Sportlik Sügis

Möödunud nädalavahetusel toimus mitu toredat suuremat jooksuvõistlust, kus oli stardis hulganisti Prorunnereid. Kes pistis rinda Tartu Linnamaratoni tuuliste oludega, kes lõpetas Linnajooksude sarja Paide ja Türi vahel.. üks Prorunner madistas suisa kaugel-kaugel .. – ilusaid ja tublisid tulemusi tehti igaljuhul nii siin kui seal!

Tartu Linnamaratonil oli rohesärklasi stardis kõikidel distantsidel ja etteruttavalt võib öelda, et meil läks seal väga hästi! kOHE NII HÄSTI, et saavutasime klubide arvestuses 1.koha!! Esmalt, 42,2km kohta kirjutas KAIDO VAHKAL nii:

Kaido VahkalNii.Kuues maraton joostud. Sai suht B eesmärgi lähedale, a mingi 13sek jäi puudu. Oma panuse sellele andis tuul, kes pani mõnuga näkku ja mujalegi 😀 Esimesed 30km jooksime viieses grupis ja olime ilusti vähemalt 2:55,graafikus. Siis jäi üks grupist maha ja kiltsa pärast ka mina. Klubikaaslane Marek tõstis märgatavalt tempot ja temaga läks üks kutt kaasa. Jäime Germaniga, kes pmst enamus ajast vedas, kahekesi.Mõlemal oli raske… krt kui Germanit poleks olnud siis…Tõeliselt soe inimene! Terve distantsi vältel viskas meile kõigile pidevalt rutska ja tegi muud nalja 🙂 Lõpuaeg 2:58:23 andis mulle siiski päris kõrge 21.koha. Et mitte sõltuda ilmast tuleb end tugevamaks treenida 😉 Igatahes teine maraton järjest alla 3h 😉

Kaido ja suuresti ka Mareki jooksust valmis muuhulgas ka selline video: https://www.youtube.com/watch?v=XdSRKj4a25g&feature=youtu.be (autor: Jüri Raudmaa). 

14543744_10154511615055688_7779403346521341437_o Kaido ja Marek

 

 

 

 

 

Suurepärase tulemusega endale protokollis 15.koha välja jooksnud Marek Võsu jäi ise lihtsaks ja lühisõnaliseks. Oma võistlusestMarek ja Viljar kirjutas mees oma FB seinal ise nii: 

Mis jäi Võidupüha maratonil tegemata ,sai täna tehtud! Maraton alla 3 h. sai täna täidetud. Ei hakka siin pikalt lahkama , et kuidas oli ja kuidas läks.Ilm oli kokkuvõttes hea.Sai tuult,päikest ja vihma. Tänud tiimikaaslasele Kaidole hea vedamise ja seltskonna eest (Y) Mõnus oli koos “lonkida” 😀 Suured tänud Merike Randoja , kes viitsis hommik vara mulle appi tulla ja jagas rajal geele,vett (Y) Tubli. Said hommiku minuga veeta 😀 Ja muidugi suured-suured tänud treener Viljar Vallimäe (Y) Rutska 😀 Ahjaa, uus maratoni aeg siis 2:53:53 😉

Marek VõsuVaadates Mareki kerget sammu ja reipust finishis, jääme temalt ootama uusi vägitegusid ja piiride nihutamisi! Marek oli ju ka SK Prorunner meeskonna “tutikas” liige ekideni EMV-l Tallinnas, Lillepi pargis, kus ta kattis oma 5km vahetuse ajaga 16:55! VÄGEV!


Kuigi mõned meie kiireimad mehed olid vigastustega kimpus, siis joosti välja palju kiireid, korralike ja uhkeid aegu. Lühidalt:

13
 
11
OLARI ORM
1987
EST
TARTU
 
02:50:40
15
 
41
MAREK VÕSU
1980
EST
JÕGEVA
 
02:53:53
21
 
23
KAIDO VAHKAL
1975
EST
TARTU
 
02:58:23
36
 
337
CRIS POLL
1990
EST
LÄÄNE-VIRU
 
03:10:43
68
 
55
KALLE LELLEP
1975
EST
TARTUMAA
 
03:18:59
82
 
110
BJÖRN PUNA
1975
EST
TARTU
 
03:24:14
91
 
122
RANDO ERNITS
1997
EST
TARTU
 
03:27:12
115
 
546
MAIK TUKK
1979
EST
TARTU
 
03:30:10
116
 
111
ERKKI EHASALU
1980
EST
TARTU
 
03:30:11
140
(N11)
550
EGLE VILLIK
1981
EST
TARTU
 
03:34:47
172
 
120
KRISTJAN SAHTEL
1980
EST
TARTU
 
03:42:12
184
 
103
ANDRUS RÜÜTELMAA
1972
EST
TALLINN
 
03:44:03
260
(N31)
86
HELLE HALLIK
1982
EST
TARTU
 
03:57:53
261
(N32)
355
MARLEN MÄESALU
1987
EST
TARTU
 
03:57:58
263
(N33)
323
INGRIT ERNITS
1965
EST
JÕGEVA
 
03:58:08
282
(N37)
486
MAIA BOLTOVSKY
1972
EST
TARTU
 
03:59:18
352
 
48
PEETER ORANEN
1978
EST
JÕGEVA
 
04:20:45
363
(N66)
349
MAICHL SUUR
1976
EST
PÕLVA
 
04:23:17
465
(N92)
386
LEILI TEEVÄLI
1946
EST
TARTU
 
05:40:49

Gudo Triinu BergmannPoolmaratoni rajale jätkus meid ka palju. Üle pika-pika pausi oli võistlustossud jalga tõmmanud Guido Bergmann, kes vapra isana aitas tütrel (Triinu Bergmann)joosta uut isiklikku rekordit! Guido on asendamatu klubikaaslane raja kõrval, võistluskeskustes või paadikuuris! Aga äärmiselt hea meel on, et mees taas võistelda sai. Tema enda kommentaar: Poolmaratoni jooksma minnes oli plaan aidata Triinul lõpetada ajaga 1:45. Läks aga isegi paremini ja lõpuajaks kujunes 1:43:18 ning oma vanusegrupi esimene.

Poolmaraton distantsi kokkuvõte:

12
 
1614
RAINER NISLONI
1990
EST
TARTU
1:23:19
6
 
1133
KALMER VAAKMANN
1973
EST
JÕGEVA
1:29:23
51
 
1739
LAURI RÄBIN
1979
EST
IDA-VIRU
1:31:40
110
 
1601
KAAREL KUUSK
1985
EST
TALLINN
1:37:50
156
 
1497
MARGUS MÄLL
1985
EST
VALGA
1:37:50
171
 
1143
TANEL VÄLI
1979
EST
TALLINN
1:37:50
178
N15
1633
TRIINU BERGMANN
1996
EST
TARTU
1:43:18
182
 
1587
GUIDO BERGMANN
1964
EST
TARTU
1:43:24
187
 
1493
MATI MERILA
1966
EST
TARTU
1:37:50
196
 
1535
FRED SOOLÄTE
1976
EST
TARTU
1:44:00
21
N25
1355
MARIKA KOPLIMÄGI
1972
EST
TARTU
1:45:20
257
 
1613
RAIDO HAAVISTE
1974
EST
TARTU
1:48:04
269
 
1564
MIRKO ADARI
1988
EST
TARTU
1:49:31
356
 
1377
REIMO REHKLI
1985
EST
TARTU
1:55:08
368
 
1709
MARGO ENGEL
1975
EST
TALLINN
1:55:52
374
 
1270
TEA MEY
1974
EST
TARTU
1:56:17
414
N71
1446
KRISTI LEPING
1977
EST
TARTU
1:58:40
499
N114
1583
MARIA MÄLLAS
1982
EST
JÕGEVA
2:03:01
528
N132
1301
TIINA SÄÄLIK
1967
EST
JÕGEVAMAA
2:06:27
622
N179
1689
EVE TEDER
1967
EST
TARTU
1:37:50

Tõeliselt edukaks kujunes meie liikmete jaoks aga 10KM rada! Võit tuli koju nii meeste kui naiste arvestuses, sest Rauno Jolanta LiepinaLaumets ning Jolanta Liepina ei jätnud konkurentidele võimalustki! Kuna Jolanta jookseb käesoleval nädalal poolmaratoni, siis päris maksimumi peale ta välja ei läinudki. Rauno hooaeg saab lõpu aga Saaremaa Kolme Päeva jooksul, kus peab võtma veel, mida võtta annab!

1
 
2004
RAUNO LAUMETS
1990
EST
TARTU
0:32:29
16
N1
3579
JOLANTA LIEPINA
1989
EST
TARTU
0:37:38
22
 
3346
ERMO TIKK
1991
EST
TARTU
0:38:18
35
 
2781
EERIK MUULI
1993
EST
TARTU
0:40:32
43
 
3128
JÜRI SAAR
1973
EST
TALLINN
0:41:27
101
N10
2512
KRISTI KULDKEPP
1988
EST
TARTU
0:44:45
152
N16
2998
LIIS PÕDER
1982
EST
TARTU
0:47:08
283
N37
3500
ANNE-MAI VÕSU
1988
EST
JÕGEVA
0:51:29
475
N135
2503
INGRID KRUUSMANN
1974
EST
TALLINN
0:56:48

Palju õnne kõigile tublidele jooksjatele! Tartu Linnamaratoni protokollid on üleval Championchip lehel: http://www.championchip.ee/results/109

14444742_1068030476599730_7409713576656998064_o 14543814_1068030709933040_3835102769371781361_o 14559944_1068030913266353_847793283797462262_o

 

14567517_1068030553266389_7718490316645870052_o

 

Pühapäeval, 2.oktoobril sai lõpu 2016 aasta Linnajooksude sari. Sarja viimasel etapil joosti traditsiooniliselt Paide kesklinnast Türi staadionile. Jooksid nii eksrokkarid kui sõudjad, jooksid ka Prorunnerid. Oli neid, kel eelnevast päevast jalas mõni Tartu Linnamaratoni distants, aga oli ka puhanuma ilmega Rohelisi 🙂 Ilm oli üsna soosiv ja kilomeetrid kulusid ruttu. 

Kadiliis: Otsus Rahvajooksule tulla sündis alles paar nädalat enne võistlust. Kuna Tallinna maratonist taastumine ei ole sujunud just ülemäära libedalt, siis oli esialgu mõte koos klubikaaslase Karrega joosta lihtsalt alla tunni tulemus ära. Kahjuks jäi Karre vahetult enne võistlust haigeks ja juba tundus, et tuleb vist üksi ajaga võidu joosta. Õnneks oli aga Tartust kohale tulnud Kalle, kes veel eelmisel päeval Tartus maratoni jooksis. Seetõttu tundus ka Kallele tagasihoidlik eesmärk – sub 1h – igati mõistlik. Terve distantsi jooksul ta mul eest ära ei jooksnud ja ergutas just parasjagu nagu vaja oli, aitäh KALLE 🙂 Kiirema algusega tegime paraja varu sisse ja Kirna tõusu saime väga rahulikult võtta. Rapsima ei hakanud, sest eesmärk sai kenasti täidetud ja Paide-Türil uus isiklik rekord tehtud. Ausalt öeldes meeldis see jooks sel korral tunduvalt rohkem. Ilm oli täiesti talutav ja kui endale tempoga liiga ei tee, siis täiesti OK võistlus. Veidi üksluine ta on, aga pealtvaatajaid oli isegi üsna palju ja mis kõige toredam – nad elasid jooksjatele kenasti kaasa ka! 🙂 Boonuseks veel ilus medal ning Linnajooksude raske raud sai ka kotti pistetud. Sellega on nüüd kõik ja uuel aastal tulevad uued, teistsugused eesmärgid/jooksud.

36
 
185
AHTO JAKSON
1971
EST
KURESSAARE
00:51:15
39
 
310
TANEL KOHO
1991
EST
TALLINN
00:51:48
47
 
41
MARIUS AAVE
1986
EST
TARTU
00:52:46
59
 
1038
LAURI VALDMAA
1980
EST
TALLINN
00:53:35
73
 
749
STEVEN RAUDSEPP
1984
EST
VÕRU
00:55:07
93
 
245
DANEL KANGRO
1987
EST
VÕRU
00:56:13
97
 
1116
SILVER VÜRMER
1980
EST
TALLINN
00:56:21
106
 
546
EERIK MUULI
1993
EST
TARTU
00:56:57 
147
 
427
KALLE LELLEP
1975
EST
ÜLENURME
00:58:20
153
N13
344
KADILIIS KUIV
1986
EST
TALLINN
00:58:49
200
N17
1029
MAIGI VAIKLA
1975
EST
VÕRU
1:00:36
233
N21
572
MERLIN MÜRK
1987
EST
/VÕRU
1:01:57 
235
 
515
RAIVO MEITUS
1966
EST
JÕGEVA
1:02:02
414
 
751
RENNO REHTLA
1985
EST
TARTU
1:08:12
444
N71
524
TEA MEY
1974
EST
TARTU
1:09:10 
551
 
345
ANDRUS KUKK
1970
EST
JÕGEVA
1:12:15
583
N119
95
LOLA BELOUS
1966
EST
JÕGEVA
1:13:15
665
N158
1081
HELLE VIITAK
1973
EST
JÕGEVA
1:15:31
667
N159
289
EVELIN KISAND
1987
EST
TARTU
1:15:35 
783
N224
877
TIINA SÄÄLIK
1967
EST
JÕGEVA VALD
1:20:26
866
N274
180
JANE IRD
1984
EST
TALLINN
1:26:04
887
N286
953
ANGELA TIMUSK
1981
EST
JÕGEVA
1:28:09 

Paide-Türi Rahvajooksu tulemused Championchip lehel: http://www.championchip.ee/results/111

7-9. Oktoobril viibime Käärikul treeninglaagris, kuulame loenguid ning teeme koos Tiidrek Nurmega trenni 🙂 14-16. oktoobri nädalavahetusel leiavad paljud tee Saaremaale, Kolme Päeva jooksule. Mõnusaid jooksmisi!

Meie jooksjad – Egle Villik

 Seekord vastas meie jooksu-küsimustele alati kaunis ja särav EGLE! Egle on tugev, kiire, ilus ja… mille peale ta veel käpp on, sellest saategi nüüd lähemalt lugeda 🙂

Millal alustasid jooksmisega ja miks?Egle Villik

Natuke enda lõbuks olen jooksnud vast juba 8 aastat, aga see on selline hästi natuke ja vähesed rahvajooksud. Tõsisemalt võtsin ette aasta tagasi kui küünarliigese kipsi sain ja jõusaali aladega (fitness ja fitness5) enam tegeleda ei saanud. Jalad olidterved ja nii ma jooksma hakkasingi. Seega hetkel kestab esimene tõsisem jooksuhooaeg 🙂

Mis Sind jooksmises motiveerib?

Vabadus! Jookse kus tahad, mis maastikul tahad, mis ilmaga tahad. Motiveerib teekond ise ja ka heaolutunne, mis kestab veel pärast jooksu.

Mis on Sinu lemmik võistlusdistants?

Raske veel öelda. Siiani arvasin, et 10km, aga enam mitte. Seal tuleb kohe kiirelt panema hakata ja samas on piisavalt pikk maa, et peab kaua kannatama. Tundub, et poolmaraton sobib ja 5km ideeliselt kah. Maratoni osas ei oska öelda enne kui esimene on läbitud. Loodetavasti siis pärast 1. oktoobrit J (hetkel võin kindlalt väita, et lemmik distantsiga tegu ei ole;) )

Mis on Sinu parim mälestus võistlustelt?

Neid olen sel hooajal päris mitu saanud. Suht edev oli olla Otepää kolme päeva maratonil 4 korda poodiumil (ProRunnerite naiste tiimiga suisa esikohal). Pühajärve jooksul vanuseklassi esikoht oli ka meeldiv üllatus. Kuna olen veel mõnes mõttes värske jooksja, siis pea iga jooksuga saavutan uue isikliku ja need ongi parimad mälestused. Üli mõnusad on ka momendid kus avastan end naeratamas joostes (kuigi on raske).

Egle VillikKas oled osalenud Prorunneri ühistreeningutel? Kui jah, siis millise kogemuse osaliseks said?

Jah olen! Sattusin ühistreeningutele just siis kui kipsi maha olin saanud ja muud trennid ei „seganud“ veel jooksmist. Sõber Enn (Erkki Ehasalu) võttis mu näppu, et lähme teeme nüüd normaalset trenni koos jooksjatega kah 😉 Ja kogemus oli otseloomulikult väga positiivne. Muidu mulle lõike joosta ei meeldi, aga nii pundiga koos on ikka teine teema! Varasemalt ma lõikude jooksmisest ei teadnudki üldse midagi 😀

Millised huvid Sul peale jooksmise on?

Kuivõrd minu töö ja hobi on suht ühte sulanud, siis eks need huvid kõik suures osas treeningute ja toitumisega seotud on. Lugeda meeldib – viimasel ajal just rohkem treeningute ja toitumisteemalist materjali, aga krimkad on ju ka mõnusad. Filmi-fanatt olen ma ka (ajapuudusel järjest vähem kahjuks). Teater kindlasti ja kontserdid. Lemmikhobi on hetkel vaieldamatult rabades ja metsades kondamine. Seal juures ka piltide klõpsimine (fotograafiks ma ennast kindlasti ei pea, laksin niisama puusalt). Tervisliku toitumise uurimine on ka huviorbiidis juba pikemat aega – hea kokk ma kindlasti pole (pigem halb), aga selgeks olen saanud, et ilma suurema vaaritamiseta saab ka teha väga häid ja tervislikke valikuid 😉 No ja erinevad spordialad on ka muidugi huvideks – tegelenud olen siis rohkem fitnessiga ja fitness5-ga. Hetkel siiski on jooksmine südamelähedasem. Niisama targutamises olen ka kõva käsi 😉

Millest koosneb Sinu tüüpiline treeningnädal?

Egle VillikAi, hea küsimus 🙂 Ai, kui raske vastata! Eks ma loen oma tava treeningnädala lihtsalt toorelt üles 😉

Esmaspäev – kui hommikul personaale pole, siis kerge jooks (10km kergelt – aga see pigem harva) või jõusaal 30min. Õhtul SKT 55min (selg-kõht-tuhar) rühmatreening ja sellele otsa Interval Spinning 55min (siserattarühmatreening)

Teisipäev – hommikul Interval+SK (30min spinn ja 20min selg-kõht lihastreening). Õhtul BodyCombat (55min) ja SKT (55min).

Kolmapäev – hommikul Interval+SK ja Ringtreening jõusaalis (45min, seal rohkem targutan, kaasa teen ainult nii palju, et näitan ette korra). Õhtul lõikude jooks või puhkus (kuidas personaalide vahele mahub).

Neljapäev – hommikul jõusaal 30min (fitness5 harjutustega) ja BodyCombat 45min. Õhtul lebo (noh personaalid, aga seal on oma liigutamist vähe).

Reede – Ringtreening 45min (pärast tundi üritan ise ka läbi teha – hea kogu keha lihastreening). Õhtul lebo kui mõnda trenni asendamist ette ei tule 🙂

Laupäev – kas võistlus või lebo (metsas või rabas).

Pühapäev – kas võistlus või pikk jooks (20-30km viimasel ajal – üldiselt 60-90min).

Üks päev nädalas trennide vaba  – kas laupäev või pühapäev (oleneb võistlustest). Nädala jooksul kõnnin ka vähemalt 40-50km – igapäevaselt 6-13km.

Milline eesmärk on Sul sel hooajal / nüüd juba uuel hooajal pigem?Egle Villik

No hetkel on suurim eesmärk laupäeval maraton ära läbida ja ellu jääda 🙂 Siis ehk veel 5km isiklik teha ja aitab vast küll. Olen sellel hooajal eesmärke ületanud päris palju. Järgmisel võiks poolmaratoni aja 1:36 peale saada, 10km aja nooohhh 42min peale ja kui nüüd seekord päris ribadeks ei tõmba ja isu ära ei kao, siis ehk paar maratoni veel ette võtta (hetkel neid suureks eesmärgiks ei sea).

Mis on Sinu lemmik jooksutoss?

Asics! Erinevad mudelid ja kõik on mind hästi teeninud.

Mis on Sinu võistluseelne toit?

Siin oleneb palju distantsist. Ja kuna ma hetkel üldse muudan veidi oma toitumist, siis on see veel kujunemisjärgus. Siiani on olnud kerge kaerahelbepuder munaga ja kohv ja tuld. Eelmise päeva sefiirid on ka ennast hästi tõestanud 😀 Aga tuleb ka ette seda, et lihtsalt kohv kookosrasvaga ja minek (eelmisel õhtul siis korralikum kõhutäis).

Miks soovitaksid sõbral ühineda Prorunneritega?

A no miks mitte? 😉 Seal on ju Enn ja Marek ja mina (haahhaa) ja terve hunnik üli mõnusaid tegelasi. Muhedast treener Viljarist ei hakka rääkimagi 😉 Selge on see, et Prorunneritesse võetakse soojalt vastu ja tehakse jooksmine naudinguks!

Aitäh ja edu treeningutel! 🙂

Edu Tartu 34. Jooksumaratonil!

Me tegime seda jälle!! Elik SK PRORUNNER saavutas 34. Tartu Jooksumaratonil klubide arvestuses taas 3.koha!!

Kuna nii mõnigi tugevam meie seast oli kas vigastuse küüsis või haige või hoopiski firma alt võistlemas, siis loeme kolmanda koha igati õnnestunuks ning kordaläinuks!!

PALJU ÕNNE KÕIGILE VÕISTELNUILE NING LOOMULIKULT VIIELE KIIREMAILE, KELLE AEG KÕIGE ROHKEM LUGES!!!

KOHT:3 SK ProRunner 4948.3
Orm Olari 997.4
Reinart Rauno 993.1
Piirimäe Pärtel 988.1
Vahkal Kaido 986.9
Jakson Ahto 982.8
Norman Mart 979
Aave Marius 977.5
Kindel Hanno 976.4
Valdmaa Lauri 966
Ehasalu Erkki 965.4
Oinus Tiit 962.7
Puna Björn 947.9
Lellep Kalle 947.6
Redi Karin 927.2
Sahtel Kristjan 920.4
Lauring Karre 915.3
Koppel Mati 908.4
Pedai Andrus 884.9
Mäll Margus 876.7
Sooläte Fred 876.4
Mehide Marin 838
Murumets Kaisa 759.2
Rehtla Renno 742.3
Haaviste Raido 727
Ernits Ingrit 715.8
Käära August 665.3
Bergmann Triinu 539.8
Viitak Helle 519.1
Vetevood-Järvelt Evelin 455.1
Persitski Helle 373.7

Tiit kirjutas oma võistlusest lähemalt siin: https://lumesadu.wordpress.com/2016/05/10/tartu-jooksumaraton/

Tartu Jooksumaratoni tulemused on SIIN.

TARTU MARATONIST – LIHTSALT

TARTU MARATONIST. LIHTSALT.

Tartu suusamaraton pidavat olema üks prestiižikaimaid spordiüritusi, sellel osalemine olevat väga suur asi. Õige eesti mees olevat see, kes on vaadanud „Savoy balli“, kellel on nahktagi ja kes on Tartu maratoni läbi sõitnud. Naiste kohta ma sellist nimekirja (õnneks) ei tea.:)

Mulle meeldib suusatamine, isegi rohkem kui jooksmine, eriti, kui  on ideaalsed lumeolud. Isiklik kilomeetrite rekord jääb kahe aasta taha ja siis sai suusatatud 900km. Tänavu on olnud heitlik talv ja Kuremaa suusaradadel on läbitud tunduvalt vähem kilomeetrid. Kuna mullu jäi maraton ära ja kirjas olin ka tookord, siis tänavu lihtsalt tuli minna. Vaimustust ei olnud, ärevust aga küll ja nagu ikka – mõned hirmuunenäod ja kahtlane sulailm enne stardipäeva ei teinud olemist sugugi lihtsamaks. Kolmel korral olen läbinud lühemat distantsi ja enam vähem oli ette teada, et esimestel kilomeetritel tuleb rüselemist ja kukkumisi aga midagi sellist, nagu esmaspäeva hommikul jagatud videos ei osanud küll arvata. Õnneks libisesin sellest massikukkumiste kohast pisut varem ja õnnelikult mööda. Ohtlikke momente oli, sest kui jätad eessõitjaga vahemaa, siis tuleb ikka keegi kusagilt ja seikleb vahele. Milleks selline kihutamine…Inimesed olid siiski sõbralikud ja viisakad. Kusagil ergutas mind mööduv naissuusataja, naisi olevat 600 ringis, nii et esituhandes on koht kindel. Kusagil ergutasin mina omakorda aeglasemalt liikunut, proua tunnistas, et saapad hõõruvad. Lõpupoole ühel laskumisel läksid enne tasasel maale jõudmist ülal eraldi alanud rajad kokku. Õnneks tänavu sellised kokkuminevaid radasid rohkem ei trehvanudki. Muidugi oli üllatus, et minu rada ära kaob ja ma pole veel alla jõudnud ja nii külg külje kõrval ühe piigaga siis sööstlaskujana alla sõitsingi, ise „ettevaatust“ ja „tulen paremalt“ hõigates. Pärast ajasime paar sõna juttu, et tema oli juba 3 korda kukkunud. Minul õnneks vedas, kukkumist ei tulnud kordagi ette, kuigi ühel laskumisel tahtis küll ära vasakule visata aga õnneks jäin püsti. Kukkujaid muidugi oli. Ilmselt pole murdmaasuusatajad need, kes käivad Rootsis ja Austrias ja Kuutsemäel laskumist harjutamas. Huivatvaid laskumise stiilinäiteid oli piisavalt ja päris kahju oli vaadata, kui keegi jälle mingil künkal pikali viskas. Ega neil, kes kepi või koguni mõlemad kepid murdsid, ka lihtsam polnud. Suusatamine on ikkagi tehniline ala ja kahjuks jäi silma ka neid, kellel suusad jooksmist segasid. Lõpupoole nägin ära ka tõusul uisutaja. Hõikasin talle, et uisutad või? Suusataja vaatas mind lolli näoga ja hakkas vene keeles seletama….ja uisutas edasi. Mina olin ka väsinud, ronisin kääri üles ja oleks oi kui väga tahtnud uisusammul üles liuelda aga reeglid on reeglid. Sellised mehikesed ajavad tigedaks.

Tiina Säälik

Minu eesmärgid olid lihtsad ja selged – nagu ikka, stardist finišisse ja mõnusa enesetundega. Kuna varem pole nii pikka maad läbinud, siis oli see ka minu järjekordne inimkatse, et mis ja kuidas ja kui kaua. Kaua läks küll, unistuste aeg oleks olnud ikka 5 tunni sisse aga kahjuks läks aega 6 tundi ja 17 minutit ehk ikkagi enne päikseloojangut metsast välja. Ilus oli, ideaalne päikseline suusailm, korralik rada, kõik oli ilus ja samas ka kuidagi igav. Muudkui sõidad ja sõidad ja sõidad… 30-nda kilomeetri paiku läks veidi huvitavamaks, vasak küünarnukk hakkas valutama ja valutas lõpuni välja. Ilmselt sõitsin siiski säästurežiimis, kuna olemine ja tervis olid lõpetades ja ka päev hiljem väga head. Midagi väga valusaks ei jäänud. Liiga ei teinud ja üllatav, et ka mingit suurt üldväsimust ei olnud. Enesetunne oli suurepärane.

Rajal olid kõik iseendaga ametis, kelle libises hästi ja kellel natuke vähem hästi. Kuulusin vähemlibisejate hulka. Samas oli huvitav, et sõltuvalt lumest ja rajast oli libisemine kord parem, kord halvem ja sama oli ka pidamisega. Üldkokkuvõttes olen rahul, kuigi samade suuskadega (itaallaste Ski Trab-id) olen külmemates tingimustes saavutanud oluliselt paremat libisemist. Käte jõule ka väga loota ei saanud, ikkagi nõrk olen. Vaatasin, kuidas kõik paaritõugetega mööda lendlesid ja tõdesin, et mina kahjuks nii ei jõua.  Teatav ärevus oli Harimäe suhtes aga see ei osutunudki nii hulluks katsumuseks, kui kartsin. Juba sealt laskumise pärast tasub pikka distantsi ette võtta.

Toidupunktides tankisin peamiselt vett, leiba ja soola. Üks glükoositablett, HoneyPoweri jõhvikageel ja Maxami maasikasiirup olid ka abiks. Lisaenergia on siiski vajalik, muidu läheb olemine ikka väga hõredaks. Tüütu oli see, et geelipakendid visati otse rajale ja tuli väga ettevaatlik olla, et mitte neid suusa alla kinni sõita.

Pärast Hellenurmet läks juba väga mõnusalt, lumi oli teraline ja libisemine super.  Kohvipunkt ja veel viimased 3 kilomeetrit ja oligi finiš. Kummaline aga ma ei tundnud mingit megatunnet, et ahhaa-ohhoo-oikuitore,  et olen 63 kilomeetrit ja Tartu maratoni ära sõitnud. Lihtsalt üks sõit…

Loomulikult soovitan osaleda. Kui varem pole käinud, siis algatuseks pool maad ja kui igavaks läheb, siis tasub ka täispikk distants ette võtta.

 

 

Tiina Säälik

INDUKTSIOONIPROBLEEM MINU TARTU MARATONIL

„Kalkun märkas oma esimesel hommikul kalkunifarmis, et kell 9 antakse talle süüa. Et ta aga oli tubli induktivist, ei kiirustanud ta järeldustega. Ta ootas kuni oli kogunenud hea hulk tähelepanekuid faktist, et süüa antakse talle kell 9 hommikul, ning neid vaatlusi tegi ta väga mitmesugustes tingimustes: kolmapäeviti ja neljapäeviti, sooja ilmaga ja külma ilmaga, sajustel päevadel ja kuivadel päevadel. Iga päev lisas ta oma nimekirja uue vaatlusotsuse. Lõpuks oli tal oma induktivistlik teadvus rahuldatud, ning ta sooritas induktiivse järeldamise, tehes kokkuvõtte: „Mind toidetakse alati kell 9 hommikul“. Kuid oh häda, ilma mingisugust kahtlust jätmata osutus see järeldus jõuluõhtul vääraks: selle asemel et kalkunile süüa anda, võeti tal pea maha. Tõeste eeldustega induktiivne järeldamine viis väära kokkuvõtteni.“ Nii on kirjas Alan F.Chalmersi raamatus „Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks“, peatükis „Induktsiooniprobleem“, kus ta Bertrand Russelli näite varal selgitab miks alati ei ole õige üksikute faktide kogumiga (induktsioon – üksikutest järeldatakse üldist) paika panna seadusi ja teooriaid. Mul oli ka tänasel Tartu maratonil induktsiooniprobleem. Pead küll maha ei võetud, aga mitmed kehaosad on õhtuks sellised, et kõige paremini tunnevad nad end, kui ma diivanil lösutan. Aga samas ei ole see lösutamine seotud induktsiooniga vaid sellega, et ma sõitsin täna suuskadega ühest maaslamavast mehest üle:PHea küll, alustame algusest.

Mati, Reine ja Andrus enne Tartu Maratoni starti

Ma jubedalt tahtsin täna rajale minna. Ma olin juba eile nagu sütel. Ei mingit hirmu ega kahtlust. „Tahan maratonile!“ – hüüdis mu keha ja meel. Täna hommikul kell pool kuus siis lõpuks startisime. Võtsime autole ka mõned teised Jõgeva suusasõbrad ja enne seitset olime Elvas finiši parklas, kust sõitsime bussiga Otepääle stardipaika.  Pakkisime riided suurde kotti, mis siis pakibussiga finišisse toodi, proovisime korra veel suuski ja Mati pani igaks juhuks kliistrile tahket määret peale ning läksime starti. Minu number oli 3816 ja seega läksin teele suhteliselt tagant otsast. Kuna stardini oli veel paarkümmend minutit aega, panin stardikoridoris suusad maha ja vaatasin, kes seal veel on ja mis nad teevad. Oli mitmeid väljamaalasi. Ja stardikoridoris käis parasjagu soojenduse tegemine- inimesed olid moodustanud midagi ringi sarnast ja kepsutasid ja sörkisid ja hüplesid hoogsalt. Ma ei võtnud ringi, hakkasin hoopis tagurpidi ringi hüplema ja kepsutama – kangekaelne ja individualist nagu ma olen.

 

Mati Koppel - suuski määrimas

Stardist saime jube rahulikult minema. Ma ei mäleta sellist rahulikku st ilma üksteisele otsa koperdamata ja ilma ummikuteta minekut. Rada oli vist laiemaks tehtud. Nii palju eraldi radasid oli, et kõik mahtusid ilusasti ära ja nii oli see kogu päikesepaistelise sõidu vältel. See tõi mu meelde kõik eelnevad selle aasta maratonid ja ma tõdesin taas, et Tartu Maraton on super tingimustega, parim maraton kogu Universumis!. Mäest üles, kus eelmistel aastatel ja eelmistel maratonidel on tekkinud pusad, mäest üles sai isegi kiiresti minna, kohati isegi peaaegu joostes. Ja ma olin tõeliselt üllatunud ning tänulik, et mul oli alati vaba rada kas ees või kõrval, et ma oskasin alati valida sellise mäest laskumise raja, kus keegi ees ei kukkunud. Mul oli tunne, et ma olin nagu mingis energiavoos. No suusa libisemine kõige parem ei olnud, aga selliseid suuski oli teisigi mu kõrval. Ja pidamine oli selline piiripealne, et mäest ülesse otse ikka ei saanud, aga samas ei takistanud pidamine lauskmaal libisemist (kui just tuisuga kerget lumekihti raja põhja ei olnud toonud). Samas oli sel vabal sõiduvool ka väike „puudus“ – kui ei ole kedagi, kelle taga rahulikult ja enda võimete piirist veidi allapoole tempoga sõita, siis olin teadlik võimalusest, et ma sõidan alguses äkki liiga kiiresti ja lõpus enam ei jaksa. Eelmistel aastatel on rahulikud liikujad aidanud ka mul end tagasi hoida. Aga sel aastal – kui kõrval rada oli tühi, siis ma ikkagi astusin sinna kui tundsin, et võiks veidi kiiremini minna. No see tänutunne ja voog ketsis minu jaoks umbes 10 km. Siis tuli üks täitsa tavaline mägi ja mu ees sõitis üks täitsa tavaline ja minu meelest osav mees. Ma ei pidanud vajalikuks rada vahetada. See oli tõesti väga kerge laskumine. Keset mäge aga kukkus see mees siruli!!!!! Ja otse minu nina ees, ma ei jõudnud üldse reageerida ega mööda astuda. Ma ei saanud mitte midagi selle sekundiga teha ja…. Sõitsin tast üle:(Ja siis kukkusin tagumiku peale istuli. Uhh. See oli jube valus. Jäisel rajal hooga lihtsalt tagumiku peale. Oleks siis kuidagi küljeli. Ma sain jube kõvasti põrutada nii tagumikust kui ka vist peast:Psest tundsin, et pea hakkab valutama. Lonkasin raja äärde ja tahtsin nutta, sest nii valus oli. Katsusin oma konte ja need tundusid terved olevat. Proovisin edasi sõita. Paaristõuget tehes oli alaseljas valu ja jalaga hoogu lükates oli valus seal, kus inimestel saba hakkaks kui neil see oleks. Ühesõnaga – põrutasin täiega ära oma sabakergitaja lihase (või kondi?). Mõtlesin, et katsun esimesse toidupunkti jõuda ja pean vist katkestama. Aga aja möödudes andis valu veidi järele ja ma mõtlesin, et proovin ka teise toidupunkti minna. Igatahes ei jätnud ma sõitu katki ka seal. JÄREDLUS NUMBER ÜKS: Kui inimene liiga hoogsalt oma saba liputab või seda kergitab, siis Looja seab ta olukorda, kus inimene oma saba enam kergitada ei saa. Tuleb olla alandlikum ja tagasihoidlikum. Vist:P

Reine Koppel

Aga kuidas on siis mu tänane sõit seotud induktsionistist kalkuniga? Olen enne tänast kolmel eelmisel aastal (v a 2014, kui maratoni ei toimunud) sõitnud pikka maad. Esimesel aastal oli mu aeg umbes 6.30. No siis tegin rajal veidi „nalja“ ka. Pildistasin jne. Teisel aastal oli aeg umbes 6 tundi. No siis tegin ka veidi nalja aga ehk veidi vähem kui esimesel aastal. Kolmandal aastal oli mu maratoni läbimise aeg 5.30. Siis ma vist tegin veel vähem nalja kui kahel eelmisel aastal. Hakkasin siis sel aastal salaja mõtet mõtlema, et äkki püüaks sel aastal kinni aja umbes 5 tundi. No kui iga maratoniga on sõit pool tundi kiirem olnud, siis ju peaks nii võimalik olema ka sel aastal. Panin plaani ka paika. Sel aastal nalja ei tee. Jätsin fotoka ja telefoni jope taskusse. Mõtlesin, et esimesed nelikümmend kilomeetrit võtan asja rahulikumalt ja siis teen kahekümne kilomeetrise spurdi. Siiani on mul enda sõitudega selline kogemus, et ma hoian end esialgu veidi tagasi ja võtan asja rahulikult ja viimasel 10-15 km jooksul suudan siis ka kiiremini sõita. Eluaegse suusataja värk – vastupidavus eelkõige. Aga kõik see plaan ei läinud mul sel aastal täide. Esiteks üle maaslamava mehe sõitmine:Pja valus kukkumine, teiseks – kui kakskümmend kilomeetrit lõpuni jäi, siis tundsin, et ma ei viitsi rabada. Võib olla oli see sellest, et ma sel aastal kellegi selja taga ei oodanud vaid valisin kergesti kättesaadava kõrvalraja ja sõitsin oma hooga edasi. Ja siis ei olnudki mul enam lõpus vajalikku kiirenduse jõudu. Aga võib-olla oli mu kehasse kogunenu salakaval väsimus ja ma ei olnud eelmistest sellel aastal sõidetud kolmest pikast maratonist tegelikult taastunud? Viimased kümme kilomeetrit olid mul ülirasked. Ma ei mäleta nii raskeid maratoni kilomeetreid vist eelmistest sõitudest. Ka parem puus oli hakanud valu tegema. Sest suusa pidamine ei olnud enam väga hea ja mul oli väike pinge jalgades, et kui täie hooga jalaga hoogu lükkan ja mittepidava suusa tõttu jala alt ära lööb, siis on oi-oi kui valus. Ja seepärast olin ma igal hetkel valmis jalahoogu kinni püüdma, kui suusk otsustab mulle käkki keerata. See võtab aga jalale ja liigestesse pinge sisse. Viimase kolme kilomeetri peal tundsin, et ma ei taha mitte midagi muud siin maailmas praegu kui ainult finišis Matit näha ja teda kallistada:)Mul oli ikka päris rasked need viimased kilomeetrid. Mati vaatas õhtul kodus mu vaheaegasid ja kohti ja ütles, et ma olen esimesed viiskümmend kilomeetrit päris ilusasti oma kohta parandanud, aga viimasel kümnel on näha, et minust hakati mööda minema.

JÄRELDUS NUMBERR KAKS: Induktsionistlik loogika näitas mulle samasugust sobimatust nagu kalkunile. Kalkunil võeti jõuluõhul pea maha selle asemel et süüa anda. Minul läks siiski paremini- läbisin 63 km ajaga 5.50  koos peaga (kuigi induktivistliku loogika järgi oleks ju pidanud see aeg olema 5 tundi), süüa anti igas TP-s rikkalikult. 😀

 

Ja kui sabakergituse lihaskont terveks saab, siis lähen järgmisel aastal uuesti. Kas just viite tundi püüdma, seda veel ei tea. Treeningkoormust ma igatahes suurendada selle nimel ei kavatse.

43. Tartu Maraton

Möödunud pühapäeval toimus 43. Tartu Maraton, kus oli ka spordiklubi ProRunner küllaltki arvukalt esindatud. Pika, 63 km distantsil oli meie liikmetest kõige kiirem Kristjan Sahtel, kelle lõpuajaks märgiti 4.06.14. Pikale distantsile startis 12 ja lühikesele 7 prorunnerit

 

Tulemused 63 kmKristjan Sahtel - diplom

  • 1057. Kristjan Sahtel – 4.06.14
  • 1286. Margus Mäll – 4.15.23
  • 1481. Mati Koppel – 4.23.28
  • 1482. Björn Puna – 4.23.31
  • 1917. Hanno Kindel – 4.39.41
  • 2778. Kaarel Piip – 5.12.20
  • 2856. Andrus Kukk – 5.15.22
  • 3639. (317) Reine Koppel – 5.52.09
  • 3765. (349) Helle Hallik – 6.00.00
  • 3967. (388) Tiina Säälik – 6.17.14
  • 3984. Veiko Luug – 6.18.10
  • 4126. (427) Merikene Annuk – 6.32.28

Guido Bergmann

 

Tulemused 31. km:

  • 97. Viljar Vallimäe – 2.15.00
  • 275. Robin Pedai – 2.37.32
  • 276. Martin Pedai – 2.37.33
  • 365. Guido Bergmann – 2.44.52
  • 443. Fred Sooläte – 2.50.53
  • 488. (113) Liis Põder – 2.54.09
  • 751. (229) Kristi Leping – 3.11.57

 

Viljari lugu suusamaratonist:

Suusamees ma kunagi olnud ei ole, kuigi suusad on mul siiski ka varem jalas olnud, algkoolis käisin isegi suusatrennis ja ülikooli ajal tuli ka veidi suusatada. Ühel õhtul helistas Martin ja ütles, et tal tuli hea mõte, et annab mulle suusavarustuse ja lähme sõidame Tartu maratonil lühikese distantsi läbi. Alguses arvasin, et teeb nalja! Peale telefonikõne lõppu mõtlesin, et ilmselt siiski ei hakka oma nina sinna toppima ja jään pigem enda liistude juurde. Läks natuke aega mööda ja mõtlesin, et mis seal ikka, teeme siis ära.

 

Nädal enne Tartu Maratoni sain suusavarustuse kätte ja esmaspäeva hommikul läksin Kuremaa suusaradadele katsetama, et mis sellest siis välja tuleb. Sõitsin 17 km ja veendusin, et ega ma väga hästi suusatada ikka ei oska, kuid saab hakkama. Teisel päeval läksin uuesti rajale ja sõitsin 13 km, tahtsin veidi pikemalt sõita, kuid muud kohustused vajasid tegemist ja sõit jäi üsna lühikeseks. Reede õhtul sain määritud suusad kätte ja laupäeva hommikul läksin proovima. See oli üsna jube kogemus, sõitsin kokku 4 km, suusad ei libisenud ja kogusid suure kihi lund alla. Võtsin ühel tõusul suusad alt ära ja hakkasin lund suusa alt ära võtma, midagi käepärast polnud, soojendasin ja mässasin seal kaua, lõpuks tõmbasin hammastega suusa puhtaks, võtsin kätte ja kõndisin läbi metsa suurema laskumise juurde. Panin suusad alla ja sõit võis jätkuda. Laskumise lõpuosas tulin klassika jäljest välja ja suusk oleks nagu naelaga maa külge löödud, peaaegu oleksin põõsaste vahele lennanud. Siis otsustasin, et siit tuleb nüüd kiiresti auto juurde tagasi saada. Helistasin kohe Eeri Vahtrale ja ütlesin, et suuskadega tuleb midagi teha – nendega ma starti küll minna ei saa. Eeri määris sel päeval Otepääl suuski ja ei jäänudki muud üle, kui Otepäält läbi käia.

 

Martin, Viljar, Robin ja Karre enne starti

Tartu Maraton 31 km start

Igatahes pühapäeval seisin Karre, Martini ja Robini kõrval Tartu maratoni 31. km stardis, ühe klubikaaslase naine oli väga vahvalt hommikul öelnud, et see on „mahlapakkide arvestus” mahlapakid või mitte, kuid mõtlesin ikkagi, et mida ma ometi siin teen. Peale starti läks muidugi kõik lõbusamaks, alguses ei saanud hästi liikuma ja tuli tõusudel üsna palju oodata, et kolonn liikuma hakkaks. Ilm oli väga mõnus, veidi tuuline oli, kuid see sõidu ajal ei härinud, pigem oli stardis tuule tõttu veidi jahe. Enne esimest toitlustuspunkti õnnestus kahel korral kukkuda ka. Kuna esimene toitlustuspunkt tuli nii kiiresti, siis otsustasin kohe, et sealt sõidan läbi ja midagi võtma ei hakka. Sõit oli iseenesest lahe, vaatasin kuidas teised sõidavad ja proovisin ka veidi erinevaid klassikatehnika liigutusi teha, kuid jäin endale siiski mingil hetkel kindlaks, et teen paaristõukeid edasi ja tõusudest jooksen üles. Väga ebaviisakalt trügida ei tahtnud, kuid tõusudel sain siiski kõige paremini teistest mööda. Nüüd näitasid sildid juba, et ka järgmine toitlustuspunkt on lähenemas. Otseselt mingit vajadust ei tundunud ja sõitsin sealt ka läbi. Raja lõpuosas oli tunda, et suusk enam nii hästi ei libise, kuid kuna kogemus puudub, siis väga suurt võrdlusmomenti ka polnud, et kui hästi või halvasti ta nüüd libisema peaks. Edasi ma igatahes liikusin. Kui vahepeal oli üsna hea sõita ja rajal väga massiliselt inimesi koos polnud, siis mingist hetkest oli rada pika distantsi sõitjaid ka täis. Ühel tõusul rühkis teiste seas ka üks mees, metsast leitud roigas käes, kuulsin, et üks suusakepp oli 15 km tagasi katki läinud. Lõpuks hakkasin „kohvipausi” punkti jõudma, kuid otsustasin ka sealt lihtsalt läbi sõita, sest lõpuni ei olnud tõesti enam palju jäänud. Mõned kilomeetrid veel ja jõudsingi juba tuttavale finishisirgele, mida senini ainult joostes olen läbinud. Lõpetasin oma esimese suusavõistluse ajaga 2.15.00 ja sain sellega 97.koha, kuigi sellel distantsil päris ametlikku võistlust ei peetud. Nüüd selleks talveks suusatamisest aitab ja pühapäeval on Tallinnas ees ootamas juba Nike Winter Xdream.

 

Viljar Vallimäe

 

Muidugi oli Tartu Maraton väga hästi korraldatud nagu kõik Klubi Tartu Maraton poolt korraldatavad võistlused. inimesed olid sõbralikud või vähemalt mulle küll paistis nii. Igatahes keegi suusakepiga mulle ei virutanud ja üle ka sõita ei tahtnud.

 

Igatahes nüüd soetan endale isikliku suusavarustuse ja kui järgmisel aastal lund jätkub tahaks ikkagi pika distantsi stardis olla.

 

Olge ikka spotlikud ja lahedad!

Kristi Leping

Liis Põder

Martin Pedai

Merikene Annuk

Robin Pedai

Tiina Säälik

Martin, Robin ja Karre Finishis

võistlejad ja taustajõud :)

 

TULEMUSED 63 KM

TULEMUSED 31 KM