Prorunneri sügislaager tulekul!!

Prorunnerid laagerdavad 27-29.oktoobril, juba SEL nädalavahetusel, Otepääl. Peastaap asub Marguse puhkekeskuses. Ootame meile seltsi kõiki soovijaid, ka väljastpoolt meie klubi, praegu on vabu kohti piisavalt 🙂 Huvi korral võtke ühendust klubi(at)prorunner.ee või 53 45 05 42 (Viljar).

Laagri programm: 27.-29. oktoober

Reede 27. oktoober

16.00 – …. Saabumine 
17.30 – 18.30 Treening – rahulik jooks + staatilised kerelihaste harjutused
18.30 – 18.45 Vaba aeg
18.45 – 19.30 ÕHTUSÖÖK
19.30 – 21.00 Laagri programmi tutvustus, tagasivaade hooajale, klubi uue hooaja üritused jne
21.00 – 23.00 Sotsialiseerumine/Lauamängud

Laupäev 28. oktoober

7.15 – 8.15 Hommikujooks/Jalutuskäik + võimlemine
8.15 – 8.30 Vaba aeg 
8.30 – 9.30 HOMMIKUSÖÖK
9.30 – 10.30 LOENG – jooksutreeningud, talvine ettevalmistus (emeriitprofessor Ants Nurmekivi)
10.30 – 11.00 Vaba aeg – ProRunneri Sügisjooksuks valmistumine 
11.00 – 12.30 ProRunneri Sügisjooks 2017 (ühine soojendus)
12.30 – 13.00 Vaba aeg
13.00 – 14.00 LÕUNASÖÖK
14.00 – 15.00 LOENG – jooksjate enim levinud vigastused ja nende ennetamine (Jarko Koort)
15.00 – 16.00 Vaba aeg
16.00 – 18.00 Õhtune treening – rahulik jooks/ jalutuskäik + ÜKE 
18.00 – 18.30 Vaba aeg
18.30 – 19.30 ÕHTUSÖÖK
19.30 – 20.00 Vaba aeg
20.00 – 23.00 Sügisjooksu autasustamine, saunaõhtu!

Pühapäev 29. oktoober

7.30 – 8.00 Hommikujooks/Jalutuskäik/Võimlemine
8.00 – 8.30 Vaba aeg 
8.30 – 9.30 HOMMIKUSÖÖK
9.30 – 10.15 Vaba aeg
10.15 – 12.45 Treening/pikk matk-jooks
12.45 – 13.00 vaba aeg
13.00 – 14.00 LÕUNASÖÖK
14.00 – Laagri lõpetamine

Kiievi maratoni lugu

 KIIEVI MARATON

Maraton on alati põnev. Mitte kunagi ei tea registreerudes, mis võib ees oodata. Väljaspool Eestit joostes lisandub alati ka palju muid põnevaid muljeid ja nii saab iga maratonireis oma näo.

Kiiev tundus põnev. Viimati sai seal käidud klassiekskursiooniga umbes 30 aastat tagasi ja ega eriti mingeid eredaid muljeid ja mälestusi ei olegi. Sestap sai Kiievit „võetud“ päris puhtalt lehelt.

img_6149Ukraina on meile viisavaba, aga arvestama peab tõsise passi- ja pagasikontrolliga, näiteks tagasiteel ei saanud enne lennujaama sissegi, kui pagas oli kontrollitud. Kõik ikkagi turvalisuse pärast. Tavaliselt teen enne reisi üsna põhjaliku kodutöö, et teada saada, kuhu minek ja mis huvitavat ees ootamas. Seekord jäi kodutöö tegemata, aga tegin järeltöö. Raamatukogus polnud just palju raamatuid Ukraina kohta ja nii sattus mu lugemislauale Ukraina ühe tuntuima kirjaniku Andrei Kurkovi raamat „Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest“. See raamat annab päevikuvormis ülevaate sündmustest 2013.a sügisest kuni 2014.aasta kevadeni. Soovitan lugeda, nii mõndagi saab poliitilisest olukorrast ja toimunust selgemaks. Ukrainas on sõda, Kiievis me sellest aru ei saagi, võib-olla aimame vaid selle järgi, et liikvel on rohkem sõdurivormis inimesi. Riigisiseseid sõjapõgenikke on 1,6 miljonit. Krimm on venemaa poolt annekteeritud. Kel suurem huvi toimuva vastu , siis sotsiaalmeedias on selline lehekülg: https://www.facebook.com/uudisedukrainast/?hc_ref=NEWSFEED Lisaks ka: http://www.unian.info/war/

Meid tervitas Ukraina pealinn pilves ja jaheda ilmaga. Esimeses ettejuhtuvas sööklas vaksali lähistel tegime hommikueine ja sealt peale jätkus meie vaimustus kohalike toitude vastu kuni reisi lõpuni. Kui maitsvad pirukad, imelised koogid-tordid, super hea kiievi kotlet, vinegrett jne. Ainult kiidusõnad. Ja odav, meie jaoks hämmastavalt odav. Korraliku õhtusöögi said lihtsamas kohas umbes 3 euroga, pidulikum pühapäevaõhtune söök maksis veidi rohkem aga ikkagi rõõmutegevalt vähe. Arvestama peame aga seda, et keskmine ukrainlase palk on 400  ja pension 50 euro ringis.

Kiievis on kõige mugavam ja kiirem  liikuda metrooga. Loomulikult ei saanud jätta külastamata ka maailma kõige sügaval asuvat metroojaama. Arsenalnaja jaam, mille sügavus on 105,5 meetrit, avati muide, juba 1960.aaastal. Kiievis on palju, mida vaadata. Juba ainuüksi südalinn on kaunis, seal jalutamine omaette elamus. Kuna meil oli linnaga tutvumiseks napilt aega, siis külastasime kuulsat kloostrit Petšorsjaka Lavra ja vaatasime üle ka umbes kilomeeter eemal oleva Rodina Mat kuju. Samas asub ka sõjamuuseum, nii et militaarhuvilistel kuluks seal uudistamiseks kindlasti vähemalt päev. Et mida Kiievist osta? Kaubandusele me eriti rõhku ei pannud, aga üllatuse osaliseks saime küll. Nimelt oli vaja saada teisele poole tänavat ja kui maa-alusesse tunnelisse sisenesime, siis leidsime enda hoopis kaubanduskeskuses. Kõikvõimalikud poed igasse suunda. Seiklesime seal siis mõna aega ja kui maa peale tõusime, siis olime hoopis ei-tea-kus. Nii et maa all on lausa nagu teine, kaubanduslinn. Osta tasub juveelitooteid, ilusat käsitööd ja maitsvat šokolaadi. 1996.aastal president Petro Porošenko poolt asutatud kondiitritoodete firma „Roshen“ firmakaupluses on valik igatahes muljet avaldav.

Ennast Maidani (Maidan tähendab ukraina keeles väljakut. Tänaseks on Maidan saanud 2013-2014.aastaimg_6160 protestiliikumise sünonüümiks, sest liikumine sai alguse Kiievi Iseseisvuse väjakult, mis on ukraina keeles Maidan Nezaležnosti)  äärses 4*hotellis Ukraina sisse seadnud, asutame end maratoni Expot külastama, mis asus Puškini pargis, messihallis. Stardimaterjalide kätte saamiseks on vaja (reisi)kindlustuse paberit (oli võimalik ka kohapeal vormistada) ja isikut tõendavat dokumenti. Stardimaterjalid sisaldasid lisaks numbrile suur hulka kõikvõimalikke reklaamvoldikuid. Expo ise oli nagu ikka- pakuti kõikvõimalikku spordikaupa, samuti ka raamatuid ja näiteks keedupotte. Maratonile registreerudes kahjuks ei olnud ühtegi kohta, kuhu märkida, et soovime ka osaleja t-särki. Kohapeal selgus, et särgi oleks saanud ikkagi ette tellides. Aga kuidas? Seda meile ei osatud vastata. Ja nii me särgist ilma jäimegi, isegi suure raha eest ei saanud osta. Aga see oli ka vist ainus suur pettumus, sest maraton ise oli kenasti korraldatud. Kuna asusime kohe stardi ja finiši juures, siis astusime hommikul hotellist välja ja minuti pärast olime stardis. Paraku ei läinud ühel tuttaval jooksjal sugugi nii hästi. Pakihoidu antud kotist varastati püksid ja kott ise oli kusagil vihma käes, nii et kuivade riiete asemel olid kotis läbiligunenud rõivad.

Maratonihommik oli maadligi pilvede ja vihmasajune. Targu panin ennast soojalt riidesse, koguni kolm särki, müts ja kindad ning pikad püksid ja see oli õige tegu. Kui suvel Peterburis tuli kulgeda ülikuuma, tublisti üle 30 soojakraadiga ilmas, siis Kiievis oli 9.oktoobril sooja nii umbes 7-8 kraadi, lisaks lausvihm ja ka üsna tugev tuul. Nii mõnigi kogenud jooksja hindas ennast pisut üle ja asus jooksma maika ja lühikeste pükste väel, paraku tasus see ennast üsna kurjalt kätte ja nii jäid head jooksuajad tegemata. Minu 24 maratoni jooksul oli see esimene kord, kui varbad külmetama hakkasid, jalad olid ju täiesti läbimärjad. Enne jooksu raja profiili vaadates ja ka laupäeval linnas hulkudes tundus, et tuleb üsna „mägine“ jooks ja nii oligi. Esimene suurem katsumus tuli 10-nda kilomeetri img_6138paiku, kui oli vaja edasi-tagasi joosta mööda väga pikka silda, kus vihm ja tuul eriti hästi tunda andsid. Õnneks oli seal pikemaid ja laiemaid jooksumehi, kelle seljataha hoides sai see ebamugav lõik kenasti läbitud. Ja soovitatav oli kiiresti joosta, et külm ei hakkaks. Siis järgnes esimene pikem ja tõsisem tõus. Tõuse oli korralikult, ikka selliseid laugeid ja pikki. Huvitaval kombel ei tekkinud selle jooksu kestel kordagi tunnet, et tahaks kõndida. Päris pikka aega jooksin koos meestegrupiga, kelle vestlust oli huvitav kuulata ja tempo  oli samuti mulle sobiv ja ühtlane. Vene keelest ju ikka midagi aru saab. Heideti nalja, et norrakatel oleks see ilm ideaalne, vahepael käivad fjordides ujumas ka ja lippavad kiiresti. Igaks juhuks ei hakkand sõna võtma, et Norra pole minu kodumaast ka just ülikaugel. Nii me siis jooksime, vahepeal läksid nemad ette ja mina jäin maja ja lõpupoole püüdsin ma nad siiski kinni ja kulgesin mööda. Üks eakas visa veteranjooksja kõikus üsna kahtlaselt, ka selline maika ja lühikese püksi mees, kuna mul oli musta leiba kaasas, siis pakkusin tükikese. Loodetavasti ta ikka jõudis elu ja tervisega lõpuni. Kiievi maraton on meeste jooks. Naisi osales hämmastavalt vähe, ainult 69 Kokku lõpetas maratoni 630 jooksjat. Muide, ka kohalikud rääkisid, et selline külm ja vihmane ilm on oktoobris sel ajal haruldane, nii et kõik lõpetajad olid kindlasti kangelased.

Kuna ilm oli vihmane, siis joogipunktides väga juua ei tahtnudki, paaris kohas pakuti spordijooki, muidu siiski vaid vett. Lisaks banaane ja apelsine. Õnneks oli endal kõik vajalik kosutuseks olemas ja viimase magneesiumipulbri andsin ka krampidega hädas olnud kaasjooksjale.

Ja siis, oh üllatus, näen äkki enda ees rajal klubikaaslast Maichel Suurt ja tublit jooksjat Raunot. Ausõna, mul  läksid silmad suureks ja suu oli lahti. Hõikasin, et mis lonkimine see on. Maichel vastas, et mine nüüd, tuleb hea aeg ja nii ma edasi liikusingi. Alles hiljem selgus, et tegelikult oli Maichel Raunole abiks, et noormees saaks lõpuni kulgeda. Pisut vale riietus ja meeletu külm olid oma töö teinud. Kella vaadates oli mul tõepoolest võimalik teha hea aeg ja nii need viimased kilomeetrid said korralikult pingutatud. Ja oh imet, tuligi minu isiklik rekord, pea 6 minuti parem, kui suvel Kaunases joostud.  Õhtul tulemusi vaadates selgus teine naljakas asi – oma vanusegrupi III koht. Loomulikult oleks see pidanud tegelikult kuuluma Maichelile aga seekord läks juhuslikult nii. Kõige olulisem on see, et me kõik siiski jõudsime finišisse, ühe karmi kogemuse võrra rikkamana.

img_6040

Kuum dušš, veidike puhkust ja välja teenitud suurepärane õhtusöök „Mafia“ nimelises udupeenes söögikohas. Meie seltskonnas olid lisaks ka üks jooksja ning tema töökaaslane, kes töötavad juba mitmendat aastat Ukrainas. Nii saime ka äärmiselt huvitava ülevaate kohalikest oludest. Loomulikult maratonimuljed ja enesega rahulolu – kõik see käib ju ühe mõnusa jooksujärgse koosviibimise juurde.

img_6090 img_6099

img_6132

Tiina Säälik

KIIEVI MARATONI KODULEHEKÜLG – http://en.kyivmarathon.org/

Sportlik Sügis

Möödunud nädalavahetusel toimus mitu toredat suuremat jooksuvõistlust, kus oli stardis hulganisti Prorunnereid. Kes pistis rinda Tartu Linnamaratoni tuuliste oludega, kes lõpetas Linnajooksude sarja Paide ja Türi vahel.. üks Prorunner madistas suisa kaugel-kaugel .. – ilusaid ja tublisid tulemusi tehti igaljuhul nii siin kui seal!

Tartu Linnamaratonil oli rohesärklasi stardis kõikidel distantsidel ja etteruttavalt võib öelda, et meil läks seal väga hästi! kOHE NII HÄSTI, et saavutasime klubide arvestuses 1.koha!! Esmalt, 42,2km kohta kirjutas KAIDO VAHKAL nii:

Kaido VahkalNii.Kuues maraton joostud. Sai suht B eesmärgi lähedale, a mingi 13sek jäi puudu. Oma panuse sellele andis tuul, kes pani mõnuga näkku ja mujalegi 😀 Esimesed 30km jooksime viieses grupis ja olime ilusti vähemalt 2:55,graafikus. Siis jäi üks grupist maha ja kiltsa pärast ka mina. Klubikaaslane Marek tõstis märgatavalt tempot ja temaga läks üks kutt kaasa. Jäime Germaniga, kes pmst enamus ajast vedas, kahekesi.Mõlemal oli raske… krt kui Germanit poleks olnud siis…Tõeliselt soe inimene! Terve distantsi vältel viskas meile kõigile pidevalt rutska ja tegi muud nalja 🙂 Lõpuaeg 2:58:23 andis mulle siiski päris kõrge 21.koha. Et mitte sõltuda ilmast tuleb end tugevamaks treenida 😉 Igatahes teine maraton järjest alla 3h 😉

Kaido ja suuresti ka Mareki jooksust valmis muuhulgas ka selline video: https://www.youtube.com/watch?v=XdSRKj4a25g&feature=youtu.be (autor: Jüri Raudmaa). 

14543744_10154511615055688_7779403346521341437_o Kaido ja Marek

 

 

 

 

 

Suurepärase tulemusega endale protokollis 15.koha välja jooksnud Marek Võsu jäi ise lihtsaks ja lühisõnaliseks. Oma võistlusestMarek ja Viljar kirjutas mees oma FB seinal ise nii: 

Mis jäi Võidupüha maratonil tegemata ,sai täna tehtud! Maraton alla 3 h. sai täna täidetud. Ei hakka siin pikalt lahkama , et kuidas oli ja kuidas läks.Ilm oli kokkuvõttes hea.Sai tuult,päikest ja vihma. Tänud tiimikaaslasele Kaidole hea vedamise ja seltskonna eest (Y) Mõnus oli koos “lonkida” 😀 Suured tänud Merike Randoja , kes viitsis hommik vara mulle appi tulla ja jagas rajal geele,vett (Y) Tubli. Said hommiku minuga veeta 😀 Ja muidugi suured-suured tänud treener Viljar Vallimäe (Y) Rutska 😀 Ahjaa, uus maratoni aeg siis 2:53:53 😉

Marek VõsuVaadates Mareki kerget sammu ja reipust finishis, jääme temalt ootama uusi vägitegusid ja piiride nihutamisi! Marek oli ju ka SK Prorunner meeskonna “tutikas” liige ekideni EMV-l Tallinnas, Lillepi pargis, kus ta kattis oma 5km vahetuse ajaga 16:55! VÄGEV!


Kuigi mõned meie kiireimad mehed olid vigastustega kimpus, siis joosti välja palju kiireid, korralike ja uhkeid aegu. Lühidalt:

13
 
11
OLARI ORM
1987
EST
TARTU
 
02:50:40
15
 
41
MAREK VÕSU
1980
EST
JÕGEVA
 
02:53:53
21
 
23
KAIDO VAHKAL
1975
EST
TARTU
 
02:58:23
36
 
337
CRIS POLL
1990
EST
LÄÄNE-VIRU
 
03:10:43
68
 
55
KALLE LELLEP
1975
EST
TARTUMAA
 
03:18:59
82
 
110
BJÖRN PUNA
1975
EST
TARTU
 
03:24:14
91
 
122
RANDO ERNITS
1997
EST
TARTU
 
03:27:12
115
 
546
MAIK TUKK
1979
EST
TARTU
 
03:30:10
116
 
111
ERKKI EHASALU
1980
EST
TARTU
 
03:30:11
140
(N11)
550
EGLE VILLIK
1981
EST
TARTU
 
03:34:47
172
 
120
KRISTJAN SAHTEL
1980
EST
TARTU
 
03:42:12
184
 
103
ANDRUS RÜÜTELMAA
1972
EST
TALLINN
 
03:44:03
260
(N31)
86
HELLE HALLIK
1982
EST
TARTU
 
03:57:53
261
(N32)
355
MARLEN MÄESALU
1987
EST
TARTU
 
03:57:58
263
(N33)
323
INGRIT ERNITS
1965
EST
JÕGEVA
 
03:58:08
282
(N37)
486
MAIA BOLTOVSKY
1972
EST
TARTU
 
03:59:18
352
 
48
PEETER ORANEN
1978
EST
JÕGEVA
 
04:20:45
363
(N66)
349
MAICHL SUUR
1976
EST
PÕLVA
 
04:23:17
465
(N92)
386
LEILI TEEVÄLI
1946
EST
TARTU
 
05:40:49

Gudo Triinu BergmannPoolmaratoni rajale jätkus meid ka palju. Üle pika-pika pausi oli võistlustossud jalga tõmmanud Guido Bergmann, kes vapra isana aitas tütrel (Triinu Bergmann)joosta uut isiklikku rekordit! Guido on asendamatu klubikaaslane raja kõrval, võistluskeskustes või paadikuuris! Aga äärmiselt hea meel on, et mees taas võistelda sai. Tema enda kommentaar: Poolmaratoni jooksma minnes oli plaan aidata Triinul lõpetada ajaga 1:45. Läks aga isegi paremini ja lõpuajaks kujunes 1:43:18 ning oma vanusegrupi esimene.

Poolmaraton distantsi kokkuvõte:

12
 
1614
RAINER NISLONI
1990
EST
TARTU
1:23:19
6
 
1133
KALMER VAAKMANN
1973
EST
JÕGEVA
1:29:23
51
 
1739
LAURI RÄBIN
1979
EST
IDA-VIRU
1:31:40
110
 
1601
KAAREL KUUSK
1985
EST
TALLINN
1:37:50
156
 
1497
MARGUS MÄLL
1985
EST
VALGA
1:37:50
171
 
1143
TANEL VÄLI
1979
EST
TALLINN
1:37:50
178
N15
1633
TRIINU BERGMANN
1996
EST
TARTU
1:43:18
182
 
1587
GUIDO BERGMANN
1964
EST
TARTU
1:43:24
187
 
1493
MATI MERILA
1966
EST
TARTU
1:37:50
196
 
1535
FRED SOOLÄTE
1976
EST
TARTU
1:44:00
21
N25
1355
MARIKA KOPLIMÄGI
1972
EST
TARTU
1:45:20
257
 
1613
RAIDO HAAVISTE
1974
EST
TARTU
1:48:04
269
 
1564
MIRKO ADARI
1988
EST
TARTU
1:49:31
356
 
1377
REIMO REHKLI
1985
EST
TARTU
1:55:08
368
 
1709
MARGO ENGEL
1975
EST
TALLINN
1:55:52
374
 
1270
TEA MEY
1974
EST
TARTU
1:56:17
414
N71
1446
KRISTI LEPING
1977
EST
TARTU
1:58:40
499
N114
1583
MARIA MÄLLAS
1982
EST
JÕGEVA
2:03:01
528
N132
1301
TIINA SÄÄLIK
1967
EST
JÕGEVAMAA
2:06:27
622
N179
1689
EVE TEDER
1967
EST
TARTU
1:37:50

Tõeliselt edukaks kujunes meie liikmete jaoks aga 10KM rada! Võit tuli koju nii meeste kui naiste arvestuses, sest Rauno Jolanta LiepinaLaumets ning Jolanta Liepina ei jätnud konkurentidele võimalustki! Kuna Jolanta jookseb käesoleval nädalal poolmaratoni, siis päris maksimumi peale ta välja ei läinudki. Rauno hooaeg saab lõpu aga Saaremaa Kolme Päeva jooksul, kus peab võtma veel, mida võtta annab!

1
 
2004
RAUNO LAUMETS
1990
EST
TARTU
0:32:29
16
N1
3579
JOLANTA LIEPINA
1989
EST
TARTU
0:37:38
22
 
3346
ERMO TIKK
1991
EST
TARTU
0:38:18
35
 
2781
EERIK MUULI
1993
EST
TARTU
0:40:32
43
 
3128
JÜRI SAAR
1973
EST
TALLINN
0:41:27
101
N10
2512
KRISTI KULDKEPP
1988
EST
TARTU
0:44:45
152
N16
2998
LIIS PÕDER
1982
EST
TARTU
0:47:08
283
N37
3500
ANNE-MAI VÕSU
1988
EST
JÕGEVA
0:51:29
475
N135
2503
INGRID KRUUSMANN
1974
EST
TALLINN
0:56:48

Palju õnne kõigile tublidele jooksjatele! Tartu Linnamaratoni protokollid on üleval Championchip lehel: http://www.championchip.ee/results/109

14444742_1068030476599730_7409713576656998064_o 14543814_1068030709933040_3835102769371781361_o 14559944_1068030913266353_847793283797462262_o

 

14567517_1068030553266389_7718490316645870052_o

 

Pühapäeval, 2.oktoobril sai lõpu 2016 aasta Linnajooksude sari. Sarja viimasel etapil joosti traditsiooniliselt Paide kesklinnast Türi staadionile. Jooksid nii eksrokkarid kui sõudjad, jooksid ka Prorunnerid. Oli neid, kel eelnevast päevast jalas mõni Tartu Linnamaratoni distants, aga oli ka puhanuma ilmega Rohelisi 🙂 Ilm oli üsna soosiv ja kilomeetrid kulusid ruttu. 

Kadiliis: Otsus Rahvajooksule tulla sündis alles paar nädalat enne võistlust. Kuna Tallinna maratonist taastumine ei ole sujunud just ülemäära libedalt, siis oli esialgu mõte koos klubikaaslase Karrega joosta lihtsalt alla tunni tulemus ära. Kahjuks jäi Karre vahetult enne võistlust haigeks ja juba tundus, et tuleb vist üksi ajaga võidu joosta. Õnneks oli aga Tartust kohale tulnud Kalle, kes veel eelmisel päeval Tartus maratoni jooksis. Seetõttu tundus ka Kallele tagasihoidlik eesmärk – sub 1h – igati mõistlik. Terve distantsi jooksul ta mul eest ära ei jooksnud ja ergutas just parasjagu nagu vaja oli, aitäh KALLE 🙂 Kiirema algusega tegime paraja varu sisse ja Kirna tõusu saime väga rahulikult võtta. Rapsima ei hakanud, sest eesmärk sai kenasti täidetud ja Paide-Türil uus isiklik rekord tehtud. Ausalt öeldes meeldis see jooks sel korral tunduvalt rohkem. Ilm oli täiesti talutav ja kui endale tempoga liiga ei tee, siis täiesti OK võistlus. Veidi üksluine ta on, aga pealtvaatajaid oli isegi üsna palju ja mis kõige toredam – nad elasid jooksjatele kenasti kaasa ka! 🙂 Boonuseks veel ilus medal ning Linnajooksude raske raud sai ka kotti pistetud. Sellega on nüüd kõik ja uuel aastal tulevad uued, teistsugused eesmärgid/jooksud.

36
 
185
AHTO JAKSON
1971
EST
KURESSAARE
00:51:15
39
 
310
TANEL KOHO
1991
EST
TALLINN
00:51:48
47
 
41
MARIUS AAVE
1986
EST
TARTU
00:52:46
59
 
1038
LAURI VALDMAA
1980
EST
TALLINN
00:53:35
73
 
749
STEVEN RAUDSEPP
1984
EST
VÕRU
00:55:07
93
 
245
DANEL KANGRO
1987
EST
VÕRU
00:56:13
97
 
1116
SILVER VÜRMER
1980
EST
TALLINN
00:56:21
106
 
546
EERIK MUULI
1993
EST
TARTU
00:56:57 
147
 
427
KALLE LELLEP
1975
EST
ÜLENURME
00:58:20
153
N13
344
KADILIIS KUIV
1986
EST
TALLINN
00:58:49
200
N17
1029
MAIGI VAIKLA
1975
EST
VÕRU
1:00:36
233
N21
572
MERLIN MÜRK
1987
EST
/VÕRU
1:01:57 
235
 
515
RAIVO MEITUS
1966
EST
JÕGEVA
1:02:02
414
 
751
RENNO REHTLA
1985
EST
TARTU
1:08:12
444
N71
524
TEA MEY
1974
EST
TARTU
1:09:10 
551
 
345
ANDRUS KUKK
1970
EST
JÕGEVA
1:12:15
583
N119
95
LOLA BELOUS
1966
EST
JÕGEVA
1:13:15
665
N158
1081
HELLE VIITAK
1973
EST
JÕGEVA
1:15:31
667
N159
289
EVELIN KISAND
1987
EST
TARTU
1:15:35 
783
N224
877
TIINA SÄÄLIK
1967
EST
JÕGEVA VALD
1:20:26
866
N274
180
JANE IRD
1984
EST
TALLINN
1:26:04
887
N286
953
ANGELA TIMUSK
1981
EST
JÕGEVA
1:28:09 

Paide-Türi Rahvajooksu tulemused Championchip lehel: http://www.championchip.ee/results/111

7-9. Oktoobril viibime Käärikul treeninglaagris, kuulame loenguid ning teeme koos Tiidrek Nurmega trenni 🙂 14-16. oktoobri nädalavahetusel leiavad paljud tee Saaremaale, Kolme Päeva jooksule. Mõnusaid jooksmisi!

Meie jooksjad – Egle Villik

 Seekord vastas meie jooksu-küsimustele alati kaunis ja särav EGLE! Egle on tugev, kiire, ilus ja… mille peale ta veel käpp on, sellest saategi nüüd lähemalt lugeda 🙂

Millal alustasid jooksmisega ja miks?Egle Villik

Natuke enda lõbuks olen jooksnud vast juba 8 aastat, aga see on selline hästi natuke ja vähesed rahvajooksud. Tõsisemalt võtsin ette aasta tagasi kui küünarliigese kipsi sain ja jõusaali aladega (fitness ja fitness5) enam tegeleda ei saanud. Jalad olidterved ja nii ma jooksma hakkasingi. Seega hetkel kestab esimene tõsisem jooksuhooaeg 🙂

Mis Sind jooksmises motiveerib?

Vabadus! Jookse kus tahad, mis maastikul tahad, mis ilmaga tahad. Motiveerib teekond ise ja ka heaolutunne, mis kestab veel pärast jooksu.

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?

Raske veel öelda. Siiani arvasin, et 10km, aga enam mitte. Seal tuleb kohe kiirelt panema hakata ja samas on piisavalt pikk maa, et peab kaua kannatama. Tundub, et poolmaraton sobib ja 5km ideeliselt kah. Maratoni osas ei oska öelda enne kui esimene on läbitud. Loodetavasti siis pärast 1. oktoobrit J (hetkel võin kindlalt väita, et lemmik distantsiga tegu ei ole;) )

Mis on Sinu parim mälestus võistlustelt?

Neid olen sel hooajal päris mitu saanud. Suht edev oli olla Otepää kolme päeva maratonil 4 korda poodiumil (ProRunnerite naiste tiimiga suisa esikohal). Pühajärve jooksul vanuseklassi esikoht oli ka meeldiv üllatus. Kuna olen veel mõnes mõttes värske jooksja, siis pea iga jooksuga saavutan uue isikliku ja need ongi parimad mälestused. Üli mõnusad on ka momendid kus avastan end naeratamas joostes (kuigi on raske).

Egle VillikKas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?

Jah olen! Sattusin ühistreeningutele just siis kui kipsi maha olin saanud ja muud trennid ei „seganud“ veel jooksmist. Sõber Enn (Erkki Ehasalu) võttis mu näppu, et lähme teeme nüüd normaalset trenni koos jooksjatega kah 😉 Ja kogemus oli otseloomulikult väga positiivne. Muidu mulle lõike joosta ei meeldi, aga nii pundiga koos on ikka teine teema! Varasemalt ma lõikude jooksmisest ei teadnudki üldse midagi 😀

Millised huvid Sul peale jooksmise on?

Kuivõrd minu töö ja hobi on suht ühte sulanud, siis eks need huvid kõik suures osas treeningute ja toitumisega seotud on. Lugeda meeldib – viimasel ajal just rohkem treeningute ja toitumisteemalist materjali, aga krimkad on ju ka mõnusad. Filmi-fanatt olen ma ka (ajapuudusel järjest vähem kahjuks). Teater kindlasti ja kontserdid. Lemmikhobi on hetkel vaieldamatult rabades ja metsades kondamine. Seal juures ka piltide klõpsimine (fotograafiks ma ennast kindlasti ei pea, laksin niisama puusalt). Tervisliku toitumise uurimine on ka huviorbiidis juba pikemat aega – hea kokk ma kindlasti pole (pigem halb), aga selgeks olen saanud, et ilma suurema vaaritamiseta saab ka teha väga häid ja tervislikke valikuid 😉 No ja erinevad spordialad on ka muidugi huvideks – tegelenud olen siis rohkem fitnessiga ja fitness5-ga. Hetkel siiski on jooksmine südamelähedasem. Niisama targutamises olen ka kõva käsi 😉

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?

Egle VillikAi, hea küsimus 🙂 Ai, kui raske vastata! Eks ma loen oma tava treeningnädala lihtsalt toorelt üles 😉

Esmaspäev – kui hommikul personaale pole, siis kerge jooks (10km kergelt – aga see pigem harva) või jõusaal 30min. Õhtul SKT 55min (selg-kõht-tuhar) rühmatreening ja sellele otsa Interval Spinning 55min (siserattarühmatreening)

Teisipäev – hommikul Interval+SK (30min spinn ja 20min selg-kõht lihastreening). Õhtul BodyCombat (55min) ja SKT (55min).

Kolmapäev – hommikul Interval+SK ja Ringtreening jõusaalis (45min, seal rohkem targutan, kaasa teen ainult nii palju, et näitan ette korra). Õhtul lõikude jooks või puhkus (kuidas personaalide vahele mahub).

Neljapäev – hommikul jõusaal 30min (fitness5 harjutustega) ja BodyCombat 45min. Õhtul lebo (noh personaalid, aga seal on oma liigutamist vähe).

Reede – Ringtreening 45min (pärast tundi üritan ise ka läbi teha – hea kogu keha lihastreening). Õhtul lebo kui mõnda trenni asendamist ette ei tule 🙂

Laupäev – kas võistlus või lebo (metsas või rabas).

Pühapäev – kas võistlus või pikk jooks (20-30km viimasel ajal – üldiselt 60-90min).

Üks päev nädalas trennide vaba  – kas laupäev või pühapäev (oleneb võistlustest). Nädala jooksul kõnnin ka vähemalt 40-50km – igapäevaselt 6-13km.

Milline eesmärk on Sul sel hooajal / nüüd juba uuel hooajal pigem?Egle Villik

No hetkel on suurim eesmärk laupäeval maraton ära läbida ja ellu jääda 🙂 Siis ehk veel 5km isiklik teha ja aitab vast küll. Olen sellel hooajal eesmärke ületanud päris palju. Järgmisel võiks poolmaratoni aja 1:36 peale saada, 10km aja nooohhh 42min peale ja kui nüüd seekord päris ribadeks ei tõmba ja isu ära ei kao, siis ehk paar maratoni veel ette võtta (hetkel neid suureks eesmärgiks ei sea).

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?

Asics! Erinevad mudelid ja kõik on mind hästi teeninud.

Mis on Sinu võistluseelne toit?

Siin oleneb palju distantsist. Ja kuna ma hetkel üldse muudan veidi oma toitumist, siis on see veel kujunemisjärgus. Siiani on olnud kerge kaerahelbepuder munaga ja kohv ja tuld. Eelmise päeva sefiirid on ka ennast hästi tõestanud 😀 Aga tuleb ka ette seda, et lihtsalt kohv kookosrasvaga ja minek (eelmisel õhtul siis korralikum kõhutäis).

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?

A no miks mitte? 😉 Seal on ju Enn ja Marek ja mina (haahhaa) ja terve hunnik üli mõnusaid tegelasi. Muhedast treener Viljarist ei hakka rääkimagi 😉 Selge on see, et Prorunneritesse võetakse soojalt vastu ja tehakse jooksmine naudinguks!

Aitäh ja edu treeningutel! 🙂

Well done ehk hard rock maraton Liverpoolis

/Liverpooli maraton toimus 29.mai 2016. Ametlikud tulemused on leitavad siit: http://www.runrocknroll.com/finisher-zone/search-and-results/?resultspage=1&perpage=25&eventid=21&firstname=&lastname=&bib=&city=&gender=&state=&subevent_id=1&division=. Maratoni jooksis, jutu kirjutas ning pildid tegi TIINA SÄÄLIK /


Kuna ma olen jooksuvõistlustel osalemise suhtes üsna kergesti “äraräägitav“, siis järjekordne maratonireis viis koos klubikaslase  Maichl Suurega Inglismaale, Liverpooli. Kuna ainuüksi maratoni nimetus – Rock´n Roll maraton oli intrigeeriv ja mulle, kui muusikasõbrale huvi pakkuv, siis kenal maikuu reedel me teele asusimegi. Riiast otselend Liverpooli on kohalejõudmiseks kõige mugavam viis, aga enne…. oli meil päris tükk aega hirmu ja ärevust. Nimelt olid lätlased otsustanud hakata teed remontima ja sestap olid ka pikad lõigud fooridega reguleeritud. Varusime küll aega, et jõuaksime lahedalt aga paraku läks ikka väga suureks kihutamiseks ja parklast lennujaama liikusime jooksusammul – jõudsime üsna minutipealt.

„Meie kohal on ainult taevas“ laulis John Lennon laulus „Imagine“. Need sõnad on ka Liverpooli lennujaama seinal kirjas ja biitlite vaim saadab meid terve Liverpoolis viibimise aja. Just sellest linnast sai ju  nende tähelend alguse. Guinnessi rekordite raamatus on Liverpool kirjas maailma popmuusikapealinnana – siin on sündinud kõige rohkem edetabelite tippe kogu maailmas. Liverpooli asutas 1207. aastal kuningas John. Linn arenes nii kiiresti, et mingil hetkel oli see Briti impeeriumis Londoni järel mõjukuselt teine ning ka maailma suurim sadam. Täna on Liverpool pigem moodne linn, kus ei puudu huvitavad muuseumid ja ajaloolised põnevad kohad. Ei saa mainimata jätta ka jalgpalli. Liverpool on Inglismaa edukaim jalgpallilinn. Selle kaks meeskonda – FC Liverpool ja FC Everton – on maailmakuulsad. Jalgpalli algusaegadest saadik on need meeskonnad kokku võitnud 27 meistritiitlit, 4 Euroopa karikat, 3 UEFA karikat, 1 karikavõitjate karika, 11 FA karikat ja 6 liigakarikat.

Lennujaamast on linna umbes 9km, kõige mugavam ja odavam on bussiga sõita. Meie esimene käik on expole, et aega säästa13308216_10210449577421983_5287084841167165623_o ja numbrid välja võtta. Echo Arena on suur ja võimas messihall-konverentsikeskus, avatud kuninganna poolt 2008.aastal. Expod on alati põnevad, sest iial ei tea, mis ees ootab. Seekord suunatakse meid 0-korrusele, suurelt stendilt leiame oma stardinumbri, ütleme selle numbrite väljastajale ja saame stardimaterjalid(numbriümbriku) vastu. Enne tuleb ka allkirjastada paber, millega kinnitad, et oled valmis ja võimeline maratoni läbima. Paberit oli võimalik ka internetist välja trükkida aga minu nimega juhtub paraku tihti segadusi ja nii sain selle allkirjastada kohapeal. T-särk on universaalne, selline kandiline meestekas, ühesugune nii maratoni kui ka poolmaratoni jooksjatele. Edasi otsime kohta, kust saaks pakihoiu koti. Inimestel on nad käes aga jagamiskohta me ei leia, lõpuks küsimise peale selgub, et särkide jagajalt tuleb eraldi küsida. Expo ise on äärmiselt tagasihoidlik, mõned müügiletid ja üle veerand tunni meil seal aega ei kulu.

IMG_4395Edasi jalutame ööbimiskohta. Hostelite puhul ütleb kogemus, et on kas õudne või mõnus koht, seekord on mõnus. Asukoht linna ühe peamise jalakäijate tänava, Whitechapeli nurgal, läheduses meeletult poode ja söögikohti. Reede õhtul teeme veel ühe jalutuskäigu linnas ja õhtusöögiks proovime ära kuulsa fish and chips-i. Tuleb tunnistada, et kiirtoit on väga maitsev, aga magedavõitu. Esimene öö, keeruline on magama jääda, sest muusikatümps ja peomeeleolu kestab ja kestab, kostab ja kostab. Kuna hosteli välisfassaadi renoveerimine parasjagu käib, siis ilmselt vahetatakse kunagi ka aknad  kaasaegsete vastu. Seni aga kostab lähedal asuvast Caverni kvartalist meeletu peomöll.

Laupäev on shoppamise päev, kuna meil on seltskonnas ka noor daam, siis ei saa jätta tema soove eiramata. Õhtupoole aga IMG_4253teen väikse linnatiiru päris üksinda. Jalutan kuulsa katedraali suunas ja naudin mõnusat sooja kevadpäeva. Liverpooli anglikaani katedraal on suurim kogu Suurbritannias ja suuruselt viies kogu maailmas. Selle projekteeris Giles Gilbert Scott aastal 1904. Katedraali kell on maailma kõige raskem kell ja katedraali torn on üle 100 meetri kõrge. Kuna teen oma liikumistes väikse valearvestuse, siis lähenen katedraalile suure ringiga. Aga see on hea, sest päev hiljem juba jookseme seda mulle tuttavat tänavat. Katedraal on vaatamisväärsus omaette – tohutult suur ja võimas, ühes küljes peen restoran ja parasjagu on katedraali ruumes ka käsitöö ja kunstinäitus. Esmapäeval käin ära ka torni tipus, õnneks on paar lifti aga pärast maratoni on trepid ju alati teretulnud 🙂 Tornist avanev vaade on võrratu, tasub minna.

Laupäevase õhtusöögi teeme suurepärases pastarestoranis. Rahvast on palju ja märkame ka paljusid jooksjaid, kes samuti eelistavad õhtusöögiks pastat. Toidukoha valik on Liverpoolis keeruline – erinevaid kohti lihtsalt on väga palju. Alates pitsakioskist (ei ole küll pitsafänn aga pitsalõik oli väga maitsev) kuni udupeente restoranideni välja. Ei tea, kas selle valikuvõimaluste rohkuse pärast või tänu heaoluühiskonnale on aga tänavatel näha väga palju korpulentseid inimesi. Kusagil  mujal maades pole neid nii palju näinud. Ausalt öeldes oli see minu jaoks šokeeriv… 😀 Aga mis seal imestada, kui päeva alustada inglise hommikusöögiga (praetud muna, peekon, oad, röstsai, kartulikotlet). Proovisime meiegi selle hommikuroa ära – oli maitsev.

Pühapäeva varahommikul nautisime hommikukohvi õues, tänavanurgal. Ilus päev oli alanud ja tänavanurgal kohvi rüübates ei jõudnud ära imestada, kui palju prahti on maas. Otsekui prügijõgi voolas mööda tänavat. Õhtuste pidutsejate kätetöö, kõik, mida vaja ei olnud, see ka maha visati.

IMG_4283

Kui end minekule sätime, siis maja kõrval istuvad tüdrukud(öisest pidutsemisest vist sinna jäänud) meid märgates soovivad meile maratonil edu. Seda hoolivat ja kaasa elavat suhtumist tuleb sel päeval, maratonipäeval väga palju.

IMG_4344

starti oodates

Kõigepealt aga lühike jalutuskäik stardikohta, Albert Docki. Möödume ühest põhilisest ostukeskusest Liverpool One-st ja jõuamegi kunagise sadama ja kaubaladude piirkonda. Liverpool on asutatud 1207. aastal. Majanduslik õitseng algas 18. sajandil koos orjakaubandusega ja selles oli oma suur roll mängida sadamal. Tänapäeval on Alberd Dock peamine turismimagnet oma muuseumide ja imeliste  vaadetega. Ja ei tasu ka biitlite muuseumi unustada.

Tiina ja Maichl enne starti

Tiina ja Maichl enne starti

Kui te lähete Liverpooli maratoni jooksma ja jõuate enne poolmaratoni starti, siis ärge nö. esimest silda mööda trügima hakake, seal on stardikoridor ja kohtav trügimine, minge tagantpoolt, kus liiklus rahulik. Kuna meil oli aega laialt, siis nautisime melu ja vaatasime poolmaratoni starti. Möllu ja muusikat igatahes jätkus. Ja siis – meie start. Toimus see lainetena ja ladusalt. Juba umbes 1.4 kilomeetril hakkas kerge tõus. Hommikuses karges mereõhus oli kerge ja mõnus joosta. Tõus-tõus-tõus, jõuad tänavanurgani ja jälle ja jälle. Vahelduseks imekaunist parki, loomulikult pika tõusuga. 15-kilomeetril mõtlesin, et kunagi peab ju ka allapoole minema. Jah, läks aga üldkokkuvõttes oli tõusumeetreid rohkem, kui laskumise omi. Oletasin, et mis seal Liverpoolis siis ikka rasket saab olla aga minu arvamust, et rada on väga raske, kinnitas ka jooksusõber Maichl, kel juba väga suur maratonide kogemus. Pole see mingi rocknroll, see on puhas hard rock 🙂

Joogipunkte oli piisavalt, teenindus ladus ja hea. Vett ja spordijooki pakuti väikestes pudelites. Muusikapunktid. Bände esines hulgaliselt, kuid kõige ilusam elamus oli siiski Penny Lain-il, kus samanimelise biitlite laulu saatel naisdj meid ergutas. Väike tõus kuni muusikapunktini ja laskumine selle muusika saatel, mõnusa, maheda häälega dj ergutamas ja kaasa elamas oli üks eredamalt meelde jääv hetk selle maraton ajal. Üllatas, et ka politseinikud ja teised, kes meie turvalisust tänavatel garanteerisid, elasid vägagi kaasa. Rääkimata publikust. Ilusas eramajade rajoonis olid pered „jooksuhulle“ vaatamas, nii mõnigi oli improviseerinud oma joogipunkti. Kuidas sa saad jätta joogitopsi võtmata, kui väike laps sulle vastu tuleb ja selle ulatab 🙂 Mõned olid ka aiavoolikud tänava äärde toonud, et meile jahutust pakkuda. Mulle selline möll ja melu meeldib, see annab jõudu ja mõjub vägagi innustavalt. See oli ka minu esimene miilimaraton(distants oli tähistatud miilide kaupa ja ainult paaris kohas lõpupoole oli kilomeetri tähiseid), siis natuke keeruline oli teada, et kui palju on lõpuni. Viimased miilid-kilomeetrid oli mööda Mersay jõe äärset promenaadi. Õnneks jätsin enne sinna jõudmist joogipunktis end märjaks kastmata ja see oli õige tegu. Vastu tuult rühkides oleks päiksepaistest hoolimata külm olnud. Loomulikult oli lõpp raske aga just seal sai ka mõne kaasjooksjaga paar sõna juttu aetud ja üksteist ergutatud.  Samm sammu haaval lähenesin finišile ja siis – see kitsas ja pikk koridor oli rahvamurruga ääristatud ja kõik elasid meeletult kaasa. Midagi nii ägedat polegi kogenud… Edasi kõik, nagu ikka. Medal,

Kontsert peale jooksu

Kontsert peale jooksu

joogipudel, pakihoid, alkoholivaba õlu, puuviljad. Teisel pool Echo Arenat aga oli suur lava ja seal käisid terve päeva rockkontserdid. Publikut oli palju kaasa elamas. Tunne oli nii hea, et nautisin ka pisut aega muusikat ja sooja päikest, enne kui hosteli poole teele asusin. Igatahes kolmandat korda Liverpoolis toimuv Rock `n roll maraton oli väga äge algusest lõpuni.

medal

Esmapäeva jäid mõned väiksed kaubanduslikud retked ja minu kindel soov oli ka ära käia kuulsas biitlite keldris. Cavern Club on muusikahuvilistele kohustuslik, just selles, tänaseks maailma kuulsaimas klubis alustasid biitlid 60-ndate algul oma tähelendu. Kõik algas juba muidugi  varem. Kõigi aegade tuntuimale rockbändile pani 1957. aastal aluse John Lennon, kes lõi Liverpoolis Quarry Banki koolis õppides koos kaasõpilastega ansambli “The IMG_4380Blackjacks”. See kestis kõigest nädala, 1957. aasta märtsis pani Lennon kooli nimest inspireerituna bändi nimeks “The Quarrymen”. 1965 aastal andis The Beatles oma esimese staadionikontserdi. Muide, algne Cavern Club lammutati aastal 1973, 80ndatel esitati samale kohale aga uus klubi. Täna on klubi üks suurimaid turismimagneteid Liverpoolis. Keerdtreppi mööda alla ja oledki väikses üsna umbses võlvkeldris ajalugu uudistamas.

Tänavu finišeeris maratonil  2531 jooksjat. Liverpool maratonijooksuga vallutatud, võime rõõmsalt tõdeda, et olime esimesed prorunnerid seal jooksmas. Esimeste eestlaste au tuleb jagada aga Iisaku mehe Jaanus Altojaga, kes samuti maratoni jooksis. Aga statistika ja ajaloo mõttes – esimesed Eesti naised oleme Maichliga küll, kes Liverpoolis maratoni jooksid 🙂

Siit saab lähemat infot Rock´n roll maratonide kohta: http://www.runrocknroll.com/ Järgmine võimalus sama sarja maratoni joosta on augusti alguses Dublinis.

TIINA SÄÄLIK

13305248_10210449636383457_5782830684127865633_o 13320956_10210449638543511_2948620238662745358_o13301364_10210449619223028_4780175134199584412_o 13308672_10210449616582962_3656014025969270613_o


Tutvustame jooksjaid – Kattri Reinula

Kiirete meeste vahele mahub klubi Prorunneris ka kiireid naisi 🙂 Tutvustame Teile järgnevalt Kattri Reinulat, kes püstitas juunis Pärnumaa Võidupüha poolmaratonil uue isikliku rekordi 01:33:39!! Miks ja kuidas ta seda kõike teeb.. sellest saabki Kattri Reinulanüüd lugeda 🙂

Millal alustasid jooksmisega ja miks?

*Jooksmisega alustasin üle kahe aasta tagasi.Peamiselt tingis selle rahulolematuse viimase sünnituste järgne liigne kehakaal ja ka muidu vilets füüsiline vorm. Kokkuvõtvalt öeldes – ma polnud nõus 40-aastaselt veel “tädide” kategooriasse kuuluma.

Mis Sind jooksmises motiveerib?
*Jooksmise juures motiveeribki eelkõige pärastine priima enesetunne, stabiilne kehakaal ja tasapisi kasvanud võhm ja tulemused. Võistlengi eelkõige iseendaga.

Saku Suvejooks

Kattri Saku Suvejooksu 10km kolmas naine!

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?
*Päris lemmikdistantsi mul vist polegi.Igaljuhul pole see lühikese võistlusmaa, mis kohest “kütmist” nõuab, pigem pikemad, kus võimalik oma jaksu jaotada:)

Kas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?
*Osalenuna vaid mõnedel PR ühistreeningul, pole ma vist väga pädev hinnanguid andma, kuid olen saanud maigu suhu sealseist erinevaist jooksuharjutustest ning need meeldivad mulle. Seda enam, et pole varasemalt sellisega eriti kokku puutunud. Kõik on õpetuseks:)

Millised huvid Sul peale jooksmise on?Kattri Reinula
*Jooksmise kõrval meeldib mulle lugeda.Oleks vaid aega enam…

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?
*Tüüpilisse treeningnädalasse mahub 60-70 km jooksu. (Natuke maastikku, natuke tõuse, veidi kiiremaid lõike.) Vahel tuleb ka vähemaga leppida.

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?
*Lemmikut jooksutossu või õigemini selle mudelit, mida selgelt esile tõsta võiksin, pole mul veel välja kujunenud – katsetan erinevaid, otsin oma. Praegu jooksen Saucony, Joma ja Nike´ga. Järgmisena tahaks proovida NB.

Mis on Sinu võistluseelne toit?
*Võistluste-eelselt teen reeglina röstsaia või valin koorikleiva millegi meelepärasega. Puder tundub mulle pisut raskevõitu. Juurde käib banaan ja mahl.

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?
*Sõbrale soovitaksin PR selle sõbraliku atmosfääri pärast ning selle toredate ja aktiivsete eestvedajate tõttu. Siin on meeldivad ja toetavad jooksukaaslased. Aitäh selle eest!

Aitäh, Kattri ja edu treeningutel!  :)

Tutvustame Prorunnereid – Jolanta Liepina

Jolanta Liepina

Millal alustasid jooksmisega ja miks?

Alustasin jooksmisega kui ma olin 14-aastane ning käisin Salacgriva keskkooli 8.klassis.  Lihtsalt ühel päeval otsustasin, et Jolanta Liepinatahan kuhugi trenni minna ning selleks sai korvpalli trenn. Paraku olin alla 160cm pikk ning väga paljulubavat tulevikku selles spordialas ei paistnud! Üldfüüsilise ettevalmistuse tundides selgus aga, et suudan joosta palju kauem kui teised tüdrukud ning isegi poisid. Kuna minu õpetaja ja esimene treener Rasma Turka ei õpetanud meid ainult korvpalli mängima, vaid tutvustas meile ka paljusid teisi spordialasid, siis peale umbes kuuajalist treeningut otsustasime, et võtan osa 1500m murdmaajooksust. Võitsin selle võistluse 5 minuti ja 34 sekundiga ning see on mul siiani eredalt meeles. Võitsin sama võistluse ka järgneval viiel aastal ning liikusin oma esimeste Läti tiitlivõistluste poole. Ma ei tunne, et ma oleksin jooksmises sündinud staar, mul on lihtsalt võime eesmärkide nimel väga kõvasti töötada.

Mis Sind jooksmises motiveerib?

Motivatsioon jooksmiseks? Jooksen selleks, et mitte paksuks minna! Loomulikult on see nali, ent samas mõnes mõttes vastab ka tõele. Mulle meeldib püstitada üha uusi isiklikke rekordeid! Ma armastan jooksmist kogu südamest ja see on osake minust, seega eesmärkide püstitamine ja nende täitmine  tundub minu jaoks väga loogiline ja loomulik. Mulle meeldib lugeda ka raamatuid jooksmisest – imetlen väga Briti imevendi – triatleete Brownleesid. Mõnikord ma vaatan isegi Youtubest motiveerivaid videosid! Ent kõige rohkem vastab tõele see, et ma isegi ei küsi „Miks?” (joosta), vaid see tuleb iseenesest oma sisimast.

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?

Peale viimast maratoni võin ma öelda, et mu lemmikdistants ja eesmärk on just maraton. Ma tean, et ei ole kerge seda hästi joosta ning ma olen veel kaugel tulemusest, mida peaksin „heaks”, ent mul on kuhjaga motivatsiooni selle nimel treenida. Iga distants, mis on üle 5000m on hea. Loomulikult jooksen ka lühemaid maid, aga need ei paku minu jaoks nii suurt rahuldust.

Mis on Sinu parim mälestus võistlustelt?

Minu parimad mälestused ei ole seotud võitude või medalitega, parimad mälestused sünnivad headest tulemustest. Kui ma olen korda saatnud rohkem, kui endalt esialgu lootsin. Jooksen ja on tunne, et võiksin joosta veel ja veel ning üha kiiremini ja kiiremini. Parimad mälestused seonduvad võistlustega, kus olen nii alustanud kui lõpetanud tugevalt. Mõnikord on peale head trenni sama mõnus tunne.

Kas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?

Olen osalenud küll, aga kahjuks ei lähe see alati mu treeningplaaniga kokku. Aga kui olen osalenud, siis on see lisatreening, kus saan teha erinevaid jooksuharjutusi, mis Prorunneri trennis on väga huvitavad. Neid mulle meeldib teha. Treeningud on positiivse atmosfääriga ning jooksjatele peaks see olema oluline.

Millised huvid Sul peale jooksmise on?

Mulle meeldib muusika, raamatud, reisimine. Meeldib kõik, mis annab positiivset emotsiooni ja on põnev. Tahaksin käia rohkematel festivalidel ja kontsertidel, aga kahjuks toimub suur osa neist suvel, kui ma ei saa treeningute ja võistluste tõttu pikka puhkust omale lubada. Lisaks meeldib mulle veel oma blogi pidada, seegi on huvitav.

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?

Maratoniks valmistudes tegin kaks treeningut päevas. Nädalas oli kaks või kolm raskemat päeva, kus tegin ühe või isegi kaks spetsiaaltreeningut. Kõigil teistel päevadel lihtsalt taastavad jooksud, lihastreening, venitused. Füüsilise poolega pean veel vaeva nägema.

Milline eesmärk on Sul sel hooajal?

Olen juba öelnud, et maraton alla 2:50 ja isiklikud rekordid nii paljudel distantsidel kui võimalik. Eesmärk on olla tugevam kui varem ja võistelda paremini kui varem.

12987034_539939446177715_4030909462482109349_nMis on Sinu lemmik jooksutoss?

Pikkade või keskmiste jooksude jaoks Adidas Ultra Boost ST ja Adidas Sequence. Kiirete treeningute/jooksude jaoks Adidas Adizero Adios. Mul on palju Adidase tosse, aga need on kindlasti lemmikud.

Mis on Sinu võistluseelne toit?

Lihtne – kaerahelbed rosinatega, SiS energiabatoon ja kohv. Joon üsna palju SiS Hydro jooki. Selline on minu tavaline söök enne võistlusi või enne raskemaid treeninguid.

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?

Soovitaksin seda, kuna selles tiimis tunnen ennast hästi vastuvõetunaning usun, et nii tunevad ka kõik teised. Tiimikaaslate poolt tunnen väga positiivset suhtumist ning Viljar suhtleb treenerina jooksjatega väga professionaalselt. Võistlustel toetatakse teineteist. Ja alati on parem olla tiimis kui mitte olla! 🙂

Aitäh ja edu treeningutel! 🙂

Talvised tiitlivõistlused

Rauno ReinartEesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus toimusid möödunud nädalavahetusel, 27-28.veebruaril Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis. Kuigi SK ProRunner ridadesse kuuluvad nii mõnedki mehed ja naised, kes võiksid EMV arvestuses võistelda, siis enamjaolt kasutatakse seda võimalust rohkem suvel. Nii ongi meil hea meel, et vähemalt meie üks uusimaid klubiliikmeid, Rauno Reinart, oli Tallinnas ning võistles meeste 1500m ja 3000m jooksudes. Lühemal distantsil tegi mees enda kohta hea jooksu, esimesed jooksus saadud aeg 4.25,09 andis talle 19. koha. 3000m jooksu pidi Rauno paraku katkestama.

Ametlikud tulemused meeste 1500m jooksus

Ametlikud tulemused meeste 3000m jooksus

Kõik Eesti talviste meistrivõistluste tulemused

Ent sise-meistritiitleid jagati ka lõunanaabrite juures, Lätis, Kuldigas. Meie Jolanta Liepina startis naiste 3000m jooksus, kus ta võitis kuldmedali ning Läti meistritiitli ajaga 10.32,63. Jolanta enda sõnutsi konkurents on suhteliselt hõre ning seetõttu ei õnnestunud joosta ka väga head aega, ent ta on rahul medaliga ning hea enesetunne jooksu ajal annab tunnistust edukalt kulgenud ettevalmistusest. Suured õnnesoovid Jolantale ja tema treenerile, Harry Lembergile! 🙂

Läti meistrivõistlused

Jolanta Liepina Jolanta Liepina

Jõgeva Jõulujooksu võitsid Raivo Alla ja Kaisa Kukk!

Jõgeva Jõulujookd

Jõgeva Jõulujooksu start! Foto: Merikene Annuk.

Täna toimus Jõgeval esmakordselt SK Prorunneri korraldatud Jõgeva Jõulujooks. 10km distantsi, mille rada kulges mööda Jõgeva linna tänavaid ning lähiümbruse maanteid, võitis meestest Raivo Alla (Sparta/Elujooks) ning naistest Kaisa Kukk (Treeningpartner). Raivo Alla edu konkurentide ees oli veenev, tema võiduajaks oli 31:52. Teise koha saanud SK Altius esindaja Karl Mäe tulemuseks oli 32:41 ning kolmandana finisheerunud Dmitri Aristov Stamina Spordiklubist lõpetas ajaga 33:01.

Jõgeva Jõulujooksu Raivo Alla

Raivo Alla võitjana finishis. Foto: Merikene Annuk

Naiste arvestuses võidutsenud Kaisa Kuke tulemus 38:10 andis jooksu üldarvestuses 16.koha. Teine naine oli Grete Tõnne (EMÜ SK) ajaga 39:54 ning kolmas Kattri Reinula (SK ProRunner) tulemusega 43:46. 

Kokku lõpetas Jõgeva Jõulujooksu 95 jooksjat ning 12 kepikõnni harrastajat. Jooksu esialgsed tulemused leiab siit: http://nelson.racetecresults.com/results.aspx?CId=16267&RId=84

MG_6495 1a MG_6497 1aMG_6516 1a

Muljetavaldav Porto ja Porto maraton

/Autor:Tiina Säälik, Fotod autori omand./

Pika etteplaneerimisega sai ette võetud jooksureis Portugali suuruselt teise linna Portosse. Ühtlasi oli see ka jooksuhooaega peaaegu lõpetav reis. Juba traditsiooniliselt alustasime Portosse sõitu Riiast. Paljudel on tellinud küsimus, et kuidas ikka nii palju saab välisreise ette võtta. Üks hea nipp on, et asju tuleb pikalt ette planeerida ja hoolikalt ka lennupiletid passida. Me lepime odava pileti nimel ka vahemaandumistega ja võib-olla mõttetuna tunduva niisamapassimisega. Portosse reisides oli peatus Dortmundis ja tagasi tulles Brüsselis.

Olime kohal kolmapäeva, 4.novembri õhtul ja reedel oli expo külastamine. Expo asus Museu dos Transportes e Comunicacoes ruumides. Kõige lihtsam oli küsida turisminfost, kus meie kaardile teekond peale joonistati. Douro jõe kaldal paiknevas endises kaubajaamas võtavad porto13meid vastu väga sõbralikud korraldajad, kes meid esmalt numbreid kätte saama suunavad. Üllatuseks on see, et haaknõelu peame eraldi küsima, neid ümbrikus ei ole. Rõõmsaks teeb mõnus laiemate rihmadega seljakott, mille sisu omakorda üllatab – paberipahna ehk reklaame eriti pole, asjalik jooksuajakiri, kus tulevate võistluste daatumid ja palju muud põnevat infot, punane nokamüts, kõrrejook, kalender, telefonikott käsivarrele, hästi lõhnav seep. Maratoni särk on punane ja kui varem kirja pandud number ei sobi, siis saab õigema vastu välja vahetada. Minu S oli enam vähem paras või pigem suur. Särkidest veel niipalju, et saime ka lõpetaja rohelise särgi, seda siis juba finišis ja samuti sai valida õige suuruse. Mõlemad särgid on kena kujundusega ja heast materjalist.

porto3

Kiibikontroll, nagu ikka näitab ekraanil su nime ja numbri ja saamegi Expol ringi uudistada. Reede hommikul on rahvast üsna vähe. Expo ise on pigem tagasihoidlik, kuid huvitav on ringi vaadata ,et mida selles maanurgas jooksjatele pakutakse. Lõpuks jõuame ka lippuderivi juurde porto1ja loomulikult peame tegema ka pildid koos Eesti lipuga. Meie ehk siis prorunnerid Maichl Suur ja siinkirjutaja on nö. kolmandad eestlased, kes Portos maratoni jooksmas. Varem on eestlased kahel aastal osalenud ja loodan, et edaspidigi on huvilisi, sest korraldus on väga hea ja Porto suurepärane koht, kus suve pikendada ja lisaks jooksmisele ja kohalikku kultuuri nautida. Eestlasi oli maratonirajal neli ja kiireim oli Raido Raspel Jooksupartneri klubist ajaga 3:19:18.

Maratonihommik tervitab meid selge taevaga ja annab aimu, et tuleb kuuma ilma jooks. Meie elukohast on stardialasse umbes kilomeeter kui sedagi. Pisut kõhedust tekitav on finišikoridor, mis enne viimast 195 meetrit on päris kena tõusunurgaga. Kuna kusagilt ei õnnestunud rajaprofiili leida, siis olen ennast häälestanud üllatustõusudeks ja tuleb tunnistada, et neid siiski on. Pigem õnneks raja esimesel 15km-l, kus tõusude võtmine on üsna ladus.

Finišikoridoris seistes on asi selge, et kulgeda tuleb targalt, kuna higi jookseb juba niisama seistes. Stardime üsna tagareast ja meist rullivad kohe üle 15 km jooksjad. Valus on vaadata, kuidas mõned nendest 15km-l on poolsurnud ja kohe üldse ei jõua. porto4Meie aeg on veel ees…Hommikul on mõnus, raskemaks läheb alates 20km-st. 15-km on meie toetajad ergutamas ja pildistamas ja siis see pikk jooks mööda Douro jõe kallast. Mul on asi selge, tuleb ellu jääda, kuna kuuma ilmaga (temperatuur umbes 23-24 soojakraadi) on mul alati väga raske joosta. Õnneks on veepunktid iga 5km järel. Vett antakse väikestes pudelites. Loomulikult on nii mugav aga see ökoloogiline jalajälg… Märkimist väärt on ka see, et koristamine käib pidevalt, ei pea tühjade pudelite otsas koperdama. Teisest rajapoolest alates saab ka spordijooki, puuvilju, marmelaadi ja rosinaid. Sool oli endal kaasas ja tark tegu oli seda ka sisse võtta. Veejoomisega juhtus aga mul taas tuttav teema, jõin vist viimastel kilomeetritel pisut palju ja see maksis ka natuke kätte.

Teate, sõbrad, kui raske on joosta olukorras, kus tahaks parema meelega istuda tänavakohvikusse ja lihtsalt olemist nautida. Või siis maratonijooksjate kannatusi vaadata 🙂 Aga just nii oli. Kui väga oleks tahtnud ennast rohekates ookeanivoogudes värskendada. Ületame Porto sümboli, Ponte Dom Luisi silla ja edasi tuleb munakivitänav, kohe saab täis ka 30 kilomeetrit. Õnneks on jõeäärne tee ka pisut majade ja mäekülje varjus aga raske on ikkagi. Lõpus ümberpöörd ja taas üle silla aga veel tuleb teha üks väike edasi-tagasi lõik. Justkui katlas, päike kütab ja tuult pole. Mis siis muud kui finiši poole. Expo hoone juures on meie ergutajad veepudelitega. Oskan vaid viriseda, et üldse kohe enam ei jõua ja jalutan-sörgin vapralt edasi. Pole mina ainuke vaevleja, samasuguseid on palju-palju, nii palju kõndijaid polegi varem ühelgi maratonil sattunud nägema. Ühe Austria naisjooksjaga kulgeme pea pool maad nö vaheldumisi, et kord tema ees ja siis jälle mina. Ikka tervitame-lehvitame rõõmsalt ja ütleme, et mitu km on veel lõpuni jäänud. Sellist mõnusat toetust nii rajaäärsete lehvitajate kui hõikajate poolt kui ka rajal kulgejate poolt on väga palju. Veel viimastel kilomeetritel haaratakse käest, et tule-tule nüüd 😀 On mõnus heatahtlik õhkkond. Mõne kilomeetrid enne lõppu on ka nn. ametlik ergutustiim, kes oma väikeste õllepudelitega juba üsna rõõmsalt kekutavad. Ei hoia ma end tagasi, ja nii saangi ka paar lonksu külma õlut. See oli sel hetkel kui eluvesi ja aitas mitu kilomeetrit edasi. Viimasel 2kilomeetril on leebelt väike üllatustõus ja siis see hommikul üle vaadatud finišitõus. Jooksen üles, pingutan, veel 195m ja ongi tehtud! Äge, jubepaha on liigsest veest aga natukese aja pärast kosun ja liigun edasi. T-särk, veepudelite kott, tuulekindel vest, õunad – kõik see lõpetaja meelehea ja loomulikult imekaunis medal. Finišialast väljunud, saan kokku ka oma kaaslasega ja jalutamegi oma elukoha poole. Tuleb tunnistada, et enesetunne on väga hea, ma ei ole väga väsinud ega endale liiga teinud, ega jooksnud just ka palju pole 🙂 Duši all käidud, riided vahetatud ja jalutamegi randa päikeseloojangut nautima. Meie kõrvallauas on samuti jooksuseltskond, kes õhtut naudib.

Porto on hea koht, soe, sõbralik ja taskukohaste hindadega.

Alljärgnev on minu artiklist Jõgevamaa ajalehest „Vooremaa“:

porto2Porto, Portugali suuruselt teine linn, elanike arv üle 200 tuhande, mitteametlik Põhja-Portugali pealinn. Veinihuvilised on kindlasti teadlikud, et portvein ongi pärit Portost, kui 17.sajandil Douro orust veini transportivad britid segasid seda parema säilivuse saavutamiseks brändiga. Jõgi jagab linna pooleks ja just Gaia linnaosa on tuntud oma veinikeldrite poolest, tasub kindlasti ka väike degusteerimine ette võtta, et aimu saada kuulsate veinide olemusest.

Porto on üks vanimaid Euroopa linnu ja tema arhitektuur on tänaseni väga hästi säilinud, kohati küll tekkib südalinnas küsimus, et kuidas ja miks on väga räämas ja tühjad hooned alles, miks neid ei renoveerita. Samas on see UNESCO maailmapärandisee kuuluv vanalinn äärmiselt kaunis, isegi poollagunenud hooned annavad omapära. Ja need imelised meie mõistes mustrilised seinu katvad kahhelplaadid ehk azulejos, neid võidki imetlema ja pildistama jääda, omamoodi võluv on ka välja kuivama riputatud pesu. 2001.aastal oli Porto Euroopa kultuuripealinn.

Kahtlemata on linna kuulsaimaks sümboliks 385 meetrit pikk 1886.aastal ehitatud Ponte Luisi sild, mille projekteeris Léopold Valentin , Gustave Eiffeli mantlipärija. Eiffeli enda poolt on Portos konstrueeritud Dona Maria Pia sild. Sillalt avanev vaade jõe kahel kaldal asuvale linnale on lummav.

Jalutuskäigul vanalinnas, Avenida dos Aliadosel, vaatame lisaks sellel tänaval paiknevale raekojahoonele Camara Municipalile üle ka McDonaldsi kiirtoidurestorani. Nimelt loetakse seda üheks maailme ilusaimaks, kuna 1995.aastal ümberehitamise käigus säilitati 1920.ndate aastate interjöör. Päris kummaline on vaadata, kuidas kaasaegne teenindus ja kiirtoit ning eelmise sajandi interjöör koos eksisteerivad.

porto5

See katedraal on suurepärane oma arhitektuuri poolest, võimas 12.-13.sajandil ehitatud ja kindluskirik pakub puhkehetke väsinud turistidele. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi olevat Penoventosa mägi asustatud juba 3000 aastat tagasi. Porto tänavad on üles-alla ja hoolimata heast metrooliiklusest soovime võimalikult palju jalutada ja näha. Muide, Porto metroo on omapärane selle pärast, et pigem meenutab trammiliiklust, maa all sõidetakse üsna vähe, vähemalt nii oli neil liinidel, mida meie kasutasime.

Vaatamisväärsus on ka Sao Bento rongijaam, kus imetleme seinamaalinguid, kus on kujutatud külapidusid, ajaloolisi stseene ja transpordivahendeid. 1916.aastal valminud jaamahoone ehitati endise kloostri asukohale. Kui oleme lõpetamas jalutuskäiku Ribeiral (see peaks küll kõigil Porto turistidel kohustuslik olema, sest kaldaäärne tänav on täis suurepäraseid kohvikuid ja poekesi), saame üles linna funikulööriga, jalad on ikka tõesti väsinud…Kindlasti soovitan külastada ka Lello raamatupoodi, mis 2011.aasta Lonely Planetporto6i poolt nimetati maailma parimate raamatupoodide edetabelis kolmandaks. Just selles neogooti stiilis sisekujundusega poekese teise korruse kohvikus olevat K.J Rowling kirjutanud Harry Potteri lugusid. Istusime sel meiegi.

Portos on mõnus puhata, leidub häid tänavakohvikuid, kus sõrmkübarasuuruse tassiga saad lonksu ülikanget ja aromaatset kohvi, kõrvale mõne mõnusa küpsetise ja turistide retk võib jätkuda. Ka toit on väga hea. Elame sadamapiirkonnas, Matosinhoses ja just seal on parimadporto7 (kala)restoranid. Kindlasti tasub ära proovida grillitud sardiinid. Merandide grillimine käib otse tänaval ja kalad maitsevad suurepäraselt.

Reisi peapõhjuseks oli 8.novembril toimunud Porto 12.jooksumaraton. Reedel külastame maratoni Expot, mis asub jõe kaldal olevas endises kaubajaamas, mis nüüd on transpordi ja kommunikatsioonimuuseum. Teel sinna näeme ühel majal ka meie sini-must-valget lippu lehvimas. Tekitab rõõmsat elevust. Maratoni stardimaterjalid käes, suundume otsima Palacio de Cristali ehk Kristallpaleed, mis tundub olema üsna lähedal. Tegelikult aga tuleb ronida üles mööda järske tänavaid.

Jardim do Palacio de Cristal, kristallpalee aed, on sügisel pisut räämas ja palee ise on suur ümara kujuga kontserdihall. Tegelikult aga oli selles kohas 1865.aastal avatud imeline palee, mis aga hävitati. Aed ning palee olid väga populaarsed linnaelanike seas ja kujunesid rahvale kooskäimiskohaks. 1950-ndatel aastatel leidis Salazari diktatuur, et Portos pole piisavalt spordihalle ja nii tehti kristallpalee asemele betoonehitis.

porto10porto9


 

 

 

 

 

Selleks et aga maratonipäevaks jalgu säästa, siis läheme bussi peale ja lihtsalt sõidame. Portos tasub osta 3 päeva pilet, mis kehtib kõigis bussides ja metrooliinidel. Valideerimissüsteem on mugav ja pilet taskukohane. Bussiga saame ookeani äärde ja jätkame jalutades. Külastame Meremaailma, kus kõikvõimalikke kalu ja mere-elukaid näha ning vaatame üle ka ookeani kaldal asuva väikse kindluse. Seal lunastame 5o sendiga pileti ja kohalikes meestes tekitab meie raha üllatust ja küsimusi. Et kust me porto8tuleme ja mis ikkagi see väike asi meie kaardil on (Võrtsjärv). Tore ja soe kohtumine kohalikega. Inimesed on Portos väga sõbralikud ja lahked, kui kaardiga seisma jääd, siis pakutakse abi ja meie mõnusa butiikhosteli personali ei jõua ära kiita. Puudub lõunamaade lärmakus ja pealetükkivas ja meie reisiseltskond arvab üksmeelselt, et portugali inimesed on tõepoolest pisut meie endi moodi vaoshoitud.

Porto on linn, kus peab aega olema. Vaadata-pildistada on palju, elamusi saavad nii kunsti-kui shopinguhuvilised ja novembrikuus on ka ookeanivesi piisavalt soe, et julgemad saavad end ka vette kasta. Pärast maratoni on tõeline rahulolu ja naudinguhetk istuda rannakohvikus, jälgida, kuidas surfarid trenni teevad, võtta mõnus kohvi ja vaadata, kuidas päike loojub. See on nauding, mida soovitan minna kogema just Portosse.

porto14 porto12 porto11 porto10