgmise meeskonna alistada kõigest 2 sekiga! Kõik meil jooksid oma isiklikud rekordid. Oli suurepärane tunne seista poodiumil koos Eesti parimate tippjooksjatega 🙂 Muidugi ei lähe meelest ka 2013 a 1. Septembril Pärnus Jüri Jaansoni jooksul saadud 96.koht. Sama aasta mai lõpus oli mul meniski op ja arvan, et sain suht kiiresti uuesti jalule ja tõesti olin väga-väga õnnelik, et suutsin sel jooksul joosta end 100 parema hulka ajaga 35,19 🙂

Kas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?

Olen ikka osalend ja võimalusel teen seda alati. Ühistrenne viib läbi väga lahe treener ja käivad kohal väga lõbusad inimesed, kellega koos on palju toredam pingutada ja teha nii vajalikke jooksuharjutusi. Aeg möödub kiiresti ja ei saa arugi kui 1,5h läbi on 🙂

Millised huvid Sul peale jooksmise on?

Töötan tootmistöölisena aia ja suvemaju valmistavas Lasita maja Productionis. Töö on kahes vahetuses ja füüsiliselt suht koormav, sest oled ju ikkagi 8h jalul. Samas on töö huvitav ja seega olen rahul 🙂

Hobiks võib veel pidada jalgpallifänlust. Toetan juba 13 aastat oma kodulinna parimat vutisatsi JK Tammekat.

Kaido Vahkal

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?

Tavaliselt treenin 5x nädalas, aga kui õnnestub tööst piisvalt puhata ja muid kohustusi pole, üritan ka kuuenda trenni teha 🙂 Kui teen 5x siis see nt selline:

T: Minutifartlekk nt 10x3min kiiremalt/3min rahulik või lõigutrenn nt 8x1000m/3min sörk.  Enne põhitrenni 2-3km soojendusjooks+mõned jooksuharjutused ja lahtijooksud. Peale põhitrenni samuti 2-3km sörki

K: rahulik jooks 10-12km sõltuvalt enesetundest.

N: Arendav jooks 12km nii et esimesed 10km pulss kuni 160 ja viimase 2km pulss kuni 170

R: rahulik jooks 10km

P: Pikk jooks sõltuvalt eesmärgist 20-30km. Kui jooksen 20km siis nt nii, et esimesed 17km jääb keskmine pulss 140 juurde ja viimased 3km tõstan tempot ja pulss kuni 160.

 

Milline eesmärk on Sul sel hooajal?

Selle hooaja eesmärk nagu ka kõigil eelnevatel on üle joosta oma senised tulemused 🙂 Kui aegadest rääkida siis 10km tulemus Kaido Vahkal ja Kaisa Kukkvõiks alata numbritega 35,…. Poolmaratoni tahaks joosta kiiremini kui 1:20:00 ja kui sügisel peaks maratoni jooksma siis kindlasti eesmärk vähemalt 5 minutiga oma rekordit uuendada.

 

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?

Trennitossuna on vaieldamatu lemmik Adaidas Supernova Glide. Kasutan seda seeriat teist aastat ja väga rahul. Sobib võrdselt hästi nii asfaltile kui maastikule. Nike Pegasus mudelit olen ka päris pikalt kasutanud. Võistlustossuks hetkel Mizuno Wave Sayonara 2. Kunagi kasutasin Adidas Bostonit. See oli superhea mudel, aga enam kahjuks ei tehta. Olen seega uue lemmiku otsingul 🙂

Mis on Sinu võistluseelne toit?

Võistluspäeva hommikul on viimane söök 3-4h enne starti ja sisaldab kausitäit täistera kaerahelbeputru mis tehtud vee ja vähese piimaga.  Peale puistan kuhjaga rosinaid ja hakin ühe banaani. Lisandiks mingi moos. Kõrvale muidugi lemmijook Vytautas, spordijook ja loomulikult tassike kohvi milleta ei alga ükski mu hommik 🙂 Kui veel väheks jäi siis müslibatoon ka 🙂

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?

Kellega siis veel? 🙂

Nagu eespool mainitud siis Prorunneritel kõige lõbusam ja ühtehoidev seltskond ever 🙂 Ja st et saad endale juurde palju lahedaid uusi sõpru!

Aitäh ja edu treeningutel! 🙂

HANNO KINDEL – purjetajast jooksjaks

 Jätkame jooksjate intervjueerimist ning järgmisena vastas küsimustele Hanno Kindel – igapäevaselt meediatööga leiba teeniv endine purjetaja, kes nüüdseks jäädavalt jalad-käed jooksmisele andnud 🙂 Head lugemist!

Millal alustasid jooksmisega ja miks?

Jooksmine oli lapsepõlves purjetamistreeningutel ÜKE lahutamatu osa. Vahepealne paus venis lausa 20 aastaseks. 2007.a. sai uuesti väga vähe liigutatud, veidi rohkem sai joostud alates 2008. aastast.

FOTO: CEP/Mallor Malmre

FOTO: CEP/Mallor Malmre

Mis Sind jooksmises motiveerib?

Hea enesetunne, võimalus ennast proovile panna.

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?

Vanuse lisandudes järjest pikemad, kuni maratonini välja. Ultra samas põhimõtteliselt ei istu.

Mis on Sinu parim mälestus võistlustelt?

Viimased 5 maratoni, Saaremaa Kolme Päeva Jooksud ja viimane Ülemiste Järvejooks.

Kas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?

Olen ikka osalenud, sest üksinda ei viitsi kõiki ÜKE harjutusi teha. Seepärast on osalus lausa möödapääsmatu.

Millised huvid Sul peale jooksmise on?

Lugemine, fotograafia.

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?

Traditsiooniliselt 5 treeningkorda nädalas, kolmapäeviti kiirustreeningud, nädala lõpus pikk ots.

Milline eesmärk on Sul sel hooajal?Hanno Kindel

See hooaeg on vahehooaeg. Kui üldse, siis Berliini maraton.

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?

Väga hea oli New Balance 1400v2, New Balance 890 seeria. Nüüd proovin New Balance Vazee seeriat.

Mis on Sinu võistluseelne toit?

Puder ohtra moosiga.

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?

Esmalt väga hea ja motiveeriv treener, hea seltskond.

Aitäh ja edu treeningutel! 🙂

Edu Tartu 34. Jooksumaratonil!

Me tegime seda jälle!! Elik SK PRORUNNER saavutas 34. Tartu Jooksumaratonil klubide arvestuses taas 3.koha!!

Kuna nii mõnigi tugevam meie seast oli kas vigastuse küüsis või haige või hoopiski firma alt võistlemas, siis loeme kolmanda koha igati õnnestunuks ning kordaläinuks!!

PALJU ÕNNE KÕIGILE VÕISTELNUILE NING LOOMULIKULT VIIELE KIIREMAILE, KELLE AEG KÕIGE ROHKEM LUGES!!!

KOHT:3 SK ProRunner 4948.3
Orm Olari 997.4
Reinart Rauno 993.1
Piirimäe Pärtel 988.1
Vahkal Kaido 986.9
Jakson Ahto 982.8
Norman Mart 979
Aave Marius 977.5
Kindel Hanno 976.4
Valdmaa Lauri 966
Ehasalu Erkki 965.4
Oinus Tiit 962.7
Puna Björn 947.9
Lellep Kalle 947.6
Redi Karin 927.2
Sahtel Kristjan 920.4
Lauring Karre 915.3
Koppel Mati 908.4
Pedai Andrus 884.9
Mäll Margus 876.7
Sooläte Fred 876.4
Mehide Marin 838
Murumets Kaisa 759.2
Rehtla Renno 742.3
Haaviste Raido 727
Ernits Ingrit 715.8
Käära August 665.3
Bergmann Triinu 539.8
Viitak Helle 519.1
Vetevood-Järvelt Evelin 455.1
Persitski Helle 373.7

Tiit kirjutas oma võistlusest lähemalt siin: https://lumesadu.wordpress.com/2016/05/10/tartu-jooksumaraton/

Tartu Jooksumaratoni tulemused on SIIN.

Spordiklubi ProRunner – Jõgevamaa tervist edendav kodanikualgatus 2015

15.jaanuaril 2015 toimus Põltsamaa kultuurikeskuses iga-aastane Jõgevamaa kultuuri-, spordi- ja terviseedendajate tänuüritus. Meil on suur au ja rõõm teatada, et Spordiklubi ProRunner pälvis juba oma esimesel tegutsemisaastal Jõgevamaa tervist edendava kodanikualgatuse 2015 tunnustuse! Meil on hea meel, et klubi tegevust on märgatud, seda on oluliseks ja vajalikuks peetud. See kõik annab tunnustust sellest, et oma kogukonna heaks tegutsemine, sportlike ja tervislike eluviiside propageerimine on oluline ning klubi ProRunner sünd ja tegevus Jõgeva linnas on inimestele korda läinud ja neile oluline. Sellele annab kahtlemata kinnitust Jõgeva treeninggrupi suurus, järjepidev osalemine ühistreeningutel, kohalikel spordiüritustel, ürituste korraldamine ning meie liikmete aktiivne vabatahtlik tegevus nt lastejooksu korraldamise juures ning kõigi ühise jõupingutuse tulemusena sündinud Jõgeva Jõulujooks!

Spordiklubi ProRunner tänab kõiki oma üle Eesti elavaid liikmeid, vabatahtlikke, klubi toetajaid- Olivia, Euronics, Juta ja Kaido, meie riietuse partnerit ja Jõulujooksu suursponsorit Joma Eestit, meie koostööpartnereid ning eriline tänu Jõgeva linnale ja Jõgeva maakonnale – lubame jätkata oma tööd ning teha seda hinge ja südamega. Ilma teieta ei oleks see aga võimalik!

Spordiklubi Prorunner juhatus

Spordiklubi ProrunnerViljar Vallimäe ja Viktor SvjatõsevTänukiri Spordiklubi Prorunner Tiina Säälik, Viljar Vallimäe, Kadiliis Kuiv Kadiliis Kuiv, Viljar Vallimäe

Alustavad ühistreeningud Rakveres!

Head jooksusõbrad!

Spordiklubi Prorunner annab teada, et alates oktoobrist 2015 alustame jooksu ühistreeningutega ka Rakveres! 

Treeningud hakkavad toimuma kord nädalas neljapäeviti.

Treeningpaikadeks saavad olema: Spordikeskuse maneez, Palermo, Tammik..

Ühistreeninguid hakkab läbi viima CRIS POLL!

Cris on pühendunud sportlane, jooks on talle läbi ja lõhki südamelähedane ning lisaks pikale ja mitmekülgsele jooksukogemusele on mees omandamas ka treenerikutset. Cris kirjutas oma sporditeest lähemalt SIIN

Iganädalane treeninginfo lisandub e-maili-listi, klubi kodulehele (vt Ühistreeningud ->Rakvere Jooksutreeningud)  ning klubi Prorunner Facebooki lehele. Jälgi uusi teadaandeid! 

Kutsu sõber kaasa ning kohtume treeningul!

Jooksu ühistreening

LUGU SELLEST, KUIDAS REINE JA MATI JIZERSKA JA DOLOMITENLAUFI MARATONIL KÄISID

SELLEKS ET KÕIK AUSALT ÄRA RÄÄKIDA, PEAN MA ALUSTAMA SELLEST, ET….

 

Mulle meeldib väga suusatada. Põhjuseid on mitmeid. Ma käisin lapsena Viljandis suusatrennis ning mulle on suusatamine jäänud meeldivaks siiamaani. Suusatamine tähendab viibimist värskes õhus, sätendava lume peal liuglemist, metsa ilu ja suursugususe nautimist ning suusatamine tähendab ka rahulikku üksiolemist iseendaga. Mõnus. Õhtuti peale tööd suusatamas käies on hea, kui on mingi veidi suurem eesmärk ka. Näiteks treenida maratoniks. Oleme oma suusasõpradega osalenud mitmetel Eesti maratonidel. Sel talvel proovisime aga ära ka välismaratonid. Tegelikult mõtlesime välismaratonide külastamise peale juba mitu aastat tagasi ja registreerimiseni jõudsime eelmisel aastal, aga kahjuks oli lumepuudus ka Tšehhis, kuhu me 2014. aastal minna tahtsime ja maraton jäi ära. 2015 aasta jaanuari alguses aga võtsime autoga suuna Tšehhimaale, Jizerska maratonile. Ja mõtlesime, et kui sõpradega juba nii kaugele sõidame, siis võiks teise maratoni sealkandis ka teha ja valisime välja Austrias Dolomitenlauf.

 

Selline vaade avanes meil Jizerska maratoni ööbimislinna Libereci jõudes – kogu linnapilt andis tunnistust kohe algavast maratonist

Jizerska maratoni eelõhtul toimus Liberecis „energiapidu“, kus kõndis ringi igasuguseid elukaid

Jizerska maraton toimus 11. jaanuaril ja me asusime teele 8. jaanuaril kell 5 hommikul. Sõitsime läbi Poola, esimese öö magasime Varssavi lähistel olles läbinud päevaga ligi 900 km.  Järgmise päeva õhtuks jõudsime Libereci, linna, mis asub Jizerska maratoni stardist kümnekonna kilomeetri kaugusel. Seal oli meil broneeritud öömaja kolmeks ööks. Kui meie poisid esimesel õhtul kohaliku laheda pubi üles leidsid (kes Tšehhis käib, see peab ju ikkagi kohaliku õllega veidi tutvust tegema), olid seal nii eestlased kui suusad juba ees. Linnapeal võis kohata ka eestlasi, kuulsime, et päris suur hulk eestlasi elab ühes hotellis koos. Järgmisel päeval saime numbri ja tutvusime stardipaika saamise võimalustega. Valisime korraldajate organiseeritud bussi, mis oli ka tagantjärele vaadates hea ja õige valik.

Tsehhimaa ja õlu, kes neid suudaks lahuta

Jizerski maraton on oma mastaapidelt veidi väiksem kui Tartu maraton, 45 km klassikadistantsi lõpuprotokollist on näha 4021 lõpetaja nimed (sealhulgas 101 eestlast). Kuid kui Tartu maraton on klassikalises stiilis, siis Jizerskal on ühel päeval võimalus sõita klassikalist, teisel vabastiili ning lisaks on organiseeritud isegi öösõit ja muidugi ka lastesõidud. Väga südantsoojendav oli näha, kuidas ka vaegnägijatel on võimalus maraton läbida ees sõitva giidi juhendamisel. Kogu „suusafestival“ kestab mitu päeva. Meie osalesime klassika sõidus. Stardipaik oli organiseeritud teistmoodi kui me seni Eesti maratonidel olime kohanud. Stardigrupid ei asunud mitte üksteise taga vaid üksteise kõrval. Ja stardikoridoris oodates ei tohtinud veel suuski alla panna vaid kui stardigrupile stardikäsklus anti (iga stardigrupi vahe oli mõni minut), jooksid kõik stardijoonele ning alles siis pandi suusad alla. Tagantjärele saab öelda, et rada oli ikkagi kogu aeg tihedalt suusatajaid täis ja möödasõidu võimalused kehvad. Kuna viimastel päevadel enne starti tuli värsket lund (üldiselt oli piirkonnas lumepuudus ja Jizerskasse sõites oli autoaknast välja vaadates raske uskuda, et suusamaraton sellistes tingimustes üldse võimalik on) oli suusarada suhteliselt halva kvaliteediga.

 

Kohati oli Jizerska rada päris raskesti läbitav. Sellisest ojast oli päris riskantne läbi minna – see võis mõjutada suuskade libisemist ülejäänud maratoni ajal

Tsehhi maratonil oli esindatud ka Tartu Maraton. Väidetavalt tunti Eesti maratonide vastu suurt huvi

Toitlustuspunktides oli energiaampsu valik väiksem kui Tartu maratonil ja banaani või vahvli kõrval pakuti maratoni teisel poolel ka energiageeli. Raja profiil oli mägede maratonile kohane – üheksa esimest kilomeetrit enamus maad tõusu, siis laskumistega vahelduv tõus, kahekümne seitsmendast kuni kolmekümnenda kilomeerini tõus ning siis 15 km finišini laskumine. Sõit käis 750 – 1000 m kõrgusel mägedes. Üllatuseks oli see, et enne maratoni käisid riietumistelgis jutud, et maratoni distants on lühemaks tehtud. Kui ma hommikul ärgates teadsin, et ees ootab 50 km suusatamist, selgus enne starti, et distants on 5 km võrra lühemaks tehtud ilmastikuolude tõttu.

 

Jizerska maratoni pildistamispaus. Ilusaid vaateid varjas veidi udune taevas

Jizerska rajal

Ja vaatamata kõigele oli see  üks mõnus ja nauditav maraton. Kartsin, et oma 130 km maratonieelse treenitusega on mul väga raske sõita, aga kuna Mati ( st mu abikaasa ja samaaegselt ka ProRunnerlane), oli mu suusad hästi libisema parafiinitanud ning enne starti usaldasime kohalikele suusapoistele oma suuskade alla pidamismäärde valimise, siis õnnestus 45 km läbida väga mõnus tundega. Vahepeal võtsin taskust välja ka oma fotoka ning püüdsin kohalikud sõiduolud ja ümbruse pildile. Väike fotokas on mul tavaliselt kaasas sellistel maratonidel, kus mu ettevalmistus väga hea ei ole olnud, ning ülepingutuse vältimiseks teen vahepeal pildistamispause. Lumesaju tõttu oli aga nähtavus kaugematele mäetippudele veidi kesine.

 

Sellisena jääb maha toitlustuspunkt nii Eesti kui Tsehhi suurtel maratonidel

Mati uuris Jirzeska maratoni võitjate nimesid, mis seal tahvlil kõik on. Ja avastas, et 2002 võitis Raul Olle. Muideks, lugesime protokollist kokku, et 2015 aastal osales 101 eestlast ja Mati luges kokku et Eesti oli Saksamaaa järe

Mõlemal maratonil tegi Mati mulle väga head suusad.

 

Üldkokkuvõttes jäid Jizerska maratonilt väga mõnusad tunded. Minu maratoni läbimise aeg oli 04:25:10.

 

Maratonijärgsel päeval lõdvestussõitu tehes tundusid rajad palju kvaliteetsemad

 

Liberecist sõitsime edasi järgmise maratoni poole, mis toimus Austrias, Lienzi lähistel – Dolomitenlauf. Teepeal külastasime ka Prahat, vahva sõdur Švejki lugudest tuntud Ceske Budejovicet ning Mozarti sünnilinna Salzburgi.  Dolomitenlauf maratoni jäime aga ootama Lienzist 30 km kaugusel väikeses külas Arnbachis, mis oli stardipaigast 12 km ja Itaalia piirist umbes 2 km kaugusel. Väikeses pereettevõtte poolt peetavas külalismajas (Obergarberhof) oli meie neljaliikmelise reisiseltskonna päralt kahekorruseline õdus korter, kus me kogesime suurepärast kodutunnet. Söögitegemise jaoks oli võimalik osta kohaliku talu toodangut ning kui oma suure elutoa rõduukse mägede poolsele vaatele avasime, tuli tuppa väga mõnusat lapsepõlvest tuttavat maalõhna. Kui teil sinnakanti asja, soovitan kogu südamest seda majutust. See oli niivõrd kodune ja sealjuures ka Austria kohta suhteliselt soodsa hinnaga.

 

See pilt on tehtud Austrias, päev enne Dolomitenlauf maratoni. Tundub ju uskumatu, et järgmisel päeval toimub siit 12 km kaugusel suusamaraton

Dolomitenlauf toimumisele lähim suurlinn on Lienz.

Dolomitenlauf oli oma mastaapidelt palju väiksem kui Jizerska –42 km  klassikasõidu lõpetas 777  suusatajat. Kahjuks tuli siingi suurem lumi maha viimasel ööl enne maratoni ning raja kvaliteet klassikasõiduks oli väga halb. Rada oli suhteliselt kitsas ja kuigi kõrvuti oli kaks rada, ei olnud teist rada möödasõiduks võimalik kasutada, sest jäise ja vesise raja pealt kõrvale astudes võttis värske lume peal suusa kinni. Lisaks oli raja märgistus suhteliselt segane ja ebaloogiline. Ning korra pidin ma isegi seisma jääma ja kohalikke järele ootama, et näha, kuhu poole on õigem oma suund ristmikul keerata. Sõidu ajal oli aeg-ajalt märg lumesadu ning puude otsast kukkus kaela lumehunnikuid. Mul läks siiski päris hästi ja kraevahe jäi kuivaks. Finišis võis aga dressidest vett välja väänata, mis taevast selle nelja tunni jooksul alla sadas. Minu 42 km läbimise aeg oli 4:02:22. Vaatamata kõigele oli ka Dolomitenlauf vahva kogemus ja peale hakklihaga makaroniportsu ja Fanta ära söömise-joomise (jah, ka toiduvalik oli seljanka ja hernesupi kogemusega Eesti suusamaratoonarile üllatav) hakkasime kodu poole sõitma.

 

Dolomitenlauf starti minejad

Kui maratoni lõpuni oli jäänud veel 24 km. „Neitsi Maarja“ toitlustuspunkt Dolomitenlauf maratoni ühel pikemal ja raskemal tõusul

Mati ootab stardipauku

Väikeste laste olemasolu ei takista emadel suusarõõme nautimast.

Nii tore on end poodiumipildiga premeerida

Siin me oleme. Kolme eestlast kolmeteistkümnest, kes Dolomitenlauf klassikasõidus osalesid

Saingi kätte selle magusa medali

Koduni oli meil ligi 2000 km ja selle vahemaa läbimine võttis aega kaks ja pool päeva.

 

Esimene välismaratonide kogemus oli lahe. Tahaks jällegi minna, kui ainult seda pikka autosõitu ei oleks…