Prorunnerid sõidavad lõunamaale!

Rühm Prorunnereid lendab täna Portugali, et teha 10 päeva trenni soojas, päikeselises kliimas ning laadida patareisid  Lubame mahajääjaid kostitada piltide ja muljetega ning loodetavasti meelitame järgmisel aastal juba rohkem inimesi osalema!

Jälgi meie tegemisi Facebookis – https://www.facebook.com/ProRunneri-laager-Portugalis-2017-1178761632243160/

Muljetavaldav Porto ja Porto maraton

/Autor:Tiina Säälik, Fotod autori omand./

Pika etteplaneerimisega sai ette võetud jooksureis Portugali suuruselt teise linna Portosse. Ühtlasi oli see ka jooksuhooaega peaaegu lõpetav reis. Juba traditsiooniliselt alustasime Portosse sõitu Riiast. Paljudel on tellinud küsimus, et kuidas ikka nii palju saab välisreise ette võtta. Üks hea nipp on, et asju tuleb pikalt ette planeerida ja hoolikalt ka lennupiletid passida. Me lepime odava pileti nimel ka vahemaandumistega ja võib-olla mõttetuna tunduva niisamapassimisega. Portosse reisides oli peatus Dortmundis ja tagasi tulles Brüsselis.

Olime kohal kolmapäeva, 4.novembri õhtul ja reedel oli expo külastamine. Expo asus Museu dos Transportes e Comunicacoes ruumides. Kõige lihtsam oli küsida turisminfost, kus meie kaardile teekond peale joonistati. Douro jõe kaldal paiknevas endises kaubajaamas võtavad porto13meid vastu väga sõbralikud korraldajad, kes meid esmalt numbreid kätte saama suunavad. Üllatuseks on see, et haaknõelu peame eraldi küsima, neid ümbrikus ei ole. Rõõmsaks teeb mõnus laiemate rihmadega seljakott, mille sisu omakorda üllatab – paberipahna ehk reklaame eriti pole, asjalik jooksuajakiri, kus tulevate võistluste daatumid ja palju muud põnevat infot, punane nokamüts, kõrrejook, kalender, telefonikott käsivarrele, hästi lõhnav seep. Maratoni särk on punane ja kui varem kirja pandud number ei sobi, siis saab õigema vastu välja vahetada. Minu S oli enam vähem paras või pigem suur. Särkidest veel niipalju, et saime ka lõpetaja rohelise särgi, seda siis juba finišis ja samuti sai valida õige suuruse. Mõlemad särgid on kena kujundusega ja heast materjalist.

porto3

Kiibikontroll, nagu ikka näitab ekraanil su nime ja numbri ja saamegi Expol ringi uudistada. Reede hommikul on rahvast üsna vähe. Expo ise on pigem tagasihoidlik, kuid huvitav on ringi vaadata ,et mida selles maanurgas jooksjatele pakutakse. Lõpuks jõuame ka lippuderivi juurde porto1ja loomulikult peame tegema ka pildid koos Eesti lipuga. Meie ehk siis prorunnerid Maichl Suur ja siinkirjutaja on nö. kolmandad eestlased, kes Portos maratoni jooksmas. Varem on eestlased kahel aastal osalenud ja loodan, et edaspidigi on huvilisi, sest korraldus on väga hea ja Porto suurepärane koht, kus suve pikendada ja lisaks jooksmisele ja kohalikku kultuuri nautida. Eestlasi oli maratonirajal neli ja kiireim oli Raido Raspel Jooksupartneri klubist ajaga 3:19:18.

Maratonihommik tervitab meid selge taevaga ja annab aimu, et tuleb kuuma ilma jooks. Meie elukohast on stardialasse umbes kilomeeter kui sedagi. Pisut kõhedust tekitav on finišikoridor, mis enne viimast 195 meetrit on päris kena tõusunurgaga. Kuna kusagilt ei õnnestunud rajaprofiili leida, siis olen ennast häälestanud üllatustõusudeks ja tuleb tunnistada, et neid siiski on. Pigem õnneks raja esimesel 15km-l, kus tõusude võtmine on üsna ladus.

Finišikoridoris seistes on asi selge, et kulgeda tuleb targalt, kuna higi jookseb juba niisama seistes. Stardime üsna tagareast ja meist rullivad kohe üle 15 km jooksjad. Valus on vaadata, kuidas mõned nendest 15km-l on poolsurnud ja kohe üldse ei jõua. porto4Meie aeg on veel ees…Hommikul on mõnus, raskemaks läheb alates 20km-st. 15-km on meie toetajad ergutamas ja pildistamas ja siis see pikk jooks mööda Douro jõe kallast. Mul on asi selge, tuleb ellu jääda, kuna kuuma ilmaga (temperatuur umbes 23-24 soojakraadi) on mul alati väga raske joosta. Õnneks on veepunktid iga 5km järel. Vett antakse väikestes pudelites. Loomulikult on nii mugav aga see ökoloogiline jalajälg… Märkimist väärt on ka see, et koristamine käib pidevalt, ei pea tühjade pudelite otsas koperdama. Teisest rajapoolest alates saab ka spordijooki, puuvilju, marmelaadi ja rosinaid. Sool oli endal kaasas ja tark tegu oli seda ka sisse võtta. Veejoomisega juhtus aga mul taas tuttav teema, jõin vist viimastel kilomeetritel pisut palju ja see maksis ka natuke kätte.

Teate, sõbrad, kui raske on joosta olukorras, kus tahaks parema meelega istuda tänavakohvikusse ja lihtsalt olemist nautida. Või siis maratonijooksjate kannatusi vaadata 🙂 Aga just nii oli. Kui väga oleks tahtnud ennast rohekates ookeanivoogudes värskendada. Ületame Porto sümboli, Ponte Dom Luisi silla ja edasi tuleb munakivitänav, kohe saab täis ka 30 kilomeetrit. Õnneks on jõeäärne tee ka pisut majade ja mäekülje varjus aga raske on ikkagi. Lõpus ümberpöörd ja taas üle silla aga veel tuleb teha üks väike edasi-tagasi lõik. Justkui katlas, päike kütab ja tuult pole. Mis siis muud kui finiši poole. Expo hoone juures on meie ergutajad veepudelitega. Oskan vaid viriseda, et üldse kohe enam ei jõua ja jalutan-sörgin vapralt edasi. Pole mina ainuke vaevleja, samasuguseid on palju-palju, nii palju kõndijaid polegi varem ühelgi maratonil sattunud nägema. Ühe Austria naisjooksjaga kulgeme pea pool maad nö vaheldumisi, et kord tema ees ja siis jälle mina. Ikka tervitame-lehvitame rõõmsalt ja ütleme, et mitu km on veel lõpuni jäänud. Sellist mõnusat toetust nii rajaäärsete lehvitajate kui hõikajate poolt kui ka rajal kulgejate poolt on väga palju. Veel viimastel kilomeetritel haaratakse käest, et tule-tule nüüd 😀 On mõnus heatahtlik õhkkond. Mõne kilomeetrid enne lõppu on ka nn. ametlik ergutustiim, kes oma väikeste õllepudelitega juba üsna rõõmsalt kekutavad. Ei hoia ma end tagasi, ja nii saangi ka paar lonksu külma õlut. See oli sel hetkel kui eluvesi ja aitas mitu kilomeetrit edasi. Viimasel 2kilomeetril on leebelt väike üllatustõus ja siis see hommikul üle vaadatud finišitõus. Jooksen üles, pingutan, veel 195m ja ongi tehtud! Äge, jubepaha on liigsest veest aga natukese aja pärast kosun ja liigun edasi. T-särk, veepudelite kott, tuulekindel vest, õunad – kõik see lõpetaja meelehea ja loomulikult imekaunis medal. Finišialast väljunud, saan kokku ka oma kaaslasega ja jalutamegi oma elukoha poole. Tuleb tunnistada, et enesetunne on väga hea, ma ei ole väga väsinud ega endale liiga teinud, ega jooksnud just ka palju pole 🙂 Duši all käidud, riided vahetatud ja jalutamegi randa päikeseloojangut nautima. Meie kõrvallauas on samuti jooksuseltskond, kes õhtut naudib.

Porto on hea koht, soe, sõbralik ja taskukohaste hindadega.

Alljärgnev on minu artiklist Jõgevamaa ajalehest „Vooremaa“:

porto2Porto, Portugali suuruselt teine linn, elanike arv üle 200 tuhande, mitteametlik Põhja-Portugali pealinn. Veinihuvilised on kindlasti teadlikud, et portvein ongi pärit Portost, kui 17.sajandil Douro orust veini transportivad britid segasid seda parema säilivuse saavutamiseks brändiga. Jõgi jagab linna pooleks ja just Gaia linnaosa on tuntud oma veinikeldrite poolest, tasub kindlasti ka väike degusteerimine ette võtta, et aimu saada kuulsate veinide olemusest.

Porto on üks vanimaid Euroopa linnu ja tema arhitektuur on tänaseni väga hästi säilinud, kohati küll tekkib südalinnas küsimus, et kuidas ja miks on väga räämas ja tühjad hooned alles, miks neid ei renoveerita. Samas on see UNESCO maailmapärandisee kuuluv vanalinn äärmiselt kaunis, isegi poollagunenud hooned annavad omapära. Ja need imelised meie mõistes mustrilised seinu katvad kahhelplaadid ehk azulejos, neid võidki imetlema ja pildistama jääda, omamoodi võluv on ka välja kuivama riputatud pesu. 2001.aastal oli Porto Euroopa kultuuripealinn.

Kahtlemata on linna kuulsaimaks sümboliks 385 meetrit pikk 1886.aastal ehitatud Ponte Luisi sild, mille projekteeris Léopold Valentin , Gustave Eiffeli mantlipärija. Eiffeli enda poolt on Portos konstrueeritud Dona Maria Pia sild. Sillalt avanev vaade jõe kahel kaldal asuvale linnale on lummav.

Jalutuskäigul vanalinnas, Avenida dos Aliadosel, vaatame lisaks sellel tänaval paiknevale raekojahoonele Camara Municipalile üle ka McDonaldsi kiirtoidurestorani. Nimelt loetakse seda üheks maailme ilusaimaks, kuna 1995.aastal ümberehitamise käigus säilitati 1920.ndate aastate interjöör. Päris kummaline on vaadata, kuidas kaasaegne teenindus ja kiirtoit ning eelmise sajandi interjöör koos eksisteerivad.

porto5

See katedraal on suurepärane oma arhitektuuri poolest, võimas 12.-13.sajandil ehitatud ja kindluskirik pakub puhkehetke väsinud turistidele. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi olevat Penoventosa mägi asustatud juba 3000 aastat tagasi. Porto tänavad on üles-alla ja hoolimata heast metrooliiklusest soovime võimalikult palju jalutada ja näha. Muide, Porto metroo on omapärane selle pärast, et pigem meenutab trammiliiklust, maa all sõidetakse üsna vähe, vähemalt nii oli neil liinidel, mida meie kasutasime.

Vaatamisväärsus on ka Sao Bento rongijaam, kus imetleme seinamaalinguid, kus on kujutatud külapidusid, ajaloolisi stseene ja transpordivahendeid. 1916.aastal valminud jaamahoone ehitati endise kloostri asukohale. Kui oleme lõpetamas jalutuskäiku Ribeiral (see peaks küll kõigil Porto turistidel kohustuslik olema, sest kaldaäärne tänav on täis suurepäraseid kohvikuid ja poekesi), saame üles linna funikulööriga, jalad on ikka tõesti väsinud…Kindlasti soovitan külastada ka Lello raamatupoodi, mis 2011.aasta Lonely Planetporto6i poolt nimetati maailma parimate raamatupoodide edetabelis kolmandaks. Just selles neogooti stiilis sisekujundusega poekese teise korruse kohvikus olevat K.J Rowling kirjutanud Harry Potteri lugusid. Istusime sel meiegi.

Portos on mõnus puhata, leidub häid tänavakohvikuid, kus sõrmkübarasuuruse tassiga saad lonksu ülikanget ja aromaatset kohvi, kõrvale mõne mõnusa küpsetise ja turistide retk võib jätkuda. Ka toit on väga hea. Elame sadamapiirkonnas, Matosinhoses ja just seal on parimadporto7 (kala)restoranid. Kindlasti tasub ära proovida grillitud sardiinid. Merandide grillimine käib otse tänaval ja kalad maitsevad suurepäraselt.

Reisi peapõhjuseks oli 8.novembril toimunud Porto 12.jooksumaraton. Reedel külastame maratoni Expot, mis asub jõe kaldal olevas endises kaubajaamas, mis nüüd on transpordi ja kommunikatsioonimuuseum. Teel sinna näeme ühel majal ka meie sini-must-valget lippu lehvimas. Tekitab rõõmsat elevust. Maratoni stardimaterjalid käes, suundume otsima Palacio de Cristali ehk Kristallpaleed, mis tundub olema üsna lähedal. Tegelikult aga tuleb ronida üles mööda järske tänavaid.

Jardim do Palacio de Cristal, kristallpalee aed, on sügisel pisut räämas ja palee ise on suur ümara kujuga kontserdihall. Tegelikult aga oli selles kohas 1865.aastal avatud imeline palee, mis aga hävitati. Aed ning palee olid väga populaarsed linnaelanike seas ja kujunesid rahvale kooskäimiskohaks. 1950-ndatel aastatel leidis Salazari diktatuur, et Portos pole piisavalt spordihalle ja nii tehti kristallpalee asemele betoonehitis.

porto10porto9


 

 

 

 

 

Selleks et aga maratonipäevaks jalgu säästa, siis läheme bussi peale ja lihtsalt sõidame. Portos tasub osta 3 päeva pilet, mis kehtib kõigis bussides ja metrooliinidel. Valideerimissüsteem on mugav ja pilet taskukohane. Bussiga saame ookeani äärde ja jätkame jalutades. Külastame Meremaailma, kus kõikvõimalikke kalu ja mere-elukaid näha ning vaatame üle ka ookeani kaldal asuva väikse kindluse. Seal lunastame 5o sendiga pileti ja kohalikes meestes tekitab meie raha üllatust ja küsimusi. Et kust me porto8tuleme ja mis ikkagi see väike asi meie kaardil on (Võrtsjärv). Tore ja soe kohtumine kohalikega. Inimesed on Portos väga sõbralikud ja lahked, kui kaardiga seisma jääd, siis pakutakse abi ja meie mõnusa butiikhosteli personali ei jõua ära kiita. Puudub lõunamaade lärmakus ja pealetükkivas ja meie reisiseltskond arvab üksmeelselt, et portugali inimesed on tõepoolest pisut meie endi moodi vaoshoitud.

Porto on linn, kus peab aega olema. Vaadata-pildistada on palju, elamusi saavad nii kunsti-kui shopinguhuvilised ja novembrikuus on ka ookeanivesi piisavalt soe, et julgemad saavad end ka vette kasta. Pärast maratoni on tõeline rahulolu ja naudinguhetk istuda rannakohvikus, jälgida, kuidas surfarid trenni teevad, võtta mõnus kohvi ja vaadata, kuidas päike loojub. See on nauding, mida soovitan minna kogema just Portosse.

porto14 porto12 porto11 porto10